,,Tüdruk pärliga" 1665a. ,,Piima kallav teenijatüdruk" u.1678-1660 Maal asub hetkel Rijksmuuseumis, Amsterdamis. Esemete, mööbli ja riiete illusionistlik kujutamise viis. Kujundid on paigutatud maali vasakusse serva ja on parem serv tühjaks jäätud. Seinad tasapinnaline liigendus. Mööbel- kumerad vormid, igapäevased materjalid. Kolmnurkne kompositsiooniskeem- rahulik, paigalseisev, sümeetria, kooskõlas. Interjöör ühe inimfiguuriga, olistikumaal, jätab igapäevase mulje. Rahulik idüll, pildi taga peitub mõni jutustus. Naine pildil mõjub natuke poseerivana. Eriline rahu, suletus ja keskendatus. Üle kogu pildi hajutatud valgus. Sugestiivne, endastmõistetav ruumikujutlus. Kasutatud on kangeid külme toone, värvide tugevus ja kontrastsus. Maalimisviis on sile ja kuiv. Võrdlud maali "Tüdruk pärliga" Jan Vermeer van Delft:
skulptuurid, eriti aga reljeefid. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile, mistõttu mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. Kuna klassitsism vastandus barokile ja rokkokoole, hakati kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja didaktiline. Tihti on pildis ainult kaks plaani - esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta. Selline kompositsiooniskeem meenutab antiikset reljeefkunsti. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud baroki ideaalmaastike peamiseks võluks. Klassitsistlikud maastikumaalid on tihti kuiva ja vaese koloriidiga.Tauniti ka igapäevase elu kujutamist, sest see polnud ülev ega suurejooneline, mis aga pidi olema kunsti vältimatu tunnus. ,,Horatiuse vande" sisuks on vande andmine. Kolm poega saadetakse sõtta ning
Täies pikkuses on kujutatud üksnes Peetrust. Tegelaskujud on liikuvad ja elujõulised, poosid ja asendid on rõhutatult juhuslikud. Figuurid on heledad tumedal toonil. Pildilt võib leida vaid üksikuid esemeid, mis on kõik pea ühte nurka koondatud hall mantel, purunenud kivi ning ühe mehe käes olev labidas. Peetrus on löödud naeltega ristile, mida mehed püüavad jõu ja nööriga üles tõmmata. Esemete ja inimeste paigutus ning suurus mõjub loomuliku ja reaalsena. Kompositsiooniskeem on barokkmaalikunstile omane diagonaalne. Tegelaste paigutus moodustab pildil justkui kaks diagonaali. Kunstiteose üldine tonaalsus on sünge. Valguse ja varju piirid on Caravaggio kunstiteoses teravad ja valgus suundub tegelaskujudele ülevalt, valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele. Kogu valgus paistab Püha Peetrusele. Teoses on kasutatud tumedaid toone ning heledad toonid on tuhmid ja kulunud. Riiete värvidega ei ole rõhutatud uhkust, pigem lihtsust,
Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süzeesid. Süzeed mitteteadvale vaatajale oli maali mõju tõenäoliselt väike. Süzeed valiti tavaliselt antiikajaloost või mütolooogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. Inimestele anti tihti tardunud ja teatraalsed poosid. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti on pildis ainult kaks plaani - esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta. Selline kompositsiooniskeem meenutab antiikset reljeefkunsti. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud baroki idaalmaastike peamiseks võluks. Klassitsistlik maastik on enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Selles ei leitud ülevust ega suurejoonelisust, mida peeti kunsti vältimatuteks tunnusteks. Näited: · Jacques Louis David (1748-1852) ,,Horatiuste vanne", ,,Napoleoni kroonimine", ,,Marat' surm", ,,Proua Recamier"
KONTRAST kahe tugevasti erineva omaduse kõrvutamine. KULDLÕIGE geomeetriline vahekord, mille abil püütakse kunstiteosele anda ideaalne proportsioon. Kahe osa vahel valitseb järgmine suhe: väiksem osa suhtub suuremasse nagu suurem kogu tervikusse. MOTIIV- käsitletava aine üks element, mis moodustab omaette kunstilise terviku. Objekt, millest lähtutakse kunstiteost luues. Ka selle objekti kujutis, nt akantusmotiiv. Kujund, süzee- või kompositsiooniskeem, mis kordub või varieerub mitme kunstniku või ajastu teoseis. Ka ornament võib olla motiiviks. OBJEKT- ese, element, millele on suunatud inimese tähelepanu ORNAMENT motiividest( taime-, looma- või geomeetrilistest kujunditest) kaunistus arhitektuuris, tarbekunstis või raamatukujunduses. PINNALINE KOMPOSITSIOON valdavalt kahemõõtmelisel pinnal(lõuendil, paberil), kus ruumi sügavust kujutatakse erinevates kultuurides erinevalt. PROPORTSIOON
° ,,Maastik Phokioni surnukehaga" ° ,,Poeedi inspiratsioon" ° Keskseks valgusejumal, kunstide kaitsja Apollon lüüra ja loorberipärg ° Poolõde armastusluule muusa Erato pilk taevas, ootab inspiratsiooni ° Amor ° Eriline luuleline meeleolu Claude Lorrain ° Orb, jäi teenriks ühe kunstniku juurde ° Arendas edasi maastikumaali stiili ° Päikese ja vastu valgust maalimine, veel peegelduva valguse kujundamine jne ° Uus kompositsiooniskeem ° Külgedel tumedate kulissidetaoliste massidena puud, varemed vms ° Keskel vaade kaugusse ° Lorraini laad maalilisem ja baroklikum kui Poussinil, siiski selge ja ülevaatlik ° Ideaalmaastikes stafaazi osatähtsus väike ° Lüüriline meeleolu peamiselt õhu, valguse ja atmosfäärinähtuste kujutamisega ° Palju ka rannapilte ° ,,Odysseus loovutab Chryseise tema isale" Portreemaal ° Õukondlased soovisid, et neid näidataks tähtsate, ilusate ja võimukatena
Süz`eed mitteteadvale vaatajale oli maali mõju tõenäoliselt väike. Süeed valiti tavaliselt antiikajaloost või mütoloogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. Kompositsioonis kalduti idealiseerimisse ja lineaarsusesse. Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti on pildis ainult kaks plaani - esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta. Selline kompositsiooniskeem meenutab antiikset reljeefkunsti. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud baroki ideaalmaastike peamiseks võluks. Klassitsistlik maastik on enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Ka igapäevase elu kujutamine sattus põlu alla. Selles ei leitud ülevust ega suurejoonelisust, mida peeti kunsti vältimatuteks tunnusteks. Kõige järjekindlamaks klassitsistlike printsiipide rakendajaks maalis oli prantsuse kunstnik
joonistuslikkuse ning idealiseerimise tõttu kuivaks ja elukaugeks. Kompositsioon Maalide ülesehituses võeti eeskujuks peamiselt kõrgrenessansi meistrite teoseid, kuid kalduti palju suuremasse idealiseerimisse ja lineaarsusesse. Pildi ülesehitus oli tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti on pildis ainult kaks plaani esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus, ja peaaegu detailideta taust. Selline kompositsiooniskeem toob meelde antiikse reljeefkunsti. Klassitsistliku maali peamine meister oli prantslane Jacques-Louis David (1748-1852). Tema tuntuim teos on "Horatiuste vanne", milles esmakordselt on täielikult ellu viidud klassitsismi põhinõuded: maali sündmustik pärineb Rooma ajaloost. Näeme seal Horatiuste perekonnast pärit noormehi, kes vannuvad oma vanale isale vapralt võidelda vaenlaste vastu. Murest murtuna jälgivad seda stseeni noormeeste naised ja õed. 1789. a
Kohusetundliku ja õiglase inimesena püüdis ta oma palga ka ausa tööga välja teenida. Kuivõrd ta oli siiani tunnustuse võitnud just nimelt ülipikkade lauludega, püüdis ta ka edasi sama suunda jätkata. Talle ei pakkunud selleks märkimisväärset tuge setu laulutraditsioon, sellepärast püüdis ta ise leida uusi teemasid ja ainevaldkondi. Need leiab ta valdavalt loodusest. Hoolimata laulu tegelaste vaheldumisest rakendub Anne kõigis uutes lugudes praktiliselt korduv kompositsiooniskeem. Tulemust võiks nimetada isegi ehk kvaasi-eepikaks, sest eepilise tegevuse ja areneva sündmustiku puudumist kompenseerib laulik peamiselt tegelaste dialoogiga: loodusnähtused või puud (enamasti vennad või hõimlased) kohtuvad, räägivad üksteisele oma töödest-tegemistest, muredest ja rõõmudest, vaidlevad, kes neist on inimestele kasulikumad, toovad esile oma erinevat saatust, ning lõpuks lähevad taas lahku igaüks oma endisele kohale.
räägib. II vaatus- Nora üritab veenda Helmeri, et Krogstad saaks jääda panka tööle. Pinge kasvab. III vaatus- Proua Linde teeb Krogstadile ettepaneku, et nad koos hakkaksid elama. Helmer saab teada Nora saladusest kuid ta annab selle andeks, sest Krogstad tagastab võlakirja. Nora on oma mehes pettunud ning otsustab hüljata oma pere ja asub uut elu elama. b) koosta kompositsioon Freytagi püramiidi järgi (5-astmeline kompositsiooniskeem). Sissejuhatus- Kirjeldatakse tegevuspaika. Kohe raamatu alguses tutvustatakse ka kõiki tegelasi. Algus Norat ja tema pere, siis toatüdruku, järgmisena proua Lindet ja doktor Ranki ning lõpuks krogstadi. Sõlmitus- Krogstad saab teada, et ta vallandatakse pangast ning tema asemele võetakse tööle proua Linde. Krogstad ähvardab Norat, et ta räägib Helmerile, kuidas Nora võltsis oma isa allkirja ja võttis laenu temalt.
süz`eesid. Süz`eed mitteteadvale vaatajale oli maali mõju tõenäoliselt väike. Süeed valiti tavaliselt antiikajaloost või mütolooogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. Kompositsioonis kalduti idealiseerimisse ja lineaarsusesse. Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti on pildis ainult kaks plaani - esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta. Selline kompositsiooniskeem meenutab antiikset reljeefkunsti. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud baroki idaalmaastike peamiseks võluks. Klassitsistlik maastik on enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Ka igapäevase elu kujutamine sattus põlu alla. Selles ei leitud ülevust ega suurejoonelisust, mida peeti kunsti vältimatuteks tunnusteks. Kõige järjekindlamaks klassitsistlike printsiipide rakendajaks maalis oli prantsuse
annaabi.ee 
