Jean Sibelius (18651957) Sibelius sündis Hämeenlinnas. 10aastaselt mängis ta juba päris hästi klaverit ja samast ajast on pärit ka tema esimesed kompositsioonikatsetused. 15aastaseh hakkas ta võtma viiulitunde. Sibeliuse õde mängis klaverit ja vend tsellot ning tihti musitseerisid nad koos oma lõbuks. 1885. a alustas Sibelius Helsingi ülikoolis juu¬raõpinguid ning astus ka Helsingi Muusikainstituuti (praegune Sibeliuse Akadee¬mia). Huvi muusika vastu võitis ning noor helilooja pühendus viiuli ja komposit¬siooniõpingutele. 18891891 õppis ta Berliinis ja Viinis. 1892 debüteeris ta diri¬gendina, kui juhatas Helsingis
E. Grieg ja J. Sibelius 1. Jean Sibelius (18651957) Sibelius sündis Hämeenlinnas. 10aastaselt mängis ta juba päris hästi klaverit ja samast ajast on pärit ka tema esimesed kompositsioonikatsetused. 15aastaseh hakkas ta võtma viiulitunde. Sibeliuse õde mängis klaverit ja vend tšellot ning tihti musitseerisid nad koos oma lõbuks. 1885. a alustas Sibelius Helsingi ülikoolis juu¬raõpinguid ning astus ka Helsingi Muusikainstituuti (praegune Sibeliuse Akadeemia). Huvi muusika vastu võitis ning noor helilooja pühendus viiuli ja kompositsiooniõpingutele. 1892 debüteeris ta dirigendina, kui juhatas Helsingis oma sümfoonia poeemi „Kullervo“
Lindpere ja Tartu Reaalkoolis Eduard Wähner 1905. aastal tuli Tartu Reaalkooli muusikaõpetajaks Rudolf Tobias, kelle isiksus avaldas Ellerile tugevat mõju. Eller mängis viiulit kooli orkestris ja keelpillikvartetis, mida juhtiski Tobias. Esineti ka vastvalminud "Vanemuises". 1907. a. hakkas Eller Tobiaselt muusikateooria tunde võtma, kavatsedes astuda Peterburi konservatooriumi. Tobiase juures pani Eller kirja ka oma esimesed kompositsioonikatsetused. Juba 1907. aasta sügisel astus Eller Peterburi konservatooriumi viiuliklassi. Käte ülepingutuse tõttu pidi ta aga viiuliõpingud katkestama ning õppis aastail 1908-1911 hoopis Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas. Käe paranedes hakkas ta taas viiulit mängima. Elatise teenimiseks mängis ta tummfilmidele saatemuusikat. 1913. a. astus ta taas Peterburi konservatooriumi, nüüd kompositsiooni- ja muusikateooria erialale. Peterburi rikkalik kontserdielu võimaldas
Heino Eller õppis ka Tartu Reaalkoolis. 1905. aastal tuli Tartu Reaalkooli õpetajaks Rudolf Tobias, kelle isiksus avaldas Ellerile sügavat mõju. Eller mängis viiulit kooliorkestris ja keelpillikvartetis, mida juhtiski Tobias. Esineti ka vastvalminud ,,Vanemuises". 1907. hakkas Eller Tobiaselt muusikateooria tunde võtma, kavatsedes astuda Peterburi konservatooriumisse. Õppides koos Tobiasega pani Heller kirja ka oma esimesed kompositsioonikatsetused. Juba sama aasta sügisel ta unistus täitus ja ta pääses õppima Peterburi Konservatoorimi viiuliklassi, käevigastamise tõttu pidi ta aga viiuliõpingud katkestama, ning selleasemel siirdus Peterburi Ülikooli õigusteadust õppima. 1919. aastal astus Eller uuesti Peterburi Konservatooriumisse, seekord kompositsiooni ja muusikateooria erialale. Peterburi rikkalik muusikaelu võimaldas tal tutvuda uute muusikasuundadega, mis teda tugevasti mõjutasid, I
Järgneval paaril "Vanemuises". aastal komponeeris Eller väga vähe. Tema teoseid siiski esitati, * 1907. a. hakkas Eller Tobiaselt muusikateooria tunde võtma, kavatsedes ettekandeid korraldas peamiselt Olav Roots. Tal olid ka mõned õpilased: astuda Peterburi konservatooriumi. Tobiase juures pani Eller kirja ka oma Villem Kapp, Kaljo Raid ja Roman Toi. esimesed kompositsioonikatsetused. * Pärast sõja lõppu 1945. aastal jätkas Eller tööd õpetajana (Els Aarne, *Juba 1907. aasta sügisel astus Eller Peterburi konservatooriumi Boris Kõrver, Anatoli Garsnek, Leo Normet) ja ka heliloojana. Kuid siis viiuliklassi (prof. Krüger). Käte ülepingutuse tõttu pidi ta aga viiuliõpingud järgnes mõõn: 1949. a. vallandati Eller konservatooriumist ning
Chopini muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia. Loomingus kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu. Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse. Giuseppe Verdi : (1813-1901) Verdi sündis Roncole külakeses kirjaoskamatus külakõrtsminu perekonnas. 7-aastaselt oli ta kohaliku kiriku organisti abiline, 12-aastaselt sai ta aga Busseto peakiriku organisti õpilaseks ning hiljem ka assistendiks. Selleks ajaks oli ta teinud juva oma esimesed kompositsioonikatsetused. 1832. Aastal üritas ta sisse saada Milano konservatooriumi, kuid nõrga ettevalmistuse tõttu ei võetud teda vastu. Oma heategija, suure muusikasõbra Antonio Barezzi toetusel alustas ta eraõpinguid Vincenzo Lavigna käe all. Naasnud Bussetosse sai temast linna muusikajuht. 1839. Aastal, mil Verdi elas Milanos, lavastati La Scalas tema ooper ,,Oberto" , mis võeti hästi vastu. ,,Nabucco" oli see ooper, mis esietendunud 1842. Aastal , tõi Verdile üleeuroopalise tunnuse.
Spiegel" (Peegel peeglis), "Fratres", "Cantus in Memory of Benjamin Britten" ja "Tabula rasa". Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid neid on viimase 20 aasta jooksul kasutatud ka rohkem kui sajas eri zanris linateoses, arvukates tantsu- ja teatrietendustes ning teistes multimeediatekstides. Arvo Pärdi elust Kronoloogia 1935 sündinud 11.septembril Paides 1938 Rakverre kolimine 1945-53 Rakvere Muusikakool, klaverõpingud Ille Martini juures, esimesed kompositsioonikatsetused 1950-54 Rakvere Gümnaasium 1954 Tallinna Muusikakool, kompositsiooniõpingud Harri Otsa ja Veljo Tormise juures 1954-56 ajateenistus Nõukogude armees-mängis sõjaväeorkestris oboed, löökpille ja klaverit 1957-63 Tallinna Riiklik Konservatoorium, Heino Elleri kompositsiooniklass 1958-67 Eesti Raadio, helireissöör 1967-80 vabakutseline helilooja 1968 ''Credo'', esimese loomeperioodi lõpp 1968-76 loominguline ümberorienteerumine 1976 ''Aliinale'', tintinnabuli-tehnika sünniaeg
ooperi libretole "Kõver kurat". Haydn jäi nõusse, kuid kahjuks ei ole need noodid tänapäevani säilinud. Seda mängiti talvel 1751-1752 Kärnteni väravate juures asunud teatris ja sel oli menu. Haydn sai oma töö eest 25 tukatit ja tundis end väga rikka mehena. Haydni loomingulise nooruse viimase etapi- enne seda, kui temast sai iseseisev helilooja- moodustasid õpingud Napoli koolkonda esindava itaalia helilooja ja kapellmeistri Niccola Porpora käe all. Porporfa vaatas üle Haydni kompositsioonikatsetused ja jagas talle näpunäiteid. Vastutasuks oli Haydn tema laulutundides klaverisaatja ja täitis koguni teenri ülesandeid. Katesealuses külmas pööningukambris, klus Haydn endale peavarju oli leidnud, mängis ta vanal katkisel klavikordil kuulsate heliloojate töid. ja rahvalaulud! Kui palju oli ta neid kuulnud, päeviti ja öösiti Viini tänavail hulkudes! Siin võis kuulda nii austria, tsehhi, ukraina, horvaadi kui ka tirooli laulukesi
Ka pere kõik lapsed olid musikaalsed, neist neli said muusikuteks: Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. Heino Elleri esimesed muusikakogemused olid enamasti seotud viiuli- ja kitarrimänguga. 12-aastasena (1899) hakkas ta viiulitunde võtma "Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures. Eller mängis viiulit kooli orkestris ja keelpillikvartetis, mida juhtiski Tobias. Tobiase juures pani Eller kirja ka oma esimesed kompositsioonikatsetused. Juba 1907. aasta sügisel astus Eller Peterburi konservatooriumi viiuliklassi. Käte ülepingutuse tõttu pidi ta aga viiuliõpingud katkestama ning õppis aastail 1908-1911 hoopis Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas. 3 1913. a. astus ta taas Peterburi konservatooriumi, nüüd kompositsiooni- ja muusikateooria erialale. Peterburi rikkalik kontserdielu võimaldas tutvuda uute
Eesti keskosas ning mis ei ole väga palju muutunud sellest ajast, kui mina seda mäletan. Elu kulges seal rahulikult ja lihtsalt," on Arvo Pärt Paide kohta öelnud.[9,lk 19] 3-aastaselt kolis Pärt Rakverre, kus ta 1945. Aastal Rakvere Muusikakooli astus, Arvo oli sel ajal 7-aastane. Muusikakoolis õppis ta klaverit Ille Martini käe all, tihti toimusid õpingud Ille Martini kodus(Koidula 16), sest muusikakoolis oli ruumipuudus.[5] Seal toimusid ka esimesed kompositsioonikatsetused. Algkooliaastad möödusid Rakvere Linna I Algkoolis. 1950. aastal asus Arvo Pärt õppima Rakvere Gümnaasiumis, millest täpsemalt 2. Peatükis. 1.2 Muusikaõpingud ja tunnustus Rakverre tulles, 1938. Aastal, kolis Arvo elama korterisse Laada tänaval[LISA 6], Kuhlbergide peresse. Arvo elas tänava nurgal olevas korteris.[LISA 5] Seal oli kaks tuba ja köök. Arvo magas ahju taga olevas nurgas, millel oli kardin ees. Seal majas oli ka suur tiibklaver ,,Sankt Peterburg"
Noore sõbra õpinguteprotsessi kulgu igati soodustav Barezzi lubas Verdil oma tütre Margherita oivalist Viinist toodud klaverit kasutada, mida Giuseppa ka hoolsasti tegi. Tublide pianistivõimetega neitsi ja tulevase helilooja klaveriduetid kõlasid ühingu kontsertidel õige sageli, ühiselt veedetud ajast ja harjutustundidest aga sai alguse tihe sõprus mis pikapeale sügavaks vastastikuseks kiindumuseks kujunes. Busseto-perioodist pärinevad ka Verdi esimesed kompositsioonikatsetused. Enamikus olid need puhkpillimarsid ja -tantsud ning kirikumuusika, ent leidus ka avamänge ja sooloinstrumentidele (flöödile, klarnetile, fagotile ja metsasarvele) kirjutatud lugusid. Tema parimaks helitööks neilt päevilt peetakse itaalia kirjaniku-patrioodi Vittorio Alfieri sõnadele loodud "Sauli meeletust" baritonile ja orkestrile. Busseto kontserdipublik hindas ja armastas Verdit väga. Kaheksateistkümneaastasest muusikust sai kohalik kuulsus ning tema
annaabi.ee 
