laenupakkumist Kohustusliku reservimäära pöördväärtust nimetatakse rahakordajaks (m=1/r) Rahapoliitika puudused Rahapoliitikat ei saa kasutada kodumaise hinnataseme stabiliseerimiseks Puudub lühiajaline võimalus rahapoliitika abil muuta reaalvaluutakurssi Puudub võimalus kasutada rahapoliitikat lühiajalise tööhõivepoliitikana Globaliseerumise tõttu suudab keskpank üha vähem riigi majandust mõjutada, sest kommertspankadel on väga lihtne laenata raha välisriikidest Kasutatud allikad "Majandusõpik gümnaasiumile" Majanduslik stabiilsus. Kättesaadav: http://leisi.oesel.ee/~toni/stabiilsus.htm Euroopa Keskpank Rahapoliitika. Kättesaadav: http://www.ecb.int/ecb/educational/facts/monpol/html/mp_007. et.html Eesti Pank Rahapoliitika. Kättesaadav: http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/ seeriad/ylevaade/_1996/_1.html?objId=106287 Rahapoliitika
Valuutakurss sõltub riigi majanduslikest näitajatest. Kuidas mõjutavad järgmised näitajad euro kurssi USA dollari suhtes? Kas eurokurss tõuseb või langeb? a. EL intressimäärad tõusevad siis eurokurss tõuseb b. EL ekspordi defitsiit suureneb siis euro kurss tõuseb c. EL tootmisefektiivsus väheneb euro kurss langeb d. EL majanduspiirangud suurenevad euro kurss langeb 8. Missugune põhimõtteline vahe on keskpangal ja kommertspankadel? Keskpanga ülesandeks on valuutakursi juhtimine ning ta määrab ära intressimäärad. Ühtlasi korraldab sularaha ringlust ning tagab finants- ja pangandus järelvalve. Kommertspangad pakuvad hoiustamist, laene ning maksete teostamist. 9. Oleta, et inimesed eeldavad inflatsiooni olulist langust lähiaastatel. Mis sinu arvates juhtub pikaajaliste laenude intressimääradega? Miks? Kui intressimäär tõuseb, väheneb laenude võtmine, seega väheneb ka tarbimine, mille
l 30 Väärtpaberid a) täida tabel b) arvuta kohustusliku reservinõude %, Ülesanne 2.2.6 Punkte 2 Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 130000 ühiku eest. Missugune on selle tehingu mõju rahapakkumisele, kui me eeldame, et kohustuslik reservinõue on 10% , kommertspankadel ei ole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda oma säästukäitumist? Makroökonoomika Nimi Kontrolltöö 2.2 isfunktsioon onoomsed investeeringud usiirded kodumajapidamistele TR= 30 võrra, kui suur on uus kogutulu ja avaliku sektori he sulgemiseks? Makroökonoomika Nimi Kontrolltöö 2.2 0000 ühiku eest.
Arvuta: a) tasakaalu intressimäär , 4% b) MPS 0,33 (200 100)/(900-600) c) tasakaalutaseme SKP 1800 ( Y = 100 + 0,67Y + 500; Y = 600/0,33, kusjuures Ca = 100, sest Sa = -100 ) d) rahamultiplikaator mM = 10 (1/0,1) e) kulumultiplikaator mE = 3 (1/0,33) 37. Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 100000 ühiku eest. Missugune on selle tehingu mõju rahapakkumisele, kui me eeldame, et kohustuslik reservinõue on 10%, kommertspankadel ei ole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda oma säästukäitumist? 100000 * 1/0,1 = 1000000, kus 1/0,1 - rahamultiplikaator
Väärtpaberid a) täida tabel b) arvuta kohustusliku reservinõude %, Ülesanne 2.2.6 Punkte 2 Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 130000 ühiku eest. Missugune on selle tehingu mõju rahapakkumisele, kui me eeldame, et kohustuslik reservinõue on , kommertspankadel ei ole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda oma säästukäitum Makroökonoomika Nimi Kontrolltöö 2.2 % ba. Antud riigi selleks, et osta leiba sõjaväe RÜ RÜ eest, maksab tseseid makse 11000 180 240 20 30 1200 1300 1400 900 950 1000
· rahaks ja selle ekvivalentideks, · laenudeks, · turukõlbulikeks väärtpaberiteks ja reaalvaradeks, · investeeringuteks. Bilansiväliseks tegevuseks on garantiide andmine ja bilansiväliste kohustuste võtmine laenulimiitide avamise ja tagasiostulepingute sõlmimise läbi. Võrreldes mitte-rahaasutustega on panga bilansil kolm eritunnust: · väike reaalvara osatähtsus; · väike omakapitali osatähtsus; · suur lühiajaliste kohustuste osatähtsus. Nõuded: Kommertspankadel on nõue Eesti Panga vastu kohustusliku reservimäära osas. Ametliku liitumisotsuse järel väheneb pankadele kehtiv 15protsendine kohustusliku reservi nõue 1. septembril 11 protsendile ja novembril 7 protsendile. Alates 1. jaanuarist 2011 on kohustusliku reservi nõue alla kaheaastase tähtajaga kohustuste korral 2 protsenti ja üle kaheaastase tähtajaga kohustuste korral 0 protsenti.
3) Riigi võlakirjad 5000 4) Nõudmiseni hoiused 10000 5) Tähtajalised hoiused 1 8000 6) Aktsiad 3000 Arvuta rahaagregaat M1. a. 210000 b. 208000 c. 202000 d. 200000 39. Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 200’000 ühiku eest. Missugune on mõju rahapakkumisele arvestades multiplikaatoriefekti, kui eeldame, et kohustusliku reservi nõue on 10%, kommertspankadel pole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda säästukäitumist: a. 2000000 b. 200000 c. 1000000 d. 100000 40. Neoklassikud väidavad, et: a. tööturu analüüsil tuleb igati arvestada sotsioloogilisi aspekte b. tööturu arengutesse peab tihti sekkuma keskvõim c. tööturgu tuleb vaadelda, erinevalt kaupade turust, suletud turuna d. võib vaadelda nõudluse ja pakkumise turuna nagu iga teist turgu
4) Nõudmiseni hoiused 4000 5) Tähtajalised hoiused 8000 6) Aktsiad 3000 Arvuta rahaagregaat M1. a. 100000 b. 102000 c. 104000 d. 108000 37. Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 200’000 ühiku eest. Missugune on mõju rahapakkumisele arvestades multiplikaatoriefekti, kui eeldame, et kohustusliku reservi nõue on 20%, kommertspankadel pole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda säästukäitumist: a. 40000 b. 200000 c. 1000000 d. 2000000 38. Neoklassikute arvates toob liigne tööjõu nõudlus kaasa: a. majanduselanguse b. palkade tõusu c. palkade languse ja inflatsiooni d. tööpuuduse ja palkade languse 39. Tsükliline töötus: a. on töötus, mida põhjustab tarbijate vajaduste muutused b. on töötus mis esineb majanduslanguste või kriiside ajal koos kogutoodangu vähenemisega c
4) Nõudmiseni hoiused 4000 5) Tähtajalised hoiused 8000 6) Aktsiad 3000 Arvuta rahaagregaat M1. a. 100000 b. 102000 c. * 104000 d. 108000 Question 41 (1 point) Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 200'000 ühiku eest. Missugune on mõju rahapakkumisele arvestades multiplikaatoriefekti, kui eeldame, et kohustusliku reservi nõue on 10%, kommertspankadel pole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda säästukäitumist: a. 100000 b. 200000 c. 1000000 d. * 2000000 Question 42 (1 point) Mis põhjustab tsüklilise töötuse? a. igasugused tsüklonid jm. keeristormid b. * majanduse tõusude ja mõõnade areng c. ettevõtete kolimine soodsamasse piirkonda d. infotehnoloogia tsükliline areng Question 43 (1 point) Struktuurne töötus on: a. probleem, millega tegelemisel pole mõtet, kuna lahendusi ei ole b
riigi raha- ja krediidikorralduse funktsioone täitev riigipank. Seetõttu hakkas Eesti Pank krediidipangana pikaajaliste investeerimislaenudega krediteerima riigi laostunud majandust. Tegevus tavalise hoiu- ja laenupangana muutis Eesti Panga ühtlasi Eesti suurimaks kommertspangaks, kes teravas konkurentsis muude pankadega kasvatas oma laenuportfelli peaaegu kaks korda ja hoiusummad ligikaudu kolm korda suuremaks kui kõigil muudel kommertspankadel. [4] Põhikirja kohaselt pidanuks Eesti raha olema pariteetsel alusel kuldfrangiga (1 mark = 0,29032 gr. kulda), kuid emiteeritavale rahale keskpangal reaalset kattevara polnud, mistõttu käibele lastud pangatähed olid tegelikult katteta paberraha. [4] Krediidiinflatsioon, liigne optimism eeldatavate turgude suhtes ja sellest johtunud strateegiliselt valed krediteerimisotsused tõid 1923. a., pärast Venemaale orienteeritud
Kui keskpank tahab suurendada raha massi, siis ta alandab diskontomäära, mille tulemusel kommertspangad võtavad keskpangast rohkem laenu. Rahahulga kasv alandab üldist intressimäära riigi majanduses. · Kohustusliku reservi nõue - see osa kommertspankade reservidest, mida nad on kohustatud hoidma keskpangas. Rahapakkumise suurendamiseks võib keskpank reservikohusust vähendada ehk kommertspankadel tekivad lisareservid raha väljalaenamiseks. · Valitsuse deposiidid valitsuse vabad rahalised vahendid keskpangas, rahapakkumise suurendamiseks kannab keskpank deposiidid üle kommertspankadesse · Valuuta ost ja müük - kui keskpank soovib ära hoida valuutakursi kõikumisi, siis ta saab seda teha, ostes või müües välisvaluutat. Seda poliitikat ei saa teostada valuutakomitee süsteemi korral, kus kodumaise valuuta hulk peab vastama
b. millest kõrgemat ei tohi kommertspangad klientidelt küsida c. protsendimäära, millega keskpank ise laenab raha sisse d. protsendimäära, mis võetakse kasutusele siis, kui ei suudeta omavahel kokku leppida laenutingimustes Kommertspankade kohustusliku reservimäära suurendamine a. vähendab raha hulka, mida pangad saavad välja laenata. b. suurendab raha hulka, mida pangad saavad välja laenata. c. ei mõjuta rahaturgu d. teeb röömu kommertspankadel, kuna nüüd on rahale hea rakendus leitud Kui keskpanga diskontoprotsent kasvab, siis: a. rahapakkumine rahaturul väheneb b. rahabaas suureneb c. rahabaas laguneb d. rahapakkumine rahaturul oluliselt kasvab Kui keskpank müüb väärtpabereid, siis: a. kommertspankade poolne rahapakkumine kahaneb b. kommertspankade poolne rahapakkumine suureneb c. sellel tegevusel pole mõju rahaturule d. väärtpaberite hinnad hakkavad tõusma
Asukoha kood 2L - London 2X - kus X näitab, et ühendus võrguga on mõne teise riigi kaudu Filiaali kood LDN - Londoni filiaal INVESTEERINGUPANGANDUS Mitmetes riikides nõuavad seadused kommerts- ja investeeringupanganduse lahushoidmist, st kommertspankadel on keelatud investeeringupangandusega tegelda. EL riikide ja Eesti seadused kommerts- ja investeeringupanganduse lahushoidmist ei nõua, erinevalt maailma investeeringupanganduse juhtriikidest nagu USA või Jaapan, kuid ka seal on seadused nüüdseks leebemaks läinud. Investeeringupanganduse mõiste Investeerimispankadeks nimetatakse järgmistele teenustele spetsialiseerunud pankasid: 1. klientide väärtpaberi emissioonide korraldamine; 2
kasutavad finantsvahendajad riskide vähendamiseks ka muid võimalusi. Muud abinõud : 1)Erinevate laenuliikide kasutamine(madala riskiga(laen kinnisvara tagatisega); suure riskiga(tarbimislaen)) 2)Kasutatakse erinevaid laenukustutamise tähtaegu, panga huvi on saavutada laenu tagastumisel võimalikult ühtlane rahavoog 3)Laenude andmine erinevatasee tegevusvaldkondadesse ja majandusharudesse 4)Laenuandmine erinevatele riikidele ja erinevas valuutas 5)Suurte laenude piiramine: -kommertspankadel on seotud laenude suurus omakapitali suurusega -suured laenud ei tohi koonduda ühe või omavahel seotud isikute kätte 6)Tagatise nõue(peab olema likviidne) 7)Kindlustamise nõue(kindlsutatakse elu) 8)Laenude analüüsimine ja sihipärase kasutamise jälgimine Pangad valdavad ja kasutavad mahukat infot. Makroökonoomika info - riigi statistikaameti info - riigieelarvealane info - meediast saadav info Mikroökonoomikaalane info:
a esimesel poolaastal vahemikku 99-103% Ka krediidikulukuse määr on reguleerimata turul palju kõrgem kui kommertspankade tarbimislaenudel, kõrgem on ka tehingukulude osakaal krediidikulukuses ehk lepingu sõlmimise ja muutmise jm tasud moodustavad suurema osa nõude kogusummast. Samas tuleb intressi või krediidikulukuse määra võrdlemisel ka arvestada, et laenusummad ja laenutähtajad on reguleerimata turul enamusel juhtudel lühemad kui kommertspankadel, aga krediidikulukust arvutatakse aasta baasil. Kui kaheks nädalaks 50 euro laenamisel 2 „Tarbimise finantseerimise problemaatikast“ – Swedbank, august 2013, ettekande slaidid 3 http://www.ptac.gov.lv/upload/2013_parskats_par_nebanku_kredit_sekt_1_01_2013_-30_06_2013.pdf, lk. 10 4 tuleb tagasi maksta 58 eurot, on kahe nädala intress 16%, aga aasta peale arvestatuna (52
annaabi.ee 
