Kala siseehitus 1. Luustik ehk skelett *kolju *selgroog *roided *uimeluud 2. Hingamine *lõpused 3. Seedimine *suu *neel *söögitoru *magu *sooltoru *pärak *sapipõis *maks 4. Närvisüsteem *peaaju *seljaaju *närvid 5. Vereringe *süda *veresooned *arterid 6. Eritamine *neerud Fakte kalade kohta: *kalad on kõigusoojased, sest nende keha temperatuur sõltub väliskeskonnast *kalad näevad halvasti *kala maitseb suu ja keha pinnaga *kalad haistavad halvasti *kalad kombivad kehapinnaga
Tigu Tunnused: Teo keha kaitseb õhuke lubiainega tugevdatud koonusjas koda. Koda moodustab teo keha ümbritseva erilise nahakurru ehk mantli eritistest. Koja alumises pooles on avaus ehk koja suue. Sellest sirutab välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea. Jala asetuse ja liikumisviisi järgi nimetatakse neid loomi ka kõhtjalgseteks. Kombitsad: Teo tähtsamateks meelteks on kompimis- ja maitsmismeel. Nad kombivad peamiselt kombitsa ja jala tallaga. Teise kombitsapaari tipul asuvad kiriteo silmad. Ta eristab ainult valgust ja varju. Siseelundid: Enamik tähtsatest siseelunditest elavad (asuvad) kojas ega ole välja sopistavad nagu jalg ja pea. Nad söövad taimelehti ja lüpsenud vilju hõõrlaga. Hingamine: Tigu hingab kas lõpustega või kopsudega. Kiritigu hingab kopsu abil mis asjub koja eesserva lähedal. Läbi hingeava pääseb õhk kopsu. Värvitu või veidi sinaka tooniga vere paneb liikuma
roided selgroo esimestel roided kõigil selgroo lülidel lülidel - rinnakorv Närvisüsteem peaaju, seljaaju, närvid Meeled hea nägemine - ainult liikuv saak silmalaud läbipaistev kaitsekile - ei pilguta silmi haistmine, maitsmine - keele abil kombivad maapinda kuulmine - tunneb maapinna võnkumist Hingamiselundid kopsud Vereringeelundid süda (kolmekambriline, mittetäielik vahesein), veresooned, veri kõigusoojased Seedeelundkond sarnanevad kahepaiksete omadega Erituselundkond
Sellest sirutub välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea. Tigu liigub tallaga vastu taime toetudes talla lihaseid kokku tõmmates väga aeglaselt. Teo liikumis teed võib näha tänu tema limase rajal, sest talla limanäärmed eritavad liikumist soodustavat lima. Sellise jala asetuse ja liikumisviisi järgi nimetatakse neid loomi ka kõhtjalgseteks Teol on kaks paari kombitsaid Teo tähtsamateks meelteks on kompimis- ja maitsmismeel. Nad kombivad peamiselt kombitsatega ja jala tallaga. Teise kombitsapaari tipul asuvad kiriteol silmad. Nendega ei näe ta esemete kuju, vaid eristab ainult valgust ja varju. Seedeelundkond Seedeelundkond algab pea alapoolel paikneva suuavaga. Suule järgneb torujas neel. Neelu eesmises osa pinnal asuvad arvukad kiriinhambakesed, mis moodustavad riivitaolise elundi ehk hõõrla. Kiritoed söövad taimelehti ja küpsenud vilju,kraapides neilt
Lennul imetakse õhk sisse rindmiku kahe esimese paari õhuavade kaudu Mesilaste närvisüsteem jaguneb kolmeks: kesknärvisüsteem- koosneb kõhtmisest närviketist perifeerne närvisüsteem- ühendab keha välispinda siseelunditega vegetatiivne närvisüsteem- korraldab kehasiseseid talitlusi (seedimine, hingamine) Nägemiselunditeks on 2 liitsilma ja 3 lihtsilma Haistmiseks ja ultrahelide vastuvõtmiseks on tundlad Mesilased eristavad magusat, kibedat, haput ja soolast maitset Mesilased kombivad kompimiskarvakestega, mida on kõige rohkem tundlatel, jalgadel, suistel ja tiibadel Helisid tajuvad mesilased keha võngete kaudu Seedeelundkond jaguneb kolmeks: eessool- neel, söögitoru, meepõis ja vahesool kesksool- seal toimub peamine toitainete seedumine ja imendumine tagasool- koosneb peen- ja jämesoolest, ei osale seedimisprotsessis Erituselunditeks on kehaõõnes paiknevad eritustorukesed, mis juhivad eritatavad ained tagasoolde Mesilased on lahksugulised §
teisi putukaid ja surnud loomi. Osa liike peetakse lausa nuhtlusteks, näiteks kartulimardikas hävitab kartulisaagi, üraskid ja siklased on aga metsakahjurid. Paljud on aga olulised bioloogilises aineringes. Nad lagundavad kuivanud lehti, loomade laipu ja muud orgaanilist ainet. Kehaehitus Mardikate keha jaguneb kolme ossa peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Neil on haukamissuissed ning tundlad, viimastega nad kombivad ja haistavad. Enamikul liikidel on mõlemad tiivapaarid välja arenenud. Eestiivad on muutunud jäikadeks kattetiibadeks, mis kaitsevad õrnu tagatiibu ja tagakeha, kui putukas puhkab. Lendamisel tõstetakse kattetiivad ülespoole, et lennutiivad saaksid vabalt vibada. Tiivad ja kuus jalga kinnituvad rindmikule. Vastavalt eluviisile on neil jooksu-, hüppe-, kaeve- või ujujalad. Vastseil on 3 paari rindmikujalgu või pole üldsegi. Suised Mardikaliste suised on haukamistüüpi
3.Mis katab roomajate keha? Võrdle seda kahepaiksete nahaga. V:Sarvestunud nahk on katteks, kahepaiksete nahk on niiske, 4.Mille poolest erineb roomaja kael kahepaiksete omast ? V: Kahepaiksetel on üks kaelalüli, roomajatel on mitu 5.Milline luuline moodustis on roomajatel siseelundite kaitseks? Nimeta veel üks ülessanne, mida see täidab. V:Roided, 6.Missuguse kujuga on sisaliku ja mao keel? Mis on keele ülessanne? V: Keel on kaheharuline ja sellega nad maitsevad, kombivad maad või mingit objekti 7.Millised meeled on sisalikul tähtsad toidu otsimisel? V: Haistmismeel, nägemismeel ja maitsmismeel ka 8.Miks ei saa roomajad hingata naha abil? V:sest kuiva naha abil ei ole hingamine võimalik.Nad on nii arenenud et kopsudest piisab elutegevuseks. PTK. 12 1. Loetle peamised roomajate rühmad. Iseloomusta neid. V: Sisalikud, maod, krokodillid ja kilpkonnad. Nad on kõigusoojased soojalembesed loomad, kuid ei talu väga
suuremast aluslülist ja peenest tundlapiust. tüüpilised jooksujalad lühikesed harjasjad tundlad Jalad on pikad ja peenikesed Täide lõuad on muundunud pisteharjasteks Jalad on tugevad ning hästi arenenud, haakejalgade tüüpi. Tundlad on 3-5 lülilised Jalad on enamasti jooksujalgade tüüpi nendega haistavad ja kombivad Jooksu-, hüppe-, kaeve- või ujujalad niitjad, umbes sama pikad kui keha jooksujalad hösti arenenud, lühikesed ei ole lühiksed jooksujalad harjasega, vaid kolmest lülist koosnevad tundlad peenikesed, mõnikord väga pikad või pikemad, vähemalt 7-lülilised mitmesuguse kujuga ületades isegi looma keha pikkuse.
eest "Martini laud" on rahvusvahelise tähtsusega red dot auhinna pälvinud disainer Martin Pärn. Eesti turul on ka väga disainiteadlikke väikeettevõtteid. Pikaajalise kogemusega Matti Õunapuu on tegelenud osavalt turunissi tabanuna suusabokside kujundamise ja tootmisega ning andnud oma panuse ka auto- ja vannitööstusesse. Kaasaegset väljundit disainiturule otsib meie sügavatest põhjamaistest juurtest sirgunud tarbekunstitraditsioon. Ehtekunstnikud ja tekstiilidisainerid kombivad tarbekunsti ja disainivahelisi piire, näitena ehtekunstnikud Kadri Mälk, Anneli Tammik, Katrin Amos, Ülle Kõuts. Traditsioonilistele tekstiilitoodetele pakub uudsust uus põlvkond disainereid, kes katsetavad innovatiivseid lahendusi ja koostöös IT-spetsialistidega tegelevad n-ö tarkade materjalidega. Nii tekivad külma- ja soojatundlikud tekstiilid, rääkivad või helendavad vaibad jne. Kunstiliselt ja tehniliselt näitavad väga kõrget
Reet Aus on toonud turule riiete korduvkasutust propageeriva brändi Re-Use. Turul on ka väga disainiteadlikke väikeettevõtteid. Pikaajalise kogemusega Matti Õunapuu on tegelenud osavalt turunissi tabanuna suusabokside kujundamise ja tootmisega ning on andnud oma panuse ka auto- ja vannitööstusesse. Kaasaegset väljundit disainiturule otsib meie sügavatest põhjamaistest juurtest sirgunud tarbekunstitraditsioon. Ehtekunstnikud ja tekstiilidisainerid kombivad tarbekunsti ja disainivahelisi piire, näitena ehtekunstnikud Kadri Mälk, Anneli Tammik, Katrin Amos, Ülle Kõuts. Traditsioonilistele tekstiilitoodetele pakub uudsust uus põlvkond disainereid, kes katsetavad innovatiivseid lahendusi ja koostöös IT-spetsialistidega tegelevad n-ö tarkade materjalidega. Nii tekivad külma- ja soojatundlikud tekstiilid, rääkivad või helendavad vaibad jne. Kunstiliselt ja tehniliselt näitavad väga kõrget taset tekstiilidisainerid - Mare Kelpman,
Kass- näeb päeval, aga näeb ka öösel. 9. Millised meeli elusorganismidel veel on? Näited! Pimepunkt, närilise uriini rajanägemine (maol), soojustundlkud *** (maol). 10. Milleks on vaja kõrvalesta? Millisel loomarühmal on kõrvalest? Et heli jõuaks kõrva, imetajatel. 11. Miks on kuulmine vahel tähtsam kui nägemine? Näited! Kui pimedas ei näe siis tuleb liigelda kas kompimise või hääle abil, nt oled keldris kus pole tuld. 12. Millega loomad kombivad? Näited! Kombitsatega, vurrudega, tundlad. Nt, putukas katsub maad või midagi muud tundlatega. 13. Miks vajavad loomad haistmis- maitsmismeelt? H- muidu nad ei tea kust toitu otsida, nt lõvi looduses; M- aitab kindlaks teha kas objekt on söödav. 14. Mida ja kuidas tunnetab kala küljejoonega? Tunneb ümbritseva vee liikumist. 15. Kuidas ja milleks kasutab kala ujupõit? See läheb õhku täis siis kui kala tõuseb pinnale ja tühjaks kui ta laskub sügavamale. 16
Kõhupoolelt sirutuvad kojast välja pea ja lihaseline jalg. 2. Tee joonis tigude siseehitusest ja kirjuta juurde. 3. kirjelda tigude hingamist, vereringet, eritust, närvisüsteemi ja sigimist. Hingamiselunditeks lõpused (veetigudel) või kops (maismaa- ja osaliselt veetigudel). Vereringe on tigudel avatud. Erituselundiks on tigudel üks neer, mis paikneb südame kõrval. Eritatavad ained juhitakse neerujuha kaudu kojast välja. Nende tähtsaimad meeled on kompimis- ja maitsmismeel. Kombivad peamiselt kombitsate ja jala tallaga. Kiritigu on liitsuguline. Teod liibuvad paaritumiseks kokku, vahetavad seemnerakke, mis jäävad erilisse seemnehoidlasse. Munad asetab kiritigu mulda. 4. Tigude mitmekesisus ja tähtsus, too näiteid. Enamik tigudest toitub taimedest, kuid nende hulgas on ka röövliike. Teod moodustavad ühe lüli looduse aineringes. Teod töötlevad ümber suure osa taimsest massist. Teod ise on toiduks paljudele loomaliikidele, kui ka inimestele
Sisalikel on roided ainult selgroo eesmistel lülidel(rinnalülidel)ja need moodustavad siseelundite kaitseks rinnakorvi. Toitu haaravad sisalikud tervete hammastega, kuid enamasti neelavad saagi tervena või suuremate tükkidena. Suus nad toitu ei peenesta. Hambad asuvad neil nii 7. Meeleelundid: Roomajatel on hästi areneneud nägemine ja haistmine. Sisalikud näevad vaid liikuvat saaki. Maitsmisel ja haistmisel kasutavad sisalikud keelt. Neil on kaheharuline keel. Sellega kombivad nad maapinda. Seejärel tõmbavad keele, kuhu on kleepunud aineosakesed,tagasi suhu. Suus on eriline organ, mis tunneb keelele jäänud osakeste lõhna ja maitset. Sisalikud tajuvad hästi ka maapinna võnkumisi. Sisalikud hingavad ainult kopsudega. Et nad suudaksid organimi hapnikuga varustada, on nende kopsud suurema sisepinnaga ja rohkem arenenud. Hingamisel osaleb ka rinnakorv. Sissehingamisel tõusevad roided, mistõttu rinnakorvi maht suureneb ning õhk liigub kopsu. Kui
Arengustaadiumite teooria: 1. Sensomotoorne periood (0-1/2a) 2. Preoperatsionaalne periood (1/2 -6/7a) 3. Konkreetsete operatsioonide periood (6/7 – 11/12a) 4. Formaalsete operatsioonide periood Laps kui väike teadlane, ise katsetab oma piire. Kuidas areng toimib? Assimilatsioon – on olemas olemasolev tegutsemismuster, mille abil ma üritan keskkonda tõlgendada. Nt väiksed lapsed kombivad asju suuga, topivad kõiki asju suhu. Nad ei oska seda veel sõrmedega teha. Sisendinfo peab tulema olemas oleva infoga samamoodi. Kohandamine – skeemid muutuvad keskkonna mõjul. Kui kujutad endale laua peale pastakat, kruusi ja õpikut ja kujutad, et hakkad ükshaaval neid asju laua pealt üles tõstma. Kujuta ette, mis asendis on su käsi või käed, kui neid tõstma hakkad. Kui sa seda ette mõtled, siis mõistad,
lõpuste kõrval. Laevukeste silmad, olgugi suured, pole täiuslikud, vaid on palju nõrgemad kui teistel peajalgsetel. Nende silmad on pokaalikujulised, ilma läätse ja klaaskehata, seetõttu pole nad võimelised eristama ümbritsevate esemete üksikasju. Laevukesed hakkavad põhjast toitu hankima alles öösel. Nad liiguvad edasi, lastes vee kitsa ava kaudu lehtrist välja. Nad liiguvad aeglaselt pea ees. Sealjuures kombivad nad kombitsatega merepõhja. Laevukesed närivad toitu tugevate sarvjate lõugadega. Nad haukavad suuri tükke, mis jõuavad suhu kareda keele abil. Ühe söömaaja seedimine võtab laevukesel aega umbes 30 tundi. Tänase päevani pole teada, mismoodi näeb välja laevukeste kurameerimine. Viimasel ajal on küll nende kitseks töötatud välja kasvatusprogramme, ent nende arengutsükkel jääb endiselt mõistatuseks. Laevukesed on suguküpsed 6. elukuul
· Viib alustatud lõpule · Avatud kõigele uuele · Ei meeldi ootamatused · Kohaneb hästi muutustega 5. Mis on taju, millest taju sõltub? Taju põhiomadused organisatsioonikäitumise vaatenurgast. Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma. Inimesed näevad, kuulevad, tunnevad maitset ja lõhna ning kombivad samu nähtusi erinevalt. Organisatsioonikäitumises on taju omaduste arvestamine oluline, sest see võimaldab mõista, kui eriilmelist informatsiooni inimesed koguvad ja oma käitumise aluseks võtavad. Taju sõltub motivatsioonist, isiksusest, õpitust, eelnevatest kogemustest, eesmärkidest, vajadustest, ootustest, treeningust, oskustest ja intelligentsusest. Taju põhiomadused: · Taju mõtestatus - maailma tajumine tähendustes, tajutud esemetele, nähtustele püütakse omistada
Organisatsiooni visioon on kaugem tulevikunägemus või lõppeesmärk, milleni tahetakse jõuda. Kõige olulisem garantii ettevõtte edukusele on eesmärgi omaksvõtt ja sütitava visiooni olemasolu. 2. Mis on taju, millest taju sõltub? Kirjelda taju põhiomadusi organisatsioonikäitumise vaatenurgast. - 15p Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma. Inimesed näevad, kuulevad, tunnevad maitset ja lõhna ning kombivad samu nähtusi erinevalt. Organisatsioonikäitumises on taju omaduste arvestamine oluline, sest see võimaldab mõista, kui eriilmelist informatsiooni inimesed koguvad ja oma käitumise aluseks võtavad. Taju sõltub motivatsioonist, isiksusest, õpitust, eelnevatest kogemustest, eesmärkidest, vajadustest, ootustest, treeningust, oskustest ja intelligentsusest. Taju põhiomadused: · Taju mõtestatus - maailma tajumine tähendustes, tajutud esemetele, nähtustele püütakse omistada
Ei ela Arktikas ja Antarktikas. Keha: Ämbliku keha koosneb lülidest, kahest osast – pearindmikust ja tagakehast. Tundlad ja jäsemed: Ämblikutel on enamasti 8 jalga, pole tiibu ega tundlaid. Nägemine: kehv. Näevad peamiselt liikumist, hästi näevad vaid mõni cm Omane: võrguniidi näärmed tagakehas ja hästi arenenud kompimismeel. Neil on jalgadel, lühikestel jätketel suu lähedal ja mujal kehal karvakesed, millega nad kombivad. Suurus: 0,1 mm (lestaliigid) - 21 cm (skorpionid), 30 cm siruulatus (hiid-linnutapik) Liikumine: muudavad kõndides kehavedeliku rõhku, liikumiseks kasutavad ka võrguniiti.Surnud ämblikul on jalad alati kõveras, sest kehavedeliku rõhk enam ei muutu. Vesiämblik PUTUKAD Esindajad: kiilid, mesilased, seitsetäpplepatriinu, rohutirts, sääsk, kärbes Jalgade arv: 6 jalga Keha: kolm osa: pea, rindmik, tagakeha
Selgrootutel on välistoes, mis on kitiinainest või lubiainest. Selgrootutel on närvisüsteemist kõhtmine närvikett ja närvitängud. Selgrootute vereringe on avatud. Süda asetseb kõhu pool. Nende veres ei ole hemoglobiini ja seetõttu on nende veri sinakas. Lihased asetsevad kimpudena, aga neid on vähe. Selgrootute keha ei kata nahk. Silmi võib olla mitmeid ja erineva ehitusega. Selgrootute kuulmiselundid on igal liigil erinevad. Maitsmiselund ei ole suuõõnes. Kombivad tunnaldega, kombitsatega. Paljunevad vegetatiivselt, kuna nad on madalalt arenenud. Selgrootuid on ligi 10 miljonit, mitmeid kordi rohkem kui selgroogseid. 46. KALADE ÜLDISELOOMUSTUS Kalad on vee-eluks kohastunud selgroogsed loomad. Kala keha on valdavalt lapik, külgedelt kokku surutud. Kala keha (nahka) katavad sarvjad soomused. Kehapinna muudab libedaks nahas paiknevate limanäärmete poolt eritatud lima. Kalad liiguvad vees oma keha kord ühe, kord teise külje suunas painutades
küsimuse aluseks erineva teabe. Siin võimaldavad taju seaduspärasused esile tuua, millised tegurid ja kuidas tingivad selle, et tööülesannete täitmisel tajutakse ja tõlgendatakse olukordi erinevalt. Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma. Ümbritseva maailma osaks on sündmused, inimesed, nähtused, situatsioonid. Inimesed näevad, kuulevad, tunnevad maitset ja lõhna ning kombivad samu nähtusi erinevalt. Organisatsioonikäitumises on taju omaduste arvestamine oluline, sest see võimaldab mõista, kui eriilmelist informatsiooni inimesed koguvad ja oma käitumise aluseks võtavad. Vahel loovad psühholoogiaõpikud illusiooni, et inimesed tajuvad maailma sarnaselt. Tegelikult on taju väga keeruline ja individuaalne. Eriti ilmekalt avaldub see taju valivuses. Tajumisel inimene valib ümbritsevast maailmast talle sobiva ja vajaliku informatsiooni. Seda nimetatakse
annaabi.ee 
