Tänu arenenud silmadele on ta võimeline hästi enda ümbrust nägema. Näeb ka endast tahapoole. Kombitsad on ujumise ajal ettepoole suunatud. Kui saak vastavas kauguses paikneb, sirutab seepia enda ette välja kaks pikka kombitsat, haarab nendega saagist ning tõmbab suhu, kus toit hõõrla abil peenestatakse. PALJUNEMINE Innaajal on isastel seepiatel silmatorkavad kreemikad ja purpursed ristivöödid. Kui isasloomale mõni teine seepia läheneb, tõstab ta ühe kombitsatest püsti. See on seemnerakkude liigutamiseks kohastunud kombits. Juhul, kui see teine seepia samamoodi ei reageeri, näeb isane, et tegemist on emasloomaga ning ta läheneb emasele, et panna spermatofoorid emasele mantliõõne alla suukoonuse kurdude või seemnehoidlate külge. Seejärel muneb emasloom 20-kaupa umbes 300 muna. Iga muna kaitseb musta värvi vedeliku kiht. Munadel on ka eriline jalake ehk vars, millega veealuste esemete, näiteks vetikate varte külge kinnituda. ERIKOHASTUMUS
Nende erksavärviliste kalade perekonda, kuhu kuulub 12 liiki, iseloomustavad triibud. Näiteks kloun meriroosahvenal on oranz keha kaetud 3 valge triibuga, mille ääred ja rinnauimed on mustaga. Sellest on ta ka saanud oma nime. Nende värviliste kalade pikkus ulatub sõltuvalt liigis 6-12 sentimeetrini ja eluiga on neil 3-5 aastat. Meriroosahvena toitumine on huvitav samamoodi nagu ka meriroosahven ise. Vahest eemalduvad nad kaitsvatest meriroosi kombitsatest ja siirduvad ümbruskonna korallriffidele, kuid liiga kaugele nad oma erksa värvi tõttu ei lähe. Paljudele teistele kaladele on meriroosahven toiduks, kuid ründe eest põgeneb ta meriroosi ,,embusesse". Meriroosahven meelitab jälitaja meriroosi kombitsate vahele, kus meriroos ta halvab ja seedib ning meriroosahven hiljem sööb selle jäänuseid. Peale ,,ühistoidu" söövad meriroosahvenad ka planktoni koostissosaks olevaid vähilaadseid ning korallrifil kasvavaid vetikaliike.
Hüdrad Välimus on aga petlik, sest tegelikult on hüdralased röövloomad, kes alistavad ja püüavad väikesi loomi. Kõigil neil on pikk voolujooneline keha, mille ühes otsas paikneb tugevasti aluspinna külge kinnituv tald, teises otsas aga õrnadest kombitsatest koosnevast pärjast ümbritsetud suuava. ELUVIIS Väikesed ja peaaegu läbipaistvad hüdralased elavad kolooniatena mis tahes tüüpi magevetes. Nende keha moodustab kahe rakukihi ektodermi ja endotermiga ümbritsetud gastraalõõs. Nende kahe kihi vahel paikneb õhuke sültjas aine, mida nimetatakse vahehüüvendiks ehk mesoglöaks. Keha alapoolel paikneva jala abil kinnitub hüdralane aluspinna külge. Hüdralased on aga võimelised ka liikuma
Oma pealispinnaga imevad need merevees olevat hapnikku. Meriroosahvenad Neil, ranniku ligiduses paiknevate korallriffide asukatel on välja kujunenud eriline sümbioos kõrvetavate meriroosidega. Vanasti arvati, et kloun- meriroosahvenatel ning teistel selle sugukonna liikmetel on meriroosi kombitsatest erituva mürgi vastu looduslik, kaasasündinud immuunsus. Uuringud on aga näidanud, et see immuunsus on väga eriline ning toimib vaid konkreetse meriroosi liigi puhul. Kui kala esmakordselt meriroosi kombitsatele läheneb, puudutab ta neid kergelt ning ujub kohe minema. Selline mäng kordub mitu korda. Selle ajal kattub kogu kala
Papagoi nokka meenutavad vägevad lõuad purustavad nagu muuseas paksu molluskikoja. Lisaks on iga kaheksajalg varustatud veel mürginäärmete ja tindipommidega. Kaheksajalg ei pelga ka endast sootuks suuremaid olendeid. Tema ohvriteks langevad kalad, karbid ja krabid. Risti ei löö ette ka kaheksajalg väiksemate liigikaslaste õgimise ees. Vangistuses asuvad nad mõnikord isegi iseennast õgima, hammustades endalt ükshaaval ära kõik haarmed, seejärel aga surevad. Oma kombitsatest võib kaheksajalg loobuda ka ennast päästes. Just sedamoodi nagu saba loovutav sisalik. Enne seda saadab ta vaenlase poole siiski kuni kuus oma tindist teisikut. Emana on kaheksajalg hell ja hoolitsev. Kartes ise nii väga seisvat ja roiskuvat vett, hoolitseb ta selle eest, et munadele kiiresti riknevaid toidupalasid ei langeks. Puhtuse nimel loobub ta nelja kuu vältel igasugusest toidust. Iminappade nagu tillukeste
Väikese harjutamise järel tunneb ta oma sõbra näo järgi ära.Korduvalt on inimesed kaheksajalgu kodustanud. Jutud tema hirmulugudest on aga, nagu elu näitab, suuresti liialdatud. Kodustatud kaheksajalaga saab rahumeeli mängida. Huvitavat: · Esimene tint valmistati kaheksajala tindist. · Kaheksajalgade varjupaiga võib ära tunda sissekäigu ees lebavate munakoorte järgi. · Kui kaheksajalg kaotab ühe oma kombitsatest, võib talle uus kasvada. · Kaheksajalg on õppimisvõimeline. · Kaheksajalad on suguluses harilike aias elutsevate tigudega. · Tuukritel õnnestub harva kaheksajalga näha. · Kaheksajalad suudavad keerata lahti purgi, kus on nende toit sees. Kasutatud kirjandus : - http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kaheksajalg_rauno.htm - http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/1laheme/kaheksa.htm - http://www.miksike.ee/docs/referaadid/kaheksajalg_liina.htm
Vahemeres püütakse teda liha pärast. Üheks püügimeetodiks on innaajal emaslooma konksu otsa ajamine, mis meelitab ligi hulgaliselt isasloomi, kelle kalamehed seejärel võrguga välja tõmbavad. Seepia asustab Atlandi ookeani kirdeosa, muuhulgas La Manche´i väina ja Vahemerd. Läänemeres seepia ei elutse. Innaaeg kestab kevadest suveni ning sellel ajal on isastel seepiatel silmatorkavad kreemikad ja purpursed ristivöödid. Kui isasloomale mõni teine seepia läheneb, tõstab ta ühe kombitsatest püsti. See on seemnerakkude liigutamiseks kohastunud kombits. Juhul, kui see teine seepia samamoodi ei reageeri, näeb isane, et tegemist on emasloomaga ning ta läheneb emasele, et panna spermatofoorid emasele mantliõõne alla suukoonuse kurdude või seemnehoidlate külge. Seejärel muneb emasloom 20-kaupa umbes 300 muna. Kogu see tsükkel kestab ühe aasta. Iga muna kaitseb musta värvi vedeliku kiht. Munadel on ka eriline jalake ehk vars, millega veealuste esemete, näiteks vetikate
Papagoi nokka meenutavad vägevad lõuad purustavad nagu muuseas paksu molluskikoja. Lisaks on iga kaheksajalg varustatud veel mürginäärmete ja tindipommidega. Kaheksajalg ei pelga ka endast sootuks suuremaid olendeid. Tema ohvriteks langevad kalad, karbid ja krabid. Risti ei löö ette ka kaheksajalg väiksemate liigikaslaste õgimise ees. Vangistuses asuvad nad mõnikord isegi iseennast õgima, hammustades endalt ükshaaval ära kõik haarmed, seejärel aga surevad. Oma kombitsatest võib kaheksajalg loobuda ka ennast päästes. Just sedamoodi nagu saba loovutav sisalik. Enne seda saadab ta vaenlase poole siiski kuni kuus oma tindist teisikut. Kulinaarses mõttes peetakse kaheksajalga väärtuslikuks vähestes piirkondades: Vahemere ääres, Aasias, eriti aga Jaapanis. Kulinaarne tähtsus on ennekõike harilikul kaheksajalal. Reeglina turustatakse 50-100 cm pikkuseid eksemplare. Kaheksajalga grillitakse, hautatakse
HÕIMKOND KERILOOMAD ehk rotifeerid: mikroskoopilised, vees, ripsmepärg e keriaparaat, lõuaaparaat, pantser, protonefriidid, verer ja hingamisel puuduvad, lahksug, toituvad mikroorg-st HÕIMKOND SAMMALLOOMAD – meredes tavaline. Kinnistunud, enamikus koloniaalsed loomad, kellel mõnikord esineb massiivne lubitoes. Üksikisendid asuvad torukestes, millest nad võivad välja sirutada vaid keha eesosa, kus asub suuava. Suuava ümbritseb kombitsatest pärg. NS tugevasti redutseerunud. Hermafrodiid. Tavaline kamarlane (Electra crustulenta, varem Membranipora crustulenta). HÕIMKOND KÄSIJALGSED Kinnistunud, üksikeluslised kahepoolmelise kojaga loomad. Suuava äärest algab paar erilisi lisandeid – nn. käsijäsemeid. Mereloomad. HÕIMKOND KÄRSSUSSID e nemertiinid: Keha piklik, väljaspoolt ripsepiteeliga ja suure hulga näärmetega kaetud. Pikkus 1 mm kuni üle 30 m. Mõnel vormil küllalt selgelt eristunud pea ja sissetõmmatav kärss
mesilased, kimalased, herilased, sipelgad, vaablased. Selts: Kahetiivalised 2kilejat lennutiiba. kärbselised ja sääselised tagatiivad muutunud sumistiteks, vastseid nim vakladeks 10. Hõimkond Sammalloomad (Ectoprocta) Kinnistunud, enamikus koloniaalsed loomad, kellel mõnikord esineb massiivne lubitoes. Üksikisendid asuvad torukestes, millest nad võivad välja sirutada vaid keha eesosa, kus asub suuava. Suuava ümbritseb kombitsatest pärg. NS tugevasti redutseerunud. Hermafrodiid. Tavaline kamarlane (Electra crustulenta, varem Membranipora crustulenta). 11. Hõimkond Ripskõhtsed ehk Gastrotrihhid (Gastrotricha) Väiksed. Keha katab kutiikula. Kõhtmine külgkas üleni või osaliselt ripsmetega kaetud. Mage- ja merevees. Magevees sagedased perekonna Chaetonotus liigid. 12. Hõimkond Ümarussid ehk Nematoodid (Nematoda) Lülistumata kehaga, ümara ristlõikega ussid. Vereringesüsteem ja hingamiselundid puuduvad
rakukihist: ektodermist ja entodermist, mille vahel paikneb mesoglöa. Neil on ainult üks õõs, mida nim. gastraalõõneks. Kõik ainuõõssed on veeloomad ja elutsevad üldjuhul meredes. Keha on radiaalsümmeetrilise ehitusega. Ainuõõssetel on võime moodustada kolooniaid, need on väga erineva kujuga, leidub nii kinnitunud kui ka ujuvaid kolooniaid. Üksikisendid esinevad kas polüübi või meduusina. Polüübi keha on enamasti silinderjas, ülemises otsas asetseb kombitsatest ümbritsetud suu. Enamasti on nende eluviis sessiilne. Meduusid on ujuvad üksikorganismid. Nende keha on sirmikujuline, kombitsad serval, ujuvad suuava allapoole. Ainuõõssed elavad kõige erinevamatel merepõhjadel. Kammloomad: keha sültjas, läbipaistev, sageli olemas kombitsad. Keha tavaliselt ümar v kotjas; keha ühes otsas asub suu; piki keha kulgeb meridionaalses suunas kaheksa rida sõude- ehk kammplaadikesi; iga plaadikese serv on kammikujuline- sellest ka rühma nimetus
annaabi.ee 
