“ Aeglane lonkimine väsitab rohkem kui kiire käik, kuna veri jääb lihastesse pidama. Pulss ja selle mõõtmine Pulss on arterite seinte rütmiline võnkumine südame tööst tingituna. Süstoli ajal süda paiskab järjekordse portsjoni verd aorti – see annab tõuke vastu aordi seina ja paneb selle võnkuma. See võnkumine kandub lainena piki aordi seina edasi arteritele ja ka teistele veresoontele (arterioonidele, kapillaaridele, veenidele). Laine levikut on võimalik kombelda käe abil või ka registreerida. Pulsi palpeerimine. Pulsi sagedus vastab üldiselt südame kokkutõmmete sagedusele. Kui süda lööb väga kiirelt, siis ei tarvitse kõik lained nii tugevad olla, et neid oleks võimalik palpeerida – pulsi defitsiit. Pulsi palpeerimiskohad on need, kus suuremad arterid on keha pinnale lähemal. Nendeks on kodararter (arteria radialis ehk radialispulss), oimuarter (eriti lastel) ja unearter (eriti täiskasvanutel)
häälepilu. Nad koosnevad elastsetest kiududest. Häälepaelte pingutamisel paneb väljahingatav õhk nad võnkuma, mille tagajärjel tekivad helid. Meestel on tavaliselt suuremad häälepaelad kui naistel, mis mõjutab hääle kõrgust. Artikuleeritud kõnest võtavad osa veel keel, suuõõs, huuled ja ninaõõs. Kõri kõhred: alumine kõhr sõrmuskõhr ühendab kõri hingetoruga; kilpkõhr (hüaliinkõhr) paikneb kõikide kõhredest eespool, saab hästi kombelda. Meestel kilpkõhre nurk 90º, naistel - 110º; pilkkõhr paariline, kolmnurkse kujuga. Hingetoru ehk trahhea. Hingetoru on torujas moodustis, mida mööda liigub õhk kopsude poole. Umbes 12 cm pikk. Trahhea toeseks on kõhrelised, C-kujulised poolrõngad (umbes 20), mille avatud osa on suunatud selja poole. Nad on omavahel ühendatud sidemete abil. Trahhea tagumine sein on pehme, koosneb sidekoelisest koest, mis on üsna tihedalt ühendatud söögitoruga
ja iseseisvalt toimetulevad. Muulad-ristandtõud on tallede tootmiseks. Saadud swaledale x sinisepealine leiaster-neil on palju piima. 5.Lammaste lihajõudlus, villajõudlus, piimajõudlus, reproduktsioonijõudlus Lammaste lihajõudlus- elusal loomal: · Toitumuse hindamise järgi (0,5 p. täpsusega), kusjuures. 1 punkti väga lahja. 2 punkti lahja 3 punkti hea toitumus (soovitud) 4 punkti rasvane 5 punkti väga rasvane Toitumuse hindamiseks tuleb lammast kombelda landepiirkonnast, et välja selgitada nimmelüli ogajätkede ja roidejätkede teravust ning rasvaladestust selles piirkonnas. Toitumuse klassid 0 punkti (kurtunud) harvaesinev, äärmiselt nälginud loom. Naha ja luude vahel võimatu tunda lihastust ja rasvaladestust. 1 punkti (väga lahja) nimmelüli ogajätked ja roidejätked tuntavad väga teravatena. Sõrmi on väga kerge lükata roidejätkete alla ning iga jätke tipp on kergesti tuntav. Lihassilm on õhuke, rasvaladestus puudub
Keel on limaskestaga kaetud lihaseline siin asub lümfoidse koe kogumik- elund, millel on 3 osa: tipp, keha, juur. keelemandel. Keele funktsioonid: 1. kõne 2. imemine 3. toidu segamine 4. mälumine 5. neelamine 6. maitsetundlikkus SÜLJENÄÄRMED glandulae salivales Väikesed süljenäärmed paiknevad keele-, huulte piirkonnas ja põseseina siseselt. Nimetatakse vastavalt asukoha järgi, suuruses nööpnõelapeast herneterani, võimalik kombelda ka läbi limaskesta. Suured süljenäärmed. Seinavälised, 3 paari. a. Kõrvasüljenääre (glandula parotis) kaalub u.30 grammi, asub mõlemal pool nägu, välisest kuulmekäigust eespool ja all. Juha avaneb suhu teise ülemise molaari (purihamba) piirkonnas suuesikusse. Olemuselt seroosnääre s.t. näärme sekreet on vedel, sisaldab rohkelt vett, elektrolüüte. b. (Ala)lõuaalune nääre (glandula submandibularis) kaal u.15g
tõstavad vererõhku. Südame löögisageduse ja mahu langus ning perifeersete veresoonte laienemisega seotud takistuse vähenemine viib vererõhu langusele. Vererõhu mõõtmine. Rõhk tõstetakse nii suureks, et arter sulgub. Seejärel alandatakse rõhku aeglaselt. Kui mansetis olev õhu rõhk langeb maksimaalsest vererõhu väärtusest allapoole, liigub verevool ajuti manseti alt läbi. Sellest tekkivat tõuget on tunda, kui kombelda pulssi mansetist allpool. Seda võib kuulda ka stetoskoobiga. Süstoolse vererõhu all mõeldakse seda mõõturi näitu, mille juures tõuge muutub märgatavaks. Kui rõhku on nii palju langetatud, et veri pääseb ka diastoli ajal manseti alt liikuma, muutub verevool pulseerivalt ühtlaseks. Sel hetkel nõrgeneb kas heli järsult või pehmenevad teravad tõuked. Sel momendil mõõdetav näit on diastoolne rõhk. Diastoolset rõhku saab määrata ainult kuulates.
tõstavad vererõhku. Südame löögisageduse ja mahu langus ning perifeersete veresoonte laienemisega seotud takistuse vähenemine viib vererõhu langusele. Vererõhu mõõtmine. Rõhk tõstetakse nii suureks, et arter sulgub. Seejärel alandatakse rõhku aeglaselt. Kui mansetis olev õhu rõhk langeb maksimaalsest vererõhu väärtusest allapoole, liigub verevool ajuti manseti alt läbi. Sellest tekkivat tõuget on tunda, kui kombelda pulssi mansetist allpool. Seda võib kuulda ka stetoskoobiga. Süstoolse vererõhu all mõeldakse seda mõõturi näitu, mille juures tõuge muutub märgatavaks. Kui rõhku on nii palju langetatud, et veri pääseb ka diastoli ajal manseti alt liikuma, muutub verevool pulseerivalt ühtlaseks. Sel hetkel nõrgeneb kas heli järsult või pehmenevad teravad tõuked. Sel momendil mõõdetav näit on diastoolne rõhk. Diastoolset rõhku saab määrata ainult kuulates.
lõõgastumise abil. Südamelihase kokkutõmmet nimetatakse süstoliks ja lõõgastumist diastoliks. 7.5. Pulss ja vererõhk Südame-veresoonkonda kirjeldades ei saa puudutamata jätta mõisteid pulss ja vererõhk. Kuna süda pumpab verd laiali kogu organismi arteriaalse süsteemi abil, siis tekib vastavalt südame kokkutõmbumistele arterite seinte võnkumine. Seda on võimalik 35 palpeerida (kombelda) üle kogu keha suurte arterite piirkonnast. Nt. randmearteritelt, unearteritelt, kubeme piirkonnas asuvatelt reiearteritelt jne. Niisiis pulss on arteri seinavõnkumine, mida põhjustab südame vasaku vatsakese kokkutõmbumisel väljapaiskuv veri vastu aordikaart. Palpeerides pulssi võib tunda normaalselt ühtlasi pulsitõukeid (pulsilaineid), mis on ühtlaste intervallidega ja võrdse tugevusega.
libiseks, ja jälgib sentimeetri skaalat. Kõige suurem mõõt skaalal on diastantia cristarum. 3. Distantia trochanterica on vahemaa reieluude suurte pöörate vahel, tavaliselt 30- 31cm. Jäädes samasse asendisse, viib ämmaemand vaagnamõõtja nupud üle reie välimisele pinnale, kompleb nimetissõrmega suuri pöörlaid ühel ja teisel pool ning surub vaagnamõõtja nupud tihedasti nende vastu. Paksu nahaaluse rasvakihiga naistel ei ole kerge suuri pöörlaid kombelda. Sellisel juhul lastakse naist liigutada algul ühte, siis teist jalga ning püütakse samaaegselt sõrmedega kombelda pöörlate, mis jala liigutamise puhul on selgemini tuntav. Kõik need kolm mõõtu iseloomustavad vaagna ristiläbimõõtu. Vaagna otsemõõtmetes, eriti väikese vaagna sissekäigu otsemõõtmes orienteerumiseks määratakse väline otsemõõde. Selleks lastakse naisel pöörduda küljele, alumist jalga tugevasti puusa- ja põlveliigesest painutada ning põlv kõhu
Beltexi jäär koos eesti valgepealiste uttedega (A. Tänavots) Texeli tõugu kasutatakse lihaomaduste parandamiseks. Eesti valgepealiste uttede paaritamine karjamaal texeli jääraga (A. Tänavots) Lihajõudluse hindamine elusalt 1) Toitumuse hindamise järgi (0,5 p. täpsusega), kusjuures · 1 punkti väga lahja · 2 punkti lahja · 3 punkti hea toitumus (soovitud) · 4 punkti rasvane · 5 punkti väga rasvane Toitumuse hindamiseks tuleb lammast kombelda landepiirkonnast, et välja selgitada nimmelüli ogajätkede ja roidejätkede teravust ning rasvaladestust selles piirkonnas. Toitumuse klassid · 0 punkti (kurtunud) harvaesinev, äärmiselt nälginud loom. Naha ja luude vahel võimatu tunda lihastust ja rasvaladestust. · 1 punkti (väga lahja) nimmelüli ogajätked ja roidejätked tuntavad väga teravatena. Sõrmi on väga kerge lükata roidejätkete alla ning iga jätke tipp on kergesti tuntav.
Rambouillet Karusnaha Karakull 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. Lammaste lihajõudluse hindamine 1. Elusal loomal: · Toitumuse hindamise järgi (0,5 p. täpsusega), kusjuures 1 punkti väga lahja 2 punkti lahja 3 punkti hea toitumus (soovitud) 4 punkti rasvane 5 punkti väga rasvane Toitumuse hindamiseks tuleb lammast kombelda landepiirkonnast, et välja selgitada nimmelüli ogajätkede ja roidejätkede teravust ning rasvaladestust selles piirkonnas. Toitumuse klassid 0 punkti (kurtunud) harvaesinev, äärmiselt nälginud loom. Naha ja luude vahel võimatu tunda lihastust ja rasvaladestust. 1 punkti (väga lahja) nimmelüli ogajätked ja roidejätked tuntavad väga teravatena. Sõrmi on väga kerge lükata roidejätkete alla ning iga jätke tipp on kergesti tuntav. Lihassilm on õhuke, rasvaladestus puudub.
annaabi.ee 
