Ferdinand jäi seda uskuma. 1500. asta augustis saabus Hispaaniast Haiitile aadlik ebatavalise ametinimega - kohtunik-haldur. Kirjas, mille ta kaasa tõi, käskisid kuningas ja kuninganna Kolumbusel pidada end temale alluvaks. Meretaguste maade viitsekuninga nime, mis Kolumbusele hiljuti oli antud, kirjas enam ei tarvitatud. See oli ebasoosing. Veelgi enam - põlu alla sattumine. Kohtunik-haldur käskis Kolumbuse ahelatesse panna. Koos temaga pandi trellide taha ta kaks venda. Kõik kolm otsustati viia Hispaaniasse ning anda kohtu alla. Laimatud admiral ei nõudnud kättemaksu. Õigeks mõistetuna palus ta end uuesti ookeanile lubada. Ta
külastanud eurooplased. Kuid kõigil neil oletustel puuduvad küllaldased tõendid, seepärast kuulub Christoph Kolumbusele Ameerika esmaavastamise au. 15. sajandi teisel poolel tundsid meresõitjad suurt huvi idamaade vastu, kus mõned eurooplased olid juba viibinud. Nagu mitmed teisedki tolle aja eesrindlikud inimesed, uskus ka Kolumbus, et Maa on kerakujuline. Kui see on aga nii, siis on võimalik jõuda Indiasse ka läänesuunas, otse üle ookeani purjetades. Kuid Kolumbusel ei olnud õiget ettekujutust Maa suurusest. Ta arvas, et India idarannik ei asu Euroopast kuigi kaugel. Sel ajal oli Hispaanial ja Portugalil kõige võimsam laevastik ning seepärast esitaski Kolumbus oma India merereisi organiseerimise plaani algul Portugali ja seejärel Hispaania kuningale. Kumbki kuningas ei võtnud tema ettepanekut vastu, sest ei uskunud selle edusse. Jätmata jonni, saavutas Kolumbus lõpuks siiski Hispaania õukonna nõusoleku
Elukutse, mille poiss omandas pigem kuulekusest kui huvist asja vastu. Kudumistelgede taga ei näinud teda siiski just sageli, pigem võis teda leida pisikesest kontorist, kus lebasid paksud otsatute numbrijadadega arveraamatud. Lugemise ja kirjutamise, nagu ka rehkendamise tarkust olid talle jaganud Santo Stefano ja Santa Catarina kloostri mungad. Just isa töökojast sai paik, kus nooruk hakkas unistama ääretutest kaugustest, lootes, et need unelmad ükskord ka täide lähevad. Kolumbusel oli teadaolevalt veel 3 venda ning 1 õde – Pellegrino, Bartolomeo, Giacomo ja Bianchinetta. Noor Kolumbus õppis parajasti niipalju, kui läks vaja kosmograafide kirjutiste mõistmiseks. Ta tegeles nii astroloogia kui geomeetriaga. Kuna juba Ptolemaios kinnitas, et sellest, kes ei oska hästi joonistada, pole head tähtede lugejat oodata, hakkas Kolumbus joonistamiskunsti harjutama – ikka selleks, et saaks maid ja taevakehasid kaartidel lamedana kujutada.
Meeskonnad komplekteeriti enamasti seiklejatest.Teisel reisil avastas ta Domica jt. väikeseid Antillide saari,Puerto Rico ning Jamaica. Koos admiraliga, nagu Kolumbust nüüd nimetati, läks Palose sadamast teele ligi 90 meest. Reis algas 3. augustil 1492. Tee, mille Kolumbus valis, asus pidevate idatuulte - passaatide tsoonis. Vee- ja toidupuudust ei jõutud veel tunda, kuid hirm teadmatuse ees oli tugev. Seepärast tuli Kolumbusel mehi ühtelugu kas keelitada või karistada. Mässuni siiski ei läinud. Septembri keskel hakkasid ookeanil ilmnema lähedase maa tundemärgid. Eskaadrile ujusid vastu mageveevetikate puhmad. Raadele istus linde. Kord tõmmati veest koos rohututiga välja jõevähk. Kolmandal reisil alles ta astus esimest korda Ameerika maismaale.Kolumbus uskus elu lõpuni ,et jõudis Indiasse ja veel tänapäevani nimetatakse tema avastatud saarestikku Lääne- Indiaks
Suured maadeavastused ja nende tulemused Läbi aegade on uudishimu tõmmanud inimesi kaugetele ja uuetele maadele, pidev tahtmine on olnud teada saada, mis toimub üle mere või mägede taga. Selline tahtmine oli ka Marco Polol, Christoph Kolumbusel, Vasco da Gamal, Amerigo Vespuccil ja veel paljudel teistel tuntud ja mittetuntud tegelastel. Põhjuseid oli mitu, kuid neist kõige suurem ja ka üldine kokkuvõttev põhjus oli Euroopa rahaliste ja materiaalsete vajaduste rahuldamine. Suured maadeavastused, millega avardati maailmapilti, toimusid teadaolevalt 5. sajandist kuni 15. sajandi teise pooleni. Kõigepeale kirjutaksin miks oli üldse maadeavastusi vaja. Euroopas olid metallivarud otsakorral,
tegi kindlaks , et sealtkaudu oli ümbet Aafrika mandri edasi sõites võimalik Indiasse jõuda 3)Esimesena purjetas 149teisel aastal üle atlandi ookeani ja avastas nn Uue Maailma Christoph Kolumbus. Esimesel reisil avastas kolumbus Bahami saared , kuuba põhjaranniku ja Haiti . Teisel reisil avastas ta Väikesed Antillid , Puerto Rico ja Jamaica . Kolmandal reisil 1498 aastal jõudis ta Venezuela rannikule orinoco jõe suudmesse . Seal tekkis Kolumbusel esmakordselt põgus kahtlus , et võibolla on ta avastanud uue mandri . Neljandal avastusreisilt tuli ta tagasi suure hulga kullaga , kuid midagi muud ta kaasa ei toonud . Sellega valmistas ta Hispaania valitsusele pettumuse . 1494 aastal sõlmiti tordesillase leping , mille järgi pidid kõik 46ndast meridiaanist lääne poo avastatavad maad kuuluma hispaanlastele , idapoolsed aga portugallastele . 4)Aasta pärast saabus ta tagasi kaks laeva kaotanud , vürstilaadungiga tagasi koju
ette. Taasavastati ka Maa kerakujulisus. Uusi maadeavastusi toetasid Portugali prints Henrique Meresõitja ja Hispaania kuningakoda. Henrique Meresõitja sai oma hüüdnime selle järgi, et organiseeris väsimatult piki Aafrika läänerannikut lõunasse suunduvaid mereretki. Ta ei käinud ise küll ühelgi reisil, kuid rahastas neid, koolitas meremehi ja kogus maakaarte. Hispaania kuningakoda aitas Christoph Kolumbusel avastada Ameerika. Kunigakoja toetusel varustati Kolumbuse kolm väikest, kuid kiiret laeva. Nii algasidki uued maadeavastused. Keskaja tuntumad maadeavastajad on: Marco Polo, Vasco da Gama, Christoph Kolumbus, Amerigo Vespucci ja Fernao de Magalhaes. Järgnevalt ma neist räägingi. Marco Polo (15. september 1254 8. jaanuar 1324) Marco Polo oli Itaalia maadeuurija, kes sündis Veneetsia kaupmehe perekonnas. Aastatel 1271
Sellise ohtliku sõidu tarvis vabatahtlikke aga värvata ei õnnestunud. Meeskonnad komplekteeriti enamasti seiklejatest. Koos admiraliga, nagu Kolumbust nüüd nimetati, läks Palose sadamast teele ligi 90 meest. Reis algas 3. augustil 1492. Tee, mille Kolumbus valis, asus pidevate idatuulte - passaatide tsoonis. Vee- ja toidupuudust ei jõutud veel tunda, kuid hirm teadmatuse ees oli tugev. Seepärast tuli Kolumbusel mehi ühtelugu kas keelitada või karistada. Mässuni siiski ei läinud. Septembri keskel hakkasid ookeanil ilmnema lähedase maa tundemärgid. Eskaadrile ujusid vastu mageveevetikate puhmad. Raadele istus linde. Ootavalt vaatasid meremehed vines silmapiiri. Mitu korda teatas kahurilask ees sõitvalt laevalt ekslikult reisi lõppu. Rannaks oli peetud madalat pilvesagarat. Lõpuks, 12. oktoobril, kostis "Pintalt" madruse hüüd: "Maa! Maa!" Taas kõmatas kahur
neil oletustel puuduvad kllaldased tendid, seeprast kuulub Christoph Kolumbusele Ameerika esmaavastamise au. Kolumbus sndis Itaalia linnas Genovas ja temast sai juba noorukina meremees. 15. sajandi teisel poolel tundsid meresitjad suurt huvi idamaade vastu, kus mned eurooplased olid juba viibinud. Nagu mitmed teisedki tolle aja eesrindlikud inimesed, uskus ka Kolumbus, et Maa on kerakujuline. Kui see on aga nii, siis on vimalik juda Indiasse ka lnesuunas, otse le ookeani purjetades. Kuid Kolumbusel ei olnud iget ettekujutust Maa suurusest. Ta arvas, et India idarannik ei asu Euroopast kuigi kaugel.Sel ajal oli Hispaanial ja Portugalil kige vimsam laevastik ning seeprast esitaski Kolumbus oma India merereisi organiseerimise plaani algul Portugali ja seejrel Hispaania kuningale. Kumbki kuningas ei vtnud tema ettepanekut vastu, sest ei uskunud selle edusse. Jtmata jonni, saavutas Kolumbus lpuks siiski Hispaania ukonna nusoleku kolmest vikesest laevast koosneva laevastiku
Maria", "Pinta", "Nina". Sellise ohtliku sõidu tarvis vabatahtlikke aga värvata ei õnnestunud. Meeskonnad komplekteeriti enamasti seiklejatest. Koos admiraliga, nagu Kolumbust nüüd nimetati, läks Palose sadamast teele ligi 90 meest. Reis algas 3. augustil 1492. Tee, mille Kolumbus valis, asus pidevate idatuulte - passaatide tsoonis. Vee- ja toidupuudust ei jõutud veel tunda, kuid hirm teadmatuse ees oli tugev. Seepärast tuli Kolumbusel mehi ühtelugu kas keelitada või karistada. Mässuni siiski ei läinud. Septembri keskel hakkasid ookeanil ilmnema lähedase maa tundemärgid. Eskaadrile ujusid vastu mageveevetikate puhmad. Raadele istus linde. Kord tõmmati veest koos rohututiga välja jõevähk. Ootavalt vaatasid meremehed vines silmapiiri. Mitu korda teatas kahurilask ees sõitvalt laevalt ekslikult reisi lõppu. Rannaks oli peetud madalat pilvesagarat. Lõpuks, 12. oktoobril, kostis "Pintalt" madruse hüüd: "Maa! Maa
Nad olid jõudnud Assooridele. Nad nägid sealt Santa Maria saart. Alles 18.veebruaril pääses Nina ranna ligi. Saare portugallasest kapten otsustas hispaanlased arreteerida. Siis suundus ta paadiga Nina juurde, kuid keeldus Kolumbuse kutsest hoolimata pardale tõusmast. Kolumbus hoiatas portugallastm et laevameeskonna vahistamine solvaks Hispaania Fernandot ja Isabeli ning ärritaks Portugali kuningat. Järgmisel päeval õnnestus Kolumbusel vangistatud meeskonnaliikmed vabaks saada. · Kaheksa pevaga päevaga jõudis Nina peaaegu portugali rannikuni, kuid 3.märtsil rebis tormipuhang kõik purjed puruks. Lagedate mastide all triiviv meeskond märkas lähedal maad nad olid jõudnud Lissaboni lähedale. Torm jätkus ning Tejo jõe suudmesse kogunenud pealtvaatajad elasid Nina ellujäämisvõitlusele kaasa. 4.märtsil jõudis Nina Tejo suudmelahte.
Kiirustamata lähenevad laevad saarele, kiirustamata sõidavad nad ümber massiivse kaldanuki. Saarel on palju rohelust seda on kohe näha. Peale selle on saar ka asustatud. (Varsavski 1982:10-11). "Santa Marialt" lastakse alla paadid. Neis asuvad oma kohtadel hästi relvastatud madrused. Esimesena randub Admirali paat. Peale Kolumbuse on veel paadis "Pinta" kapten Martin Alonso Pinzón, peaaegu kõige kogenum meremees kogu eskaadris, ja "Niña" kapten Vicente Yáñes Pinzón. Kolumbusel on käes kuninglik lipp. Kaptenitel on kaks lippu roheliste ristidega ja Hispaanias valitseva kuningapaari initsiaalidega "F" ja "I" Fernando ja Isabel. Üleval initsiaalide kohal on vapi kujutis. (Varsavski 1982:11). On reede, 12. oktoober 1492. aasta. Christoph Kolumbus astub kaldale esime- sena. Oodanud, kuni kõik teised on maabunud, kutsub ta mõlemad kaptenid ja teised, sealhulgas laevastiku notari Rodrigo Escovedu ja Rodrigo Sanches de
asusid kokku neljas maailmajaos mõlemal pool ekvaatorit. Nii võis Hispaania kuningas väita, et tema riigis ei looju päike kunagi. Selle eest, et kuld ja hõbe Madridi varakambrites otsa ei saaks, kandsid hoolt ligi viiskümmend purjelaeva, mille tüübinimi peaks piraadifilmide austajatele hästi tuntud olema. Galeoonidest rääkides tuleb kõigepealt alustada Christoph Kolumbusest, kes Indiat otsides hoopis mujale välja jõudis. Mäletatavasti oli Kolumbusel kolm laeva – üks karakk ja kaks väiksema veeväljasurvega karavelli. Karakk oli tol ajal laialt levinud Hansa koget meenutav nelja mastiga alus, mis paistis silma kõrgete pealisehitiste-kastellidega nii vööris kui ahtris. Kuigi suurtükiluugid puudusid, võis iga karaki ülatekile paigutatud kergemate kahurite abil kaubalaevast sõjalaevaks muuta (või vastupidi). Karaki põhiliseks puuduseks oli kehv merekindlus – kõrge parras ja pealisehitised
annaabi.ee 
