Seega on koloniaaldomineerimise pärand negatiivne enesekuvand ja võõrandumine oma kultuurist. Oma kultuur ei ole ka lihtsalt ligipääsetav, osa sellest on pikaajalise koloniaaldomineerimise tulemusena hävinud või muutunud ligipääsmatuks. Kolonialistlik ideoloogia – postkol. identiteedi oluline kujundaja. Põhines koloniseerijate arusaamal intellektuaalsest, kultuurilisest, majanduslikust, tehnililisest, moraalsest jne. Üleolekust koloniseeritavate suhtes. Koloniseeritud rahvaste kultuuri, religooni, kommete, käitmistavade jne. ignoreerimine. Koloniseeriate kultuur: kõrgeltarenenud vs. kolonieeritavate algeline kultuur. Koloniseeritud rahvad kui metsikud (savage), alaarenenud, teisestamise protsess (othering): inimkonna jagamine õigeteks, kultuurseteks, moraalseteks inimesteks (koloniseerijad, lääne kultuur) ja teisteks (koloniseeritav, kellele pole omased ‚õige’ inimese v. tsivilisatsiooni omadused.
allutama kõik selle, mis tema oma isegi oma elu ,,ühiskonna kui terviku edasikehtestamiseks". Figuratsiooni mõiste- indiviidide poolt moodustatud vastastikute sõltuvuste põiming Tsiviliseerumisprotsessi nimetatakse individuaalstruktuuride muutumiseks.' Mõiste ,,tsivilisatsioon" puudutav väga erinevaid nähtusi: tehnika olukorda, käitumisviise, teadusliku tunnetuse arengut, religioosseid ideid ja tavasid. Vastandina mõiste ,,tsivilisatsioon"funktsionnlie väljendada koloniseeritavate rühmade ja rahvaste pidevat laienemistendents, peegeldub mõsites kultuur. Rahvusliku eneseteadvuse struktuur, mida esindavad ,,kultuur" ja ,,tsivilisatsioon". La: Mõisted nagu struktuur, funktsioon, norm- kõik need kujutavad praegu valitseval kujul endast inimühiskonna teatavate aspektide mõttelist muutumist, jättes kõrvale nende tekkimise, iseloomu ja arengu. La... vaatevinkilst hukka mõista. Ei ole lihtne rääkid Saksamaast üldiselt, sest tolleaegses
Esimesena hakkas sellega tegelema Jean Baudrillard, kes väitis, et bränd näitab seda kes me oleme. Me oleme tarbimisele orienteeritud ühiskond. Inimesi lahterdatakse tarbimise kaudu. Postkolonialistliku kirjanduse tunnusjooni:Algne kokkupuude koloniseerijaga ja põliskultuuri katkemine; Eurooplase rännak läbi tundmata metsiku maa põlisrahvusest giidiga; „Teisestamine“ ja koloniaalse rõhumise erinevad aspektid; Mimicry (koloniseeritavate katse imiteerida rõhujaid riietuses, elustiilis, käitumises ja keelepruugis); Eksiil (tunda end autsaiderina omaenese maal või võõramaalasena Inglismaal); Iseseisvumisaegse joovastuse asendumine illusioonide purunemisega; Püüd leida isiku- ja kollektiivset identiteeti, sellega seonduv võõrandumise ja kodumaatuse tunne, kahestunud teadvuse, hübriidsuse teemad; Vajadus leida ühtsus kolonialismieelse minevikuga; Tuleviku määratlemine kultuuriliselt ja poliitiliselt
Põhifookus on koloniseeritud kultuuride ja koloniaalvõimude kultuuride vahel (koloniaalkultuuriline prisma, mis kujutab koloniseerituid negatiivselt). Kolonialistlik ideoloogia kujundab postkolonialistlikku identiteeti; põhineb koloniseerijate arusaamadel intellektuaalsest-kultuurilisest-majanduslikust jms, eelkõige aga üleolekust allutatavate vastu; ignoreeris allutatavate kultuuri, religiooni, tavasid jne. Koloniseerijate kultuur on kõrgelt arenenud, aga koloniseeritavate oma on algeline (metslaslik).| Ambivalents on pidev kõikumine mingi asja-tema vastandasja vahel (vastuseis/külgetõmme koloniseeritavate-koloniseerijate vahel; pole puhast isand- alluv suhet). Autentsus on loosung vabanemaks euroopa koloniaalkultuuri mõjudest kunagi eelnenud traditsioonide juurde. Enesekolonisatsioon on protsess, mille jooksul omastavad autoriteetsed koloniseeritavad kolonisaatorite väärtused. Hübriidsus on transkultuur, mis tekib kolonisatsiooni
negatiivsena. Seega on koloniaaldomineerimise pärand negatiivne enesekuvand ja võõrandumine oma kultuurist. Oma kultuur ei ole ka lihtsalt ligipääsetav, osa sellest on pikaajalise koloniaaldomineerimise tulemusena hävinud või muutunud ligipääsmatuks. Kolonialistlik ideoloogia postkol. identiteedi oluline kujundaja. Põhines koloniseerijate arusaamal intellektuaalsest, kultuurilisest, majanduslikust, tehnililisest, moraalsest jne. Üleolekust koloniseeritavate suhtes. Koloniseeritud rahvaste kultuuri, religooni, kommete, käitmistavade jne. ignoreerimine. Koloniseeriate kultuur: kõrgeltarenenud vs. kolonieeritavate algeline kultuur. Koloniseeritud rahvad kui metsikud (savage), alaarenenud, teisestamise protsess (othering): inimkonna jagamine õigeteks, kultuurseteks, moraalseteks inimesteks (koloniseerijad, lääne kultuur) ja teisteks (koloniseeritav, kellele pole omased ,õige' inimese v. tsivilisatsiooni omadused.
negatiivsena. Seega on koloniaaldomineerimise pärand negatiivne enesekuvand ja võõrandumine oma kultuurist. Oma kultuur ei ole ka lihtsalt ligipääsetav, osa sellest on pikaajalise koloniaaldomineerimise tulemusena hävinud või muutunud ligipääsmatuks. Kolonialistlik ideoloogia – postkol. identiteedi oluline kujundaja. Põhines koloniseerijate arusaamal intellektuaalsest, kultuurilisest, majanduslikust, tehnililisest, moraalsest jne. Üleolekust koloniseeritavate suhtes. Koloniseeritud rahvaste kultuuri, religooni, kommete, käitmistavade jne. ignoreerimine. Koloniseeriate kultuur: kõrgeltarenenud vs. kolonieeritavate algeline kultuur. Koloniseeritud rahvad kui metsikud (savage), alaarenenud, teisestamise protsess (othering): inimkonna jagamine õigeteks, kultuurseteks, moraalseteks inimesteks (koloniseerijad, lääne kultuur) ja teisteks (koloniseeritav, kellele pole omased ‚õige’ inimese v. tsivilisatsiooni omadused.
32 võõrandumine oma kultuurist. Oma kultuur ei ole ka lihtsalt ligipääsetav, osa sellest on pikaajalise koloniaaldomineerimise tulemusena hävinud või muutunud ligipääsmatuks. 84.Kolonialistlik ideoloogia Kolonialistlik ideoloogia postkolonialistliku identiteedi oluline kujundaja. Põhines koloniseerijate arusaamal intellektuaalsest, kultuurilisest, majanduslikust, tehnililisest, moraalsest jne. Üleolekust koloniseeritavate suhtes. Koloniseeritud rahvaste kultuuri, religooni, kommete, käitmistavade jne. ignoreerimine. Koloniseeriate kultuur: kõrgeltarenenud vs. kolonieeritavate algeline kultuur. Koloniseeritud rahvad kui metsikud (savage), alaarenenud, teisestamise protsess (othering): inimkonna jagamine õigeteks, kultuurseteks, moraalseteks inimesteks (koloniseerijad, lääne kultuur) ja teisteks (koloniseeritav, kellele pole omased ,õige' inimese v. tsivilisatsiooni omadused.
Teisestamine, nn mittekodusolemise tunne. Kolooniate kadumisega ei kadunud endise võimu mõju. Näiteks on paljudes endiste koloniaalmaade (üheks) keeleks koloniseeriate keel, nt inglise keel Indias, prantsuse keel mitmel pool Aafrikas. Omakultuur on raskesti ligipääsetav, võimatu selgelt eristada, ja nähtav ainult läbi koloniaalkultuuriprisma. Kolonialistlik ideoloogia põhines koloniseeriate arvamusel endi kultuurilisest, majanduslikust, tehnilisest, moraalsest jne. üleolekust koloniseeritavate suhtes. Koloniseeritud rahvad kui metsikud, alaarenenud vs. koloniseeriate kõrgelt arenenud kultuur.
Koloniaalimpeeriumite lagunemisega ei kadunud koloniaalvõimu mõju, heaks näiteks sellest on asjaolu, et inglise keel senini paljude endiste koloniaalmaade (üheks) riigikeeleks. Postkolonialistliku ideoloogia tulemus koloniaalalamad (colonial subjects) võtsid omaks koloniaalideoloogia ja enda alama staatuse võrreldes koloniseerijatega. Mimikri püüd matkida koloniseerijate käitumist, maitseeelistusi, elustiili, väärtushoiakuid jne; väljendab nii koloniseeritavate soovi koloniaalkultuuris tunnustust leida kui häbi- ja alväärsustunnet enda kultuuri suhtes, mida koloneeriv kultuur näitab alaväärsena. Topeltteadvus kahe kultuuri vastanumisest tulenev vastuoluline maailma tajumise viis. Topeltteadvus väljendub ebakindal minatunnetuses, tundes, et ollakse ‚lõksus’ mitme kultuuri vahel, võimetus tunda enda kodus ükskõik millises kultuuris, pidev paigast ära oleku tunne. Mittekodusolemise tunne inimene
Teisestamine, nn mittekodusolemise tunne. Kolooniate kadumisega ei kadunud endise võimu mõju. Näiteks on paljudes endiste koloniaalmaade (üheks) keeleks koloniseeriate keel, nt inglise keel Indias, prantsuse keel mitmel pool Aafrikas. Omakultuur on raskesti ligipääsetav, võimatu selgelt eristada, ja nähtav ainult läbi koloniaalkultuuriprisma. Kolonialistlik ideoloogia põhines koloniseeriate arvamusel endi kultuurilisest, majanduslikust, tehnilisest, moraalsest jne. üleolekust koloniseeritavate suhtes. Koloniseeritud rahvad kui metsikud, alaarenenud vs. koloniseeriate kõrgeltarenenud kultuur. Ambivalents, autentsus, hübriidsus, kolonialism, orientalism, mimikri (vt. T. Hennoste, Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201) Ambivalents - pidev fluktuatsioon mingi asja ja tema vastandasja tahtmise vahel - nt. koloniseeritava suhe kolonisaatoriga ei ole kunagi puhas vastuseis, vaid esineb ka kaasatöötamist, koostöövalmidust.
annaabi.ee 
