1. Miks olid eurooplased edukad koloniseerijad? Neil olid igal pool juba vallutatud alad, kuhu sai ka kolooniaid rajada. 2. Kas Läänemere-äärsed rahvad võitsid ja mida nad kaotasid kristianiseerimise ja kolonisatsiooniga? Süvendas lõhet emamaaga, tehes kolooniatest tooraine tarnijad ja emamaa tööstustoodangu tarbijad. Levitas tsivilisatsiooni. Kolonistid koopeerisid asumaadel oma kodumaa elukorraldust. Läänemere idaosas oli Saksa ordu ja saksa kaupmeeste, vaimulike, aadlike ja talupoegade koostöös orduriik, mis kindlasti mõjutas Läänemere rahvaid kultuuriliselt ja keeleliselt. See ei olnud nii rahvarohke ja linnastunud kui Ida-Euroopa, samas osati mingil määral kirja, mis
Kestis kuni revoulutsioonide ajastuni. Tegelikult ei saa ühelgi perioodil täpseid piire määratleda. Varauusaja kõige tähtsamaks tunnuseks on üleilmastumine. Toimus Ameerika uurimine ning koloniseerimine ja ka püsivate kontaktide tekkimine erinevate maailma osade vahel. Maailmas muutusid kapitalistlikud majandused ja institutsioonid üha keerukamaks ja globaalselt liigendatuks. Muutused said alguses Põhja-Itaalia linnriikidest, eriti Genovast, Milanost, Veneetsiast. Eurooplaste kolonisatsiooniga kaases ülemaailmne kristluse levik. Suured maadeavastused tõid kaasa suurt kasu eelkõige eurooplastele, kelle maailmapilt avardus ning kes said endale juurde uued kaubanduskeskused. Levisid uued põllukultuurid nagu kartul, tomat, mais, kakao. Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele. See tõi kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. Uute kaubateede vajalikkus, vajadus
kaardistada. Kuna maadeavastused toimusid peamiselt Portugali ja Hispaania lipu all, siis kerkisid need riigid ka majanduslikult esile. Avastatud maad kuulutati riikide omaks ning koloniseeritud valdustest imporditi Euroopasse kõiksugust väärtuslikku kaupa. See pani aluse maailmakaubanduse ja suurtööstuse suurele tõusule. Raha ringluse tõttu elavnes pankade osatähtsus ning tekkisid kauba- ja fondibörs, mis eksisteerivad edukalt tänapäevalgi. Kolonisatsiooniga kaasnes ka suur rahvaste ümberpaiknemine ja rasside segunemine. 18. sajandil muutus väljaränne massiliseks ning maailm hakkas euroopastuma. See ei toonud endaga kaasa ainult positiivseid tulemusi. Tol ajal valge inimese jõuga rakendatud ülemvõim annab ennast tunda ka 21. sajandil. Ameerikas hävitasid konkistatoorid indiaani kõrgkultuure ning põlielanikke tapeti massiliselt. Mõne aastakümnega purustati kõik indiaani riigid ning asukad orjastati. Sellega kadus suur osa põliselanike
turbanit. Meeste perekonnanime juurde kuulub Singh (lõvi) ja naistel Kaur (printsess). Rõhutatakse meest ja naiste võrdsust ja teiste teenimist seisusest olenemata. Templites on puudustkannatajatele ühised söömaajad (langar) Hinnatakse kõrgelt haridust, heategevust, välditakse drooge, tubakat ja alkoholi, sageli ollakse taimetoitlased. Väga ei leinata (taevas ju kohtutakse taas), surnu põletatakse. 19.-20. saj. iseseisvusvõitlus Briti kolonisatsiooniga, 20.saj. teisel poolel tülid India hinduistliku valitsusega. Indias on sikhe 2 miljonit (2%elanikkonnast), kuid väga mõjukad, eriti armees. Väljaspool Indiat on suured kogukonnad Ida-Aafrikas, Kanadas, USAs, Inglismaal.
8. portugali 135 18. tamili 55 9. jaapani 120 19. marathi 50 10. saksa 100 20. vietnami 50 Keeled ei ole lõplikult klassifitseeritud. Mõne keele puhul on suuremad vaidlused. Mõned keeled ei ole n-ö geneetilised keeled (s.o. pole tavapärase põlvnemise tulemus), nt pidzinid, kreoolid ja segakeeled. Pidzin: tekib mitme kõnelejaskonna kompromissina, kui ühine keel puudub. Väga tihti seostub kolonisatsiooniga. Kasutussfäär esialgu äärmiselt kitsas (kaubandus, vahetus jms). Grammatika on mitme keele grammatika kompromiss, sõnavara on pärit kõrgema staatusega keelest. Sõnavara allikas on leksifitseerija. Paljude pidzinite nimed on leksifitseerija järgi (inglise-põhised, araabia-põhised jms). Pidzin pole kellegi emakeel. Kreool: areneb enamasti pidzinist. Pidzini kasutusala võib laieneda, tekib juurde sõnavara ja grammatika (grammatikaliseerumine!). Tekib konventsioon
Inimesed peavad leidma endale elu väljaspool maad, et inimkond alles jääks. Inimkonna püsiv areng ja tulevik on võimalik, vaid kosmose koloniseerimise abil ja see tähendab seda, et lõppude lõpuks on inimasutused ehitatud teistele planeetidele või umber orbiitide ülekogu galaktika. See kõik pole üldse kindelgi, et meie tehnoloogia areneb nii kaugele, et kosmoselaevad liiguksid valguskiirusest kiiremini, rääkimata valguskiiruse saavutamisest. Kosmose kolonisatsiooniga kaasneb liiga palju probleeme, kulutusi ja sellega peaksid juba paljud valitsused ja erasektorid tegelema hakkama, sest aega meil on vähe. Nagu Stephen Hawkins on öelnud: "kas me koloniseerime kosmose järgmise 200 aasta jooksul või me vaatame enda pikaajalisele väljasuremisele vastu." [1] Praegu pole teistele planeetidele ehitatud ühtegi kolooniat, sest see on tõsine majanduslik ja tehnoloogiline väljakutse. Kosmose linnad peavad suutma jagada eluks kõiki vajalikke
vastuolud nii kuninga kui ka Ungari aadli ja vaimulikkonnaga ning 1225. aastal pidi Saksa ordu Transilvaaniast lahkuma. 1223. aastal andis Masoovia hertsog Konrad ordule Kulmimaa (Chełmno), et nood Masooviale vaenulikud paganlikud preislased alistaks. Vallutanud 1283. aastaks Preisimaa, rajas Saksa ordu sinna tugeva riigi, mis muutus ohtlikuks mitte ainult naabruskonna paganarahvastele, vaid ka Poolale. Preisimaa saksastus saksa talupoegade kolonisatsiooniga 17. sajandiks täielikult. 1237. aastal ühines Saksa orduga Mõõgavendade ordu, mille baasil moodustati Saksa ordu Liivimaa haru ehk Liivi ordu. Liivi ordu vallutas 1290. aastaks kogu tänase Läti ala, misjärel keskaegse Liivimaa piirid olid fikseeritud. Saksa ordu õitseaeg kuni 15. sajandi alguseni. Kuni 1291. aastani asus ordu kõrgmeistri residents Akkos, linna langemise järel viidi see üle Veneetsiasse ning 1309. aastal Marienburgi. Viimane oli Saksa ordu
Toksiline erüteem Toksilist erüteemi esineb ligikaudu 50% vastsündinutest, tekkides 24 - 48 tunni jooksul peale sündi. Vastsündinu nahalt, peamiselt kehatüvelt, võib leida nõgeslööbesarnast, laigulist, vahel ka villilist punetavat löövet. Toksiline erüteem on seotud vastsündinu nahka kohastumisega üsavälise keskkonnaga, ehk naha mikrofloora kujunemisega. Näiteks võib toksilie erüteem tekkida seoses mikroorganismide (b-grupi stafülokokkide jne) kolonisatsiooniga nahale. Lööve ei ole lapsele ohtlik ja see kaob iseenesest, ilma ravita tavaliselt nädala jooksul. Miilium Miiliumeid esineb ligikaud 40% vastsündinutest. Lapse ninalt ja põskedelt võib leida nahpinnast kõrgemid, 1 4 mm diameetriga valgeid täppe ehk miiliaid. Tegemist on keratiini sisaldava nahatsüstidega ja neid põhjustavad ebaküpsed, ummistunud rasunäärmed. Vastsündinutel esinevad miiliumid kaovad tavaliselt ilma ravita kahe kuni nelja nädala jooksul peale sündi
tema seotusele Euroopa Liiduga ning põgusalt ka NATO'ga . 1. Euroopa ja Euroopa Liit, mis see on ja selle saamislugu Euroopa nime päritolu üle on olnud erinevaid vaidlusi. Euroopa nimetust hakati esimesena kasutama Egeuse mere, läänepoolsete saarte ja rannikumaa, Kreeka ja Traakia kohta. VI sajandil hakkasid joonlased nimetama Euroopaks kõiki Vahemerest põhja pool asuvaid maid. Euroopa tundmaõppimine algas foiniiklaste ja kreeklaste kaubareiside ning kolonisatsiooniga ja jätkus hiljem ümberkaudsete maade allutamisega Rooma võimule. Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa. Loodusgeograafilist Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning selle osad. Euroopa ja Aasia piir on tinglik ja üheselt määratlemata. Põhjas moodustavad piiri
päriselt mõista. Seega jälle on tundud kreeka ja rooma allkate põhjal ja hästi oluline on arheoloogia kuna hauakambrid on säilinud hästi. Päritolu ei ole teada. Osa autoreid arvasid ,et nad on Itaalia põliselanikud, teised arvasid ,et Türgist sisse rännanud Trooja sõja ajal. 8. saj on märgata tugevaid idamõjusid ja seega oli väga levinud seisukoht just see, et nad rändasid sisse Väike-Aasiast. Praeguseks nii ei arvata, kuna idamõjud on universaalsed, seostatav foiniiklaste kolonisatsiooniga ja need mõjutavad ka kreeklasi. Arheoloogia ei näita sisserännet. 8 saj esileõusmist stimuleerisid kontaktid foiniiklaste ja kreeklastega. Nende aladel olid metallikaevandused. Hiilgeaeg oli 8-5 saj. Sel perioodil kujunesid linnriigid (12 linnriigi liit, keskus Volsinii linn). Etruskid olid kuulsad oma linnaehituse poolest. Etruski linnad on aga tänapäeva linnade all ja seega nende linnadest on vähe teada. 7. saj hakati rajama suuri kääbashaudu. Cerveteri hauakambris oli 4 kambrit. 6
valdavalt mõistetav, pikemaid tekste eriti säilinud pole, mõned erandina. Lühikesed raidkirjalised tekstid. Etuski ajalugu kreeka ja rooma allikate puhul , oluline allikmaterjal arheoloogia eriti hauakambrid. Osa arvas et nad on väike-aasia põliselanikud, teised arvasid et on ida poolt sisserännanud kunagi hilisel pronksiajal. Tugevad ida mõjud näha. Antiik pärimus paneb selle sisserändamise märksa varasemasse aega, olulisem on see et ida mõjud on universaalsed, seostavad foniikia kolonisatsiooniga ja need puudutavad ka kreeklasi samal hetkel. 8 saj mil etruski tsivilisatsioon esile tõusis,suuresti ida mõjutuste poolt stimuleeritud, ja kontaktid foniiklastega ja kreeklastega. Hiigelaeg 8-5 saj eKr, perioodil kujunesid linnriigid, kreeka ja rooma allikatest teame et neil oli 12 linnriigist koosnev liit. Arheoloogiline leiumaterjal ongi hauakambrid ja matusepaigad.Tuntum on Caere ,Cerveteri, see on Roomast u 50 km., kus siis alates 7saj hakati rajama suuri kääbas haudu
annaabi.ee 
