arvu suurendamine põletikukoldes. Lümfotsüüdid hakkavad tootma tsütokiini, mis suurendab makrofaagide kaitsevõimet. Makrofaagid ühinevad, moodustades suuremaid rakke. (Coussents; 2004) Püsivalt nakatunud makrofaagides jääb paratuberkuloosi bakter ellu inhibeerides fagosoomi-lüsosoomi fusiooni ja mitogeeniga aktiveeritud proteiinkinaasi. Aktiveerunud makrofaagid toodavad interleukiini. Interleukiin suurendab T-rakkude hulka ja koloniaalset ekspansiooni. Samuti on makrofaagide ja T-rakkude vahetusläheduses aktiivsed B-rakud, mis aktiveerivad antigeene esitlevate rakkudega ja tõstab interferooni taset. Interferoon vahetab antikehad IgM antikeha IgG vastu. Kui kõik need rakud ja tsütokinees ei suuda patogeeni hävitada, seisab loom silmitsi subkliinilise infektsiooniga. (Wadwha et al; 2013) Veel seni teadmata põhjustel ei suuda makrofaagid paratuberkuloosi baktereid enamjaolt
(peategelane, kõrvaltegelane, episoodiline tegelane jne)? Kas selline kujutuslaad toetab või õõnestab neid norme ning väärtusi? o postkolonialistlik kriitika Kuidas mõjutavad teksti kultuuriliste erinevuste väljendused (rass, klass, sugu, religioon, kultuurilised tavad, identiteet); kas selline kujutluslaad toetab või kõigutab koloniaalset ideoloogiat? Postkolonialistlik teooria uurib, kuidas ja millisel moel areneb asumaa kultuur kokkupuutes võõra kultuuriga (nt kuidas areneb 19. sajandi eesti kultuur kokkupuutes saksa kultuuriga see kontakt on tihe ja seda ei saa eitada). Kui palju võtab põlisrahvas üle norme, milliseid norme, kas ja kuivõrd tahab ta muutuda valitsejarahva sarnaseks jne
keha/intellekt, meeleline/mõistuslik, loodus/kultuur, ruum/aeg jne. (Dek. Kritiseeris binaarseid opositsioone, nt feminstlik ei välista maskuliinset jne) 8. Postkolonialistlik meetod Millised kolonialismi kultuurilised ja ühiskondlikud mõjud on tekstis märgatavad? Kuidas mõjutavad teksti kultuurilised erinevused (rass, klass, sugu, religioon, tavad, identiteet)? Kas selline kujutluslaad toetab või kõigutab koloniaalset ideoloogiat (jäljendus, hübriidsus)? Kuidas on tekstis kujutatud koloniaalvõimu (ideoloogiat) ja selle vahendeid (nt vägivald)? J. Liiv „Vari“ E. Vilde „Mahtra sõda“, „Mäeküla piimamees“ A. H. Tammsaare „Ma armastasin sakslast“ E. Tode „Piiririik“ A. Kivirähk „Rehepapp“
episoodiline tegelane jne.)? Kas selline kujutuslaad toetab või õõnestab neid norme ja väärtusi? Klassikud: Kate Millett, Helene Cixous, Julia Kristeva, Luce Irigaray LK. 136 - 143 e) postkolonialistlik kriitika---- Kuidas mõjutavad teksti kultuuriliste erinevuste väljendused ( rass, klass, sugu, religioon, kultuurilised tavad, identiteet)? Kas selline kujutluslaad toetab või kõigutab koloniaalset ideoloogiat ? Olulisemad teoreetikud: Edward Said, Homi K. Bhabha, Gayatri Chakravorty Spivak LK. 145 - 152 f) positivism----------------- 19. sajandil levib teaduslik mõtteviis, positivism( teaduse ja filosoofia käsitlusviis, mille aluseks on fakt), seostub loodusteadustega(midagi saab mõõta, kaaluda) Tekib küsimus, kas teksti uurimine on teadus või ei ole teadus? Positivismi jaoks on olulised FAKTID, fakti
ning väärtusi? e) postkolonialistlik kriitika seostub rahvuste, kultuuride kokkupõrgetega jne. Kuidas mõjutavad teksti kultuuriliste erinevuste väljendused (rass, klass, sugu, religioon, kultuurilised tavad, identiteet)? Varem peeti Euroopa kultuuriga mitte sarnanevaid kultuure kehvemateks, mitte-eurooplasi kirjeldati veidrate ja rumalatena. Kas selline kujutluslaad toetab või kõigutab koloniaalset ideoloogiat? Olulisemad teoreetikud: Edward Said, Homi K. Bhabha, Gayatri Chakravorty Spivak f) positivism - 19. sajandile iseloomulik teaduse ja filosoofia käsitlus, mille aluseks on fakt; fakti kaudu on maailma võimalik objektiivselt kirjeldada; positivismi olulisemaks uurimisaineks on kirjaniku biograafia s.t autori elu ja elutingimused põhjendavad tema loomingut 8. Mis on ,,kummastus" kirjanduses?
Postkolonialistliku teadusparadigma üks keskseid küsimusi haakub ka koloniseeriatava vastupanu ja minapildi säilitamise võimalustega koloniaalpäritolu keele diskursuste või narratoloogiliste vormide domineerimise olukorras. Imperialistliku vallutuse aspekt on määranud oluliste protsesside kulgu paljude maailmade rahvaste ajaloos, sh ka Eesti ajaloos ning seepärast võib postkolonialistlik paradigma süvendada ja laiendada paljude koloniaalset kogemust omavate rahvaste kultuurilist ja ajaloolist enesemõistmist, näiteks eesti ja baltikasaksa kultuuri omavahelised suhted, nõukogude okupatsiooni mõjud meie kultuurile. Siiski peab rõhutama, et okupatsiooniajaks oli Eestil välja kujunenud rahvuslik eneseteadvus ja rahvuslik kultuur, oma kultuuri üle tunti uhkust ning venelaste ees tunti küll hirmu, aga mitte allasurutuna ega alaväärstetena. Jääb sõelale vaid ideoloogia, sest keel oli juba selleks ajaks olemas
alla. Ta nõustus 1800 läbirääkimistega ja täiel määral Prantsusmaa liidulepingute tühistamise ja uute diplomaatiliste suhte sõlmimisega vmt , idk. Uuesti tõusid pinged, kui Napoleon võttis enda kontrolli alla Hispaania(satelliitleping). See tähendas, et Prantsusmaa võttis suure Hispaania ala(Louisiana) enda kontrolli alla. See pingestas suhteid, sest USA ei tahtnud näha, et Napoleon hakkask koloniaalset impeeriumi sinna selja taha ehitama. 1803a Napoleon nõustus müüma suure ala hoopis USAle, saades selle eest 15 mlj dollarit oma Euroopa kavatsuste tarbeks. Sellega olid pinged USA Prantsusmaa vahel maanudnud. USA üritas hoida neutraliteeti Prantsusmaa ja GB vahel. Samas jätkas ta Prantsusmaaga kaubavahetust, mis tõsiselt ärritas GBd. Selle pinnal puhkes tõsine konflikt: britid üritasid kasutada Ameerika endist kolooniat oma armee ärbamiseks, mis ärritas USA ja Prantsusmaad
- konverentsi diplomaatia - suhtumine sõjasse. Industriaalse revolutsiooniga kaasnes relvastuse areng. 19.sajandi teisel poolel domineerivad püüdlused ohjata teatud relvade kasutamist. Piiramised viivad 1899.ja 1907.a Haagi kokkuleppeni, millega pannakse piirangud teatud relvade kasutamisele. 19.sajandi keskel sündis ka Punase Risti Komitee Genfis. - Väiksemate rv organisatsioonide teke (nt rv postiühing). Maailmasõdade periood I MS murendab koloniaalset rahvõ et riigid on võrdsed Euroopas, ainult. 1919.a loodi Rahvasteliit Genfis. Idee kollektiivsest julgeolekust: kui riigid liituvad, kui keegi reegleid rikub siis teised astuvad talle vastu. Esimene universaalne org mis üritab seda ideed teostada. Rahvasteliit sai kantud Kanti ,,Igavene rahu". Mandaatterritooriumid sõja käigus kaotatud maade andmine teiste võitjariikide kätte. Nt Inglismaa sai territooriume Saksamaa käest Namiibia läbi Rahvasteliidu.
Nilgiri teetoodang aastas keskmiselt 750 miljonit kilo, millest Lõuna- India toodab keskmiselt 25%. Nilgiri toodang sisaldab väga kõrgekvaliteedilisi ja heamaitselisi teesid. Teisiti kui mõned teised regioonid, kus laiaulatuslik kasvatus on norm on enamus Nilgirit tootvaid istandusi väikesed ja keskmised, väikeste äride või perekondade omanduses (keskmine ulatus 100-200 hektarit). Paljud neist äridest on elus püsinud koloniaalajast peale. Valduste omanikud jätkavad traditsioonilist koloniaalset elustiili, töötades kõvasti laupäevase oksjoni nimel ja samas ka leides alati aega oma golfimängu ja õhtuse napsi jaoks klubis. Väikeomanikud müüvad oma rohelise lehe naabruse vabrikutesse musta tee tootmiseks. 2.2 SRI LANKA MUSTAD TEED Teekasvatus on alati olnud oluline osa Sri Lanka majandusest. See on ka maa suurim tööandja, andes elatist otseselt või kaudselt rohkem kui miljonile inimesele. Tseiloni tee Sri Lankalt on tõusnud parimaks teeks maailmas, kuna sellele on omased
Rwandas elab nt territrooiumil, mis on Eestist veidi väiksem, 8-9 miljonit inimest. Orjakaubandus on aga suurim inimkaotus Aafrika jaoks. Sealjuures viidi mandrilt välja kõige elujõulisemat elanikkonda ning see pidurdas muidugi Aafrika sotsiaalmajanduslikku arengut. Perioodil 1700-1800 hoidis orjandusest tulenev kaotus Aafrika elanikkonda pidevalt samal tasemel. 3. Aafrika vallutamine 1875-1914 Enne koloniaalset vallutust oli Aafrikas väga palju erinevaid riike – nii suure territooriumiga kui ka palju väikseid hõimuriike. Suur kontinent allutati Euroopa riikidele lühikesse perioodi 1875-1914 jooksul. Viimaseks aastaks olid iseseisvaks jäänud ainult Etioopia ja Libeeria, ülejäänud manner jagati Prantsusmaa, Ühendkuningriigi, Saksamaa, Portugali, Belgia, Hispaania ja Itaalia vahel. Suur osa Aafrika probleemidest pärineb just sellest lühikesest ajajärgust. Lihtne vallutus 1879
laiendasid aadli omavalitsust kubermangu tasandini. Katariina II valitsemise ajal kasvas üles kaks põlvkonda inimesi, kes olid harjunud sõnavabaduse, poliitilise stabiilsuse ja välispoliitiliste võitudega ning asusid kujundama Venemaa uut palet. Kui Peeter I raius Venemaale akna Euroopasse, siis Katariina II avas Venemaale Euroopa ukse. 13. EUROOPA KOLONIAALVALLUTUSED Koos maadeavastustega alustasid eurooplased Uue Maailma koloniaalset hõlvamist. 1493. aastal tegi paavst Aleksander VI Hispaania ja Portugali valitsejatele ülesandeks avastatud kontinentidel elavad rahvad ristiusku pöörata. 1494. aastal sõlmitud Tordesillase lepinguga tõmmati Hispaania ja Portugali valduste eraldusjoon Roheneeme saartest tänapäevastes mõõtühikutes umbes 1800 km lääne suunas. Alles hiljem selgus, et portugallastele, kelle esmaseks huviks oli hoida hispaanlasi
annaabi.ee 
