CH4+O2 - CO2+H2O SÜSIVESINIK + O2 CO2 +H2O Süsivesinikud reageerivad halogeenidega ja moodustavad ühendeid (üks või mitu vesinikku asendub halogeeniga) N: freoonid Küllastunud süsivesinikud C vahel on kaksiksidemed alkeenid CnH2n (lõpp - een) Eteen ehk etüleen. Kõrgel temperatuuril ja rõhul ühinevad eteeni molekulid polümeerideks. Kasutatakse plastide tootmisel põhikoostisosana. C2H4 C vahel on kolmiksidemed alküünid CnH2n-2 (lõpp üün) Etüün ehk atsetüleen. Põlemisel tekib väga kõrge temperatuur. Kasutatakse metallide keevitamisel. C2H2
Küllastumata süsivesinikud. II poolaasta tasemetöö kordamiseks Küllastumata süsivesinik- süsiniku aatomite vahel võib esineda kaksik- või kolmiksidet. Alkeen- süsiku aatomite vahel kaksiksidemed een, Eteen C2h4. Alküün- süsiniku aatomite vahel kolmiksidemed üün, Etüün C2H2. Hüdrogeenimine- vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus. Hüdraatimine- keemiline liitumisreaktsioon veega. Nitreerimine- nitrorühma (NO2) viimine orgaanilise ühendi koostisse. Benseeni füs omadused- värvusetu, veest kergem, iseloomuliku lõhnaga vedelik, vees ei lahustu, lahustub bensiinis ja etanoolis. Karbonüülühendid- sisaldavad karbonüülrühma ehk süsinikku, mis on kaksiksidemega seotud hapniku külge
Milliseid süsivesinikke nim. küllastumata süsivesinikeks? Küllastumata süsivesinikeks nimetatakse orgaanilisi ühendeid, kus süsinike aatomite vahel on kordsed ehk kovalentsed kaksik- või kolmiksidemed. Nimeta eteeni ja etüüni füüsikalisi omadusi. Eteen! Molekulvalem: C2H4 lihtsaim alkeen värvusetu nõrk meeldiv lõhn narkootilise toimega gaas saadakse nafta töötlemisel Etüün Molekulvalem: C2H2 lihtsaim alküün ,värvusetu,meeldiva lõhnaga ,narkootiliste omadustega gaas toodetakse metaanist kõrgtemperatuurilise pürolüüsi teel Mis on hüdraatimine, nitreerimine, hüdrogeenimine? Hüdraatimine - on liitumisreaktsioon veega (H2O)
KORDAMISKSIMUSED: ALKAANID Misted: atskliline hend- ssinikuahela liigitus, puuduvad tsklid. tskliline hend- ssinikuahela liigitus, sisaldavad ssinikuahelas hte vi mitut tsklit. ssivesinik- ssiniku ja vesiniku hend. kllastunud ssivesinik- org. hendid, mille ssinike aatomite vahel on kovalentsed ksiksidemed. kllastumata ssivesinik- org. hendid, kus ssinike aatomite vahel on kaksik- vi kolmiksidemed. funktsionaalne rhm- ssinikuahela kljes olev tunnusrhm, mis mrab ra aineklassi ja mrab ra talle iseloomulikud omadused. hefunktsionaalne hend- hendid, mis sisaldavad ainult hte liiki funktsionaalrhmi. mitme- ehk polfunktsionaalne hend- kui ssinikuhendi molekulis on vesiniku aatomid asendatud erinevate funktsionaalsete rhmadega. alkaanid- kllastunud ssivesinikud, kus aatomite vahel on ainult ksiksidemed. tskloalkaanid- tsklilised hendid.
seda paremini temaga moodustunud keemilised sidemed polariseeritavad. Mittepolariseeritavad sidemed jäigad, hästi polariseeritavad sidemed pehmed. Elektronvaesed tsentrid (osaliselt)vabad orbitaalid elektrofiilid+(Lewis'e happed) Elektronrikkad tsentrid (osaliselt) vabad elektronpaarid nukleofiilid-(Lewis'e alused. I parim Nu. Seda tugevam, mida kergemini loovutab elektronpaari. Kaksiksidemed on elektronrikkamad kui üksiksidemed, kolmiksidemed, kõik O,N,S on nukleofiilid) Steeriline ruumiline põhjus, miks ei saa olla nukleofiil Brönsted'i definitsioon hape on aine, mis loovutab prootoneid(H, mis on el. ära andnud), alus seob. pKa=-logKa, kus Ka=(H+)(B-)/(H-B) mida väiksem pKa, seda tugevam hape Hape on võimeline loovutama prootonit iga temast nõrgema happe konjugeeritud alusele. Reaktsioon toimub nõrgema happe tekke suunas. Tugevam hape + tugevam alus = nõrgem hape + nõrgem alus - üldiselt
saavad süsiniku toidust. Taime sisse saab süsihappegaas läbi taimedes olevate õhulõhude ning välja tuleb hapnik. Süsinikku sisaldavad ained – orgaanilised ained ja nendega tegeleb orgaaniline keemia SÜSINIK INIMORGANISMIS: o 15 kg (70kg in) o Kaaluliselt 18% o 4 kovalentset sidet o Sidemed on ensümaatiliselt lõhutavad o Üksik-, kaksik – ja kolmiksidemed VESINIK Kõige levinum element universumis Moodustub ühe sideme Kõige lihtsama ehitusega Inimorganismis: o 7kg o Kaaluliselt 10% o Vesiniksidemed biomolekulis o Iga süsiniku küljes on vesinik HAPNIK Toodavad taimed Hingatakse seda sisse Kui hapnikku pole, siis sureb organism ära. Miks? Sest me ei saa energiat enam toidust kätte ilma hapnikuta LÄMMASTIK
peamiselt H, O, N, S ja P-ga · Süsinik siseneb elusorganismidesse läbi fotosünteesivate taimede, teised organismid saavad süsiniku toidust · Süsinikku sisaldavaid ühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks ja nendega tegeleb orgaaniline keemia C INIMORGANISMIS · 15 kg (70 kg inimeses) · Kaaluliselt 18% · 4 kovalentset sidet · Sidemed on ensümaatiliselt lõhutavad ja sünteesitavad · Üksik-, kaksik ja kolmiksidemed · C aatomitest moodustuvad lineaarsed, hargnevad ja tsüklilised struktuurid H - HAPNIK · Kõige levinuim element universumis (moodustab 75% kogu universumist) · Maal levikult 10. kohal · Kõige lihtsama ehitusega keemilise elemendi aatom · Tõenäoliselt esimesed aatomid, mis hakkasid moodustuma pärast nn Suurt Pauku H INIMORGANISMIS · 7 kg (70 kg inimeses) · Kaaluliselt 10% · Vesiniksidemed (H-O, H-N, H-F) biomolekulides
Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides a) sirged ahelad (nt valgud ja nukleiinhapped); b) hargnevad ahelad (nt aminopeptiinglükeen); c) tsüklilised ahelad. 2 C aatomi vahele võivad moodustuda: a) ühekordsed sidemed; b) kaksiksidemed (nt küllastumata rasvhapetes); c) kolmiksidemed (bioloogilistes süsteemides üliharva). Nende abil tagatakse biomolekulide mitmekesisus. Ümber üksiksideme on lubatud vaba pöörlemine. Selle abil saab seletada molekulide konformatsioonilisi muutusi e see seletab molekulide eriosade ruumpaigutuse muutust. C vahelised sidemed on kindla pikkusega (kõige lühem on kolmikside). C anorgaanilised ühendid Põhiliselt CO2 biooksüdatsiooni lõppprodukt. Ta on organismist kergesti eemaldatav. NB! Ta ei ole mürgine
· Halogeeniühendid RHal - järelliide (-fluoriid, - kloriid, - bromiid, - jodiid) ja eesliide (fluoro-, kloro, bromo-, jodo-) · Alkohol ROH järelliide: -ool; eesliide: hüdroksü- · Eeter ROR järelliide: - eeter; eesliide: alkoksü- · Amiin RNH2 - järelliide: - amiin; eesliide: amino- · Küllastumata ühend alkaanid, kus on kaksik(alkeen CnH2*n+2)-või kolmiksidemed(alküün CnH2*n-2). Väga reaktsioonivõimelised: liidavad kergesti halogeene - kordne side katkeb. Kordse sidemega ühendeid on lihtne kindlaks määrata: juhitakse broom pruuni vette, kui värvus kaob on tegu sidemega. · Areen aromaatne ühend. Benseenituum. 4-sed ja 8-sed ringid ei ole aromaatsed (4 või 8 C sees). Aine on aromaatne, kui funktsionaalne rühm on benseenituuma küljes. Aromaatne tuum tekitab tugevama happe, aga nõrgema aluse
tsükliline ühend süsivesinikud, mis sisaldavad süsiniku ahelas ühte, või mitut tsüklit 2. süsivesinik orgaaniline ühend, mis koosneb süsiniku ja vesiniku aatomitest küllastunud süsivesinik orgaaniline ühend, mille süsinike aatomite vahel on kovalentsed üksiksidemed küllastumata süsivesinik orgaaniline ühend, kus süsinike aatomite vahel on kordsed kovalentsed kaksik- või kolmiksidemed. 3. Funktsionaalne rühm e. Tunnusrühm on aatomit (halogeenid, lämmastik, hapnik) või aatomeid sisaldav rühm süsiniku ahela küljes, mis määrab ära aineklassi ja annab tallle iseloomulikud omadused. Ühefunktsionaalne ühend ühend, mis sisaldab ainult üht liiki funktsionaalrühmi mitme- ehk polüfunktsionaalne ühend ühe ja sama süsinikuühendi molekulis on vesiniku aatomid asendatud erinevate funktsionaalsete rühmadega 4
ning elektroodidest, milles tekitatakse vooluring. 17. Orgaanilise keemia põhieesmärk. Orgaanilise keemia põhieesmärk on sünteesida ja eraldada inimestele kasulike orgaaniliseid ühendeid looduslikest ainetest ning saadud ühendite omaduste ja kasutusvõimaluste määramine. 18. Mis vahe on a. Küllastunud ja küllastumata b. Tsüklilistel ja aromaatsetel c. Lineaarsetel ja tsüklilistel ühenditel? Küllastunud ühendid – üksiksidemed Küllastumata ühendid – kaksik/kolmiksidemed Sisaldavad funktsionaalrühmi. Tsüklilised ühendid – sisaldab teiste elemendite aatomeid peale süsiniku aatomite Aromaatsed ühendid – sisaldab vähemalt ühte benseenitsükkel Lineaarsed ühendid – kolmiksidemetega seotud Tsüklilised ühendid – võivad olla rohkema sidemetearvuga seotud Mis on nende struktuurides ühist? Tooge näiteid! 19. Kõrgmolekulaarsed ühendid (klassifikatsioon, näided, omadused, kasutamine).
tsükliline ühend süsivesinikud, mis sisaldavad süsiniku ahelas ühte, või mitut tsüklit 2. süsivesinik orgaaniline ühend, mis koosneb süsiniku ja vesiniku aatomitest küllastunud süsivesinik orgaaniline ühend, mille süsinike aatomite vahel on kovalentsed üksiksidemed küllastumata süsivesinik orgaaniline ühend, kus süsinike aatomite vahel on kordsed kovalentsed kaksik- või kolmiksidemed. 3. Funktsionaalne rühm e. Tunnusrühm on aatomit (halogeenid, lämmastik, hapnik) või aatomeid sisaldav rühm süsiniku ahela küljes, mis määrab ära aineklassi ja annab tallle iseloomulikud omadused. Ühefunktsionaalne ühend ühend, mis sisaldab ainult üht liiki funktsionaalrühmi mitme- ehk polüfunktsionaalne ühend ühe ja sama süsinikuühendi molekulis on vesiniku aatomid asendatud erinevate funktsionaalsete rühmadega 4
Need sidemed on piisavalt tugevad, kuid ensümaatiliselt saab neid lõhustada ja sünteesida. C aatomite mõõtmed on väikesed ja ka aatommass on väike. C-aatomitest võivad moodustuda: a) sirged ahelad (nt valgud ja nukleiinhapped); b) hargnevad ahelad (nt aminopeptiinglükeen); c) tsüklilised ahelad. 2 C aatomi vahele võivad moodustuda: a) ühekordsed sidemed; b) kaksiksidemed (nt küllastumata rasvhapetes); c) kolmiksidemed (bioloogilistes süsteemides üliharva). Nende abil tagatakse biomolekulide mitmekesisus. Ümber üksiksideme on lubatud vaba pöörlemine. Selle abil saab seletada molekulide konformatsioonilisi muutusi e see seletab molekulide eriosade ruumpaigutuse muutust. C vahelised sidemed on kindla pikkusega (kõige lühem on kolmikside). 1 C – anorgaanilised ühendid
Need sidemed on piisavalt tugevad, kuid ensümaatiliselt saab neid lõhustada ja sünteesida. C aatomite mõõtmed on väikesed ja ka aatommass on väike. C-aatomitest võivad moodustuda: a) sirged ahelad (nt valgud ja nukleiinhapped); b) hargnevad ahelad (nt aminopeptiinglükeen); c) tsüklilised ahelad. 2 C aatomi vahele võivad moodustuda: a) ühekordsed sidemed; b) kaksiksidemed (nt küllastumata rasvhapetes); c) kolmiksidemed (bioloogilistes süsteemides üliharva). Nende abil tagatakse biomolekulide mitmekesisus. Ümber üksiksideme on lubatud vaba pöörlemine. Selle abil saab seletada molekulide konformatsioonilisi muutusi e see seletab molekulide eriosade ruumpaigutuse muutust. C vahelised sidemed on kindla pikkusega (kõige lühem on kolmikside). C anorgaanilised ühendid Põhiliselt CO2 biooksüdatsiooni lõppprodukt. Ta on organismist kergesti eemaldatav.
Need sidemed on piisavalt tugevad, kuid ensümaatiliselt saab neid lõhustada ja sünteesida. C aatomite mõõtmed on väikesed ja ka aatommass on väike. C-aatomitest võivad moodustuda: a) sirged ahelad (nt valgud ja nukleiinhapped); b) hargnevad ahelad (nt aminopeptiinglükeen); c) tsüklilised ahelad. 2 C aatomi vahele võivad moodustuda: a) ühekordsed sidemed; b) kaksiksidemed (nt küllastumata rasvhapetes); c) kolmiksidemed (bioloogilistes süsteemides üliharva). Nende abil tagatakse biomolekulide mitmekesisus. Ümber üksiksideme on lubatud vaba pöörlemine. Selle abil saab seletada molekulide konformatsioonilisi muutusi e see seletab molekulide eriosade ruumpaigutuse muutust. C vahelised sidemed on kindla pikkusega (kõige lühem on kolmikside). 1
4ja. Happevihmad kahjustavad taimestikku looduslikke veekogusid ja ka ehitisi. Väävlireostus on globaalprobleem, millele lahenduse leidmine on inimkonnale vajalik. Lämmastik Omadused · Lämmastik koosneb lihtainena kaheaatomilistest molekulidest N2. · Aatomite vahel on kolmikside seega on püsivaim kõigist lihtainetest. · Lihtainena keemiliselt väheaktiivne, kuigi on üsna kõrge elektronegatiivsusega · Kõrgel temperatuuril kolmiksidemed nõrgenevad ning muutub keemiliselt aktiivsemaks · Maitsetu · Lõhnatu · Värvitu gaas · Vees vähe lahustuv · Õhust veidi kergem · Keemistemperatuur on 196 oC Saamine 1. Laboratoorselt võib lämmastikku saada mitmete ainete eelkõige ammooniumnitriti kuumutamisel NH4NO2 N2 + H2O 2. Väga kõrgel temperatuuril(üle 3000oC) reageerib lämmastik hapnikuga moodustades lämmastikoksiidi: N2 + O2 2NO 3
Taimsetel rasvadel esineb kaksiksidemeid, loomsetel rasvadel on ainult üksiksidemed. Rasvad lagunevad CO2 ja veeks. Rasvad lagunevad ehk rääsuvad ehk oksüdeeruvad mikroorganisimide kaasabil. (kaamelitel salvestatakse energia küüru rasvas ja rasvade lagunemisel saab kaamel vett ja energiat). Iga sideme lõhkumine rasvhappetes annab energiat (oksüdeerumine). Lõppproduktid on co2 ja vesi. Osasid rasvhappeid saab ise organism sünteesida, osa, milles on kaksik ja kolmiksidemed, neid ei suuda oragnism ise sünteesida ja peab toidu või joogiga saama. Seebid- ehk rasvhappe soolad. Kasutatakse lähteainena naatriumhüdroksiidi (seebikivi). NaOH+ Rasvhappe molekul = tekib glütseriin ja kolm rasvhappe soola. Rasvhappe soolad on seebid Tekib siis süsinikahel, mis on hürdofoobne ahel tekib vees. Üks osa seebi molekulist on hüdrofiiline, teine osa hüdrofoobne. Seep on difiilne. Polümeerid
Ruumilised ei lahustu ega sula. Hargneva ahelaga käituvad väga erinevalt - sõltuvalt kõrvalahelate hulgast. Mida vähem on kõrvalahelaid, seda rohkem on nad lineaarse ahelaga polümeeri omadustele sarnased. Omadusi määrab molekulide vaheliste sidemete iseloom ja tugevus. Intermolekulaarsed e siduvad jõud polümeerides jaotatakse: 1. primaarsed keemilised sidemed ( peamiselt kovalentsed) aatomite vahel, mis hoiavad molekule koos : O-O ( nõrgimad), C-C ( keskmised) ja C=O, kaksik-ja kolmiksidemed ( tugevad). 2. sekundaarsed ( nõrgad) sidemed molekulide vahel, mis mõjutavad polümeeri kui materjali kohesioonitugevust, lahustuvust, viskoossust, pindpinevust, segunevust, sulamistemp, jäikust jt. omadusi - need on näiteks H-sidemed, van der Waalsi e dispersioonijõud ( jms), mis lagunevad kergesti polümeeride töötlemistemperatuuridel ja võimaldavad neid sisaldavate ( kovalentselt ristsildamata) materjalide korduvat sulatöötlemist.
lineaarsed polümeerid lahustuvad org.lahustites ja kuumutamisel sulavad ruumilised ei lahustu ega sula hargneva ahelaga käituvad väga erinevalt–sõltuvalt kõrvalahelate hulgast molekulide vaheliste sidemete iseloom ja tugevus. Intermolekulaarsede siduvad jõud polümeerides jaotatakse: 1. primaarsed keemilised sidemed( peamiselt kovalentsed) aatomitevahel, mis hoiavad molekule koos: O-O ( nõrgimad), C-C ( keskmised) jaC=O, kaksik- ja kolmiksidemed(tugevad). 2. sekundaarsed(nõrgad) sidemed molekulide vahel, mis mõjutavad polümeeri kui materjali viskoossust, pindpinevust, jt. omadusi(nt. H-sidemed) Polümeeridel on keemis temperatuur väga kõrge ja üldjuhul kõrgem nende ainete lagunemise temperatuurist. Seetõttu ei ole polümeere võimalik viia gaasilisse olekusse. Saamine: Liitumispolümerisatsioon- polumeer moodustub monomeeride liitumise teel. Protsess kulgeb ahelreaktsioonina.
Mis vahe on a. Küllastunud ja küllastumata küllastunud ühenditeks neid orgaanilisi ühendeid mille molekulis on süsiniku aatomid omavahel seotud üksiksidemetega. Näiteks alkaanid ja tsükloalkaanid. Küllastumata ühendid on need orgaanilised ühendid, mille molekulis esineb süsinik süsinik kaksikside või süsinik-süsinik kolmikside või mitu kordset sidet. Näiteks alkeenid, alküünid ja dieenid. b. Tsüklilistel ja aromaatsetel aromaatsel ühendil on ring sees, ehk kaksik või kolmiksidemed benseen tsüklilisel ühendil pole sidemeid. c. Lineaarsetel ja tsüklilistel ühenditel? Lineaarsed ühendites on süsinikud sirgelt paigutatud, kui tsüklilistel ühenditel on süsinikud paigutunud ringikujulisena. Mis on nende struktuurides ühist? Tooge näiteid! 40. Mis vahe on a. Sekundaarsel ja kahealuselisel alkoholil b. Kahealuselisel alkoholil ja kahealuselisel fenoolil? a) kahealuseline alkohol on see, mille puhul on kaks OH-rühma, sekundaarne alkohol
Tahmast valmistatakse trükivärve ja tinti. Tahma lisamisel kummile suurenenb ka elastsus ja kulumiskindlus. Tahma kasutatakse veel kosmeetikavahendite, grammofoniplaatide, kopeerpaberi, keemiiste vooluallikate, lõhkeainete jm. valmistamisel. Süsiniku kolmandaks allotroopseks teisendiks on karbüün. Karbüüni sünteesti Nõukogude Liidus 1960-ndail aastail etüünist ning veidi hiljem leiti ka loodusest. Karbüüni molekulis on süsiniku aatomite vahel vaheldumisi üksik- ja kolmiksidemed: --CC--CC--CC--CC-- -karbüün Nimetus karbüün tuletati nimetust carboneum (süsinik) ja kolmiksidemega ühendite nimetuse iseloomuliku lõppliite üün abil. Tuntakse veel teist süsiniku lineaarset modifikatsiooni milles, süsiniku aatomid on omavahel seotud kaksiksidemete abil ahelaks: =C=C=C=C=C=C=C=C=C=C=C=C= -karbüül Teemandi kristallis paiknevad süsiniku aatomid ruumiliselt grafiidi puhul tasapinnaliselt,
Piiriteadus, mis uurib organismidel elementaar koostist ja seda mõjutavaid tegureid.elus organisimides on 70 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid 97 98% · C/O/H/N/P/S mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, happevihmad: ph on alla 5,5)
annaabi.ee 
