Kordamisküsimused aines rahvusvaheline eraõigus: 1. REÕ mõiste, areng, ese ning õiguse allikad. 2. Kollisiooninormid rahvusvahelises eraõiguses, kollisiooninormide eesmärk, struktuur. 3. Lex causae ning lex fori, millal antud mõisteid kasutatakse ning mis on antud mõistete eesmärgiks? 4. Kohaldatava õiguse tuvastamine ning välisriigi õiguse väljaselgitamine (kuidas toimub, millele tuleb tähelepanu pöörata,piirangud välisriigi õiguse kohaldamisel). 5. Füüsilised ja juriidilised isikud rahvusvahelise eraõiguse subjektina. Millest lähtutakse füüsilise ja juriidilise isiku suhtes kohaldatava õiguse tuvastamisel? 6
lahutamise kohta saab informatsiooni nende seadusandlusest ja internetist on kättesaadav see Euroopa Komisjoni koduleheküljel. Euroopa Komisjon on pakkunud selle lihtsustamiseks konkreetseid lahendusi: õigusakti, millega lubatakse abielupaaril valida, millise riigi õigust nende lahutuse korral kohaldatakse. ELi määruse ettepanek aitab eri rahvusest või eri riikides või koos väljaspool kodumaad elavaid paare. Kohaldatava õiguse eeskirjade ehk kollisiooninormide eesmärk on kindlaks määrata, millist õigust kohaldada. Üldiselt kohaldatakse abielu lahutamisel selle riigi õigust, kus on lahutusmenetluse algatamise ajal abikaasade ühine elukoht. Kui abikaasadel on elukoht eri riikides, kuid neil on ühine kodakondsus, kohaldatakse selle riigi õigust, mille kodakondsus abikaasadel on. Kui abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, kohaldatakse abikaasade
väliselementi. Eristatakse 3 liiki väliselementi: 1. õigussuhtes osalev välismaa kodanik või juriidiline isik 2. õigussuhte objekt (ntks päritav vara) asub välismaal. 3. Õigussuhte aluseks olev juriidiline fakt leidis aset välismaal (ntks, tehingu sõlmimine välismaal, isiku surm välismaal jne) Ühes riigis võib päranduse lugeda üle läinuks ühele isikule, teises riigis hoopis teisele. Ebakõlade kõrvaldamise teid on kaks: 1. Ühetaoliste kollisiooninormide ehk ühesugune pidemõiste väljatöötamine teatud tsiviilõiguslike suhete jaoks rahvusvaheliste lepingute abil. 2. Teatud suhteid reguleeriva materiaalse õiguse unifitseerimine (UNCITRAL.org) Tsiviilõiguslikes suhetes väliselemendiga tulenevate õiguste kaitset teostavad kohtu ja vahekohtud e arbitraaz. REÕ määratlused: REÕ võib määratleda kui sellist õiguse valdkonda, mille aineks on tsiviilõiguslikud, perekonna- ja töösuhted välismaise elemendiga
*TARBIJALEPINGUD- ei või poolte valitud õigus põhjustada tarbija ilmajätmist kaitsest. Kui ei valitud õigus, siis kohaldatakse tarbija elukoha riigi õigus. *INDIVIDUAALSED TÖÖLEPINGUD-valitud õigus ei tohi põhjustada töötaja ilmajätmist kaitsest. Kui ei valitud, siis kohaldatakse selle riigi õigust, kus töötaja lepingujärgselt oma põhitööd teeb. 1) Väliselemendid ja pidemõisted rahvusvahelises eraõiguses- Füüsilised ja juriidilised isikud, kollisiooninormide osa, mis viitab ära millise üiguse alusel küsimus reguleeritakse. Lex rei citae Füüsiline isik: isiku õigusi ja kohustusi määravad nii isiku kodakondsusriigi kui ka elukohariigi õigus. Kui füüsilisel isikul on mitme riigi kodakondsus, kohaldatakse selle riigi kodakondsust, millega isik on kõige tugevamalt seotud. Kui seadust tuleb kohaldada nendele füüsilistele isikutele, kelle kodakondust ei ole võimalik kindlaks määrata või
2) Õigused mis kellelegi kuuluvad ja mida saab üle anda. On õigusi, mida ei saa üle anda, ei saa olla esemeks, sest neid ei saa ju ka näiteks pantida. Õigusobjektideks ei saa olla asjad, mis ei ole mitte kellegi omad (voolav vesi, õhk). Samuti ei saa objektiks olla inimene. 52. Tsiviilõigus rahvusvahelises ärisuhetes Rahvusvahelisi ärisuhteid reguleerib rahvusvaheline eraõigus - seda õigust iseloomustab kollisiooninormide olemasolu ja rohkus näitab, millise maa õigust tuleb kohaldada juhul, kui õigussuhtes esineb mõni välismaine element (subjekt, objekt, juriidiline fakt). Kui esineb kas või 1 element, kuulub selline sündmus reguleerimisele rahvusvahelise eraõiguse sätetega. 53. Juriidilise isiku mõiste ja tunnused. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja võib tekkida kahel viisil : 1) Teatud liiki juriidilise isiku või
Tsiviilõigussuhte objektiks võivad olla asjad ja õigused, millele tsiviilõigussuhe on suunatud. 53. Tsiviilõigus rahvusvahelistes ärisuhetes Ärisuhte ulatumisel üle ühe riigi piiride tekib olukord, kus seda suhet ei ole võimalik reguleerida samade normidega, millega reguleeritakse riigisisest ärisuhet. Suhteid, mis tekivad eraõiguslike küsimuste lahendamisel erinevate õigussüsteemide vahel, reguleerib rahvusvaheline eraõigus. Seda õigust iseloomustab kollisiooninormide olemasolu. Rahvusvahelises eraõiguses on kollisiooninorm selline norm, mis näitab, millise maa õigust tuleb kohaldada juhul, kui õigussuhetes esineb mõni välismaine element. Selleks elemendiks võib üldjuhul olla kas välismaine objekt või juriidiline fakt, mis toimus välismaal. Kui esineb kas või üks ülaltoodud element, kuulub selline sündmus (suhe) reguleerimisele rahvusvahelise eraõiguse sätetega.
Isik võib olla kas füüsiline või juriidiline. Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga on seaduse alusel loodud õigussubjekt. 52. Tsiviilõigussuhte objektid. 53. Tsiviilõigus rahvusvahelistes ärisuhetes. Ärisuhte ulatumisel üle ühe riigi piiride tekib olukord, kus seda suhet ei ole võimalik reguleerida samade normidega, millega reguleeritakse riigisisest ärisuhet. Selliseid suhteid reguleerib rahvusvaheline eraõigus. Seda õigust iseloomustab kollisiooninormide olemasolu. Rahvusvahelises eraõiguses on kollisiooninorm selline norm, mis näitab, millise maa õigust tuleb kohaldada juhul,kui õigussuhtes esineb mõni välismaine element. Selleks elemendiks võib üldjuhul olla kas välismaine subjekt (füüsiline/juriidiline isik), välismaine objekt(kinnis-või vallasasi, mis asub välismaa territooriumil) või juriidiline fakt, mis toimus välismaal. Kui esimen
Isik võib olla kas füüsiline või juriidiline. Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga on seaduse alusel loodud õigussubjekt. 52. Tsiviilõigussuhte objektid. 53. Tsiviilõigus rahvusvahelistes ärisuhetes. Ärisuhte ulatumisel üle ühe riigi piiride tekib olukord, kus seda suhet ei ole võimalik reguleerida samade normidega, millega reguleeritakse riigisisest ärisuhet. Selliseid suhteid reguleerib rahvusvaheline eraõigus. Seda õigust iseloomustab kollisiooninormide olemasolu. Rahvusvahelises eraõiguses on kollisiooninorm selline norm, mis näitab, millise maa õigust tuleb kohaldada juhul,kui õigussuhtes esineb mõni välismaine element. Selleks elemendiks võib üldjuhul olla kas välismaine subjekt (füüsiline/juriidiline isik), välismaine objekt(kinnis-või vallasasi, mis asub välismaa territooriumil) või juriidiline fakt, mis toimus välismaal. Kui esimen
52. Tsiviilõigussuhte objektid. Esemed ehk asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. 53. Tsiviilõigus rahvusvahelistes ärisuhetes. Ärisuhte ulatumisel üle ühe riigi piiride tekib olukord, kus seda suhet ei ole võimalik reguleerida samade normidega, millega reguleeritakse riigisisest ärisuhet. Suhteid, mis tekivad eraõiguslike küsimuste lahendamisel erinevate õigussüsteemide vahel, reguleerib rahvusvaheline eraõigus. Seda õigust iseloomustab kollisiooninormide olemasolu. Rahvusvahelises eraõiguses on kollisiooninorm selline norm, mis näitab, millise maa õigust tuleb kohaldada juhul, kui õigussuhetes esineb mõni välismaine element. Selleks elemendiks võib üldjuhul olla kas välismaine, välismaine objekt või juriidiline fakt, mis toimus välismaal. Kui esinev kas või üks ülaltoodud element, kuulub selline sündmus (suhe) reguleerimisele rahvusvahelise eraõiguse sätetega.
Tsiviilõiguse intellektuaalne omand reguleerimise valdkonnaks on intellektuaalse tegevuse resultaat. (siin on allinstituudid nagu nt patendiõigus vmt). Mõte on see, et kaitsata neid inimesi, kelle vaimse tegevuse kaudu on midagi välja tulnud (nt laul, leiutis, vmt). Tuleb vaadata, kas saab probleemi lahendada ainult selle seadusega, või tuleb vaadata ka muudesse seadustesse. Rahvusvaheline eraõigus on seatud tsüsiga selles mõttes, e see on selline institutsioon, mis kujutab endast kollisiooninormide kogum (millise riigi õigust kasutada, kui on tegemist välismaise aspektiga (kui on nt välismaalane ja tekitab eestis kahju). Vastab küsimusele millise riigi seadust tuleb kohaldada nendes situatsioonides, kus probleem tekib. Millist tsiviilõiguse normi tuleb kohaldada? Seos TSÜSiga, et probleemid on suurel määral seotud tsiviilõiguse blablaga. 1.5 Tsiviilõiguse alilkad Õiguse allikas objektiivses tähenduses see, kus õigusnormid sisalduvad. Kui me räägime
tegevuse resultaat. (siin on allinstituudid nagu nt patendiõigus vmt). Mõte on see, et kaitsata neid inimesi, kelle vaimse tegevuse kaudu on midagi välja tulnud (nt laul, leiutis, vmt). Tuleb vaadata, kas saab probleemi lahendada ainult selle seadusega, või tuleb vaadata ka muudesse seadustesse. Rahvusvaheline eraõigus – on seatud tsüsiga selles mõttes, e see on selline institutsioon, mis kujutab endast kollisiooninormide kogum (millise riigi õigust kasutada, kui on tegemist välismaise aspektiga (kui on nt välismaalane ja tekitab eestis kahju). Vastab küsimusele – millise riigi seadust tuleb kohaldada nendes situatsioonides, kus probleem tekib. Millist tsiviilõiguse normi tuleb kohaldada? Seos TSÜSiga, et probleemid on suurel määral seotud tsiviilõiguse blablaga. 1.5 Tsiviilõiguse alilkad Õiguse allikas – objektiivses tähenduses – see, kus õigusnormid sisalduvad. Kui me
Intellektuaalse omandi puhul on eristavaks tunnuseks reguleerimisvaldkond, milleks on intellektuaalse tegevuse resultaat (autoriõigus, patendiõigus). Selle mõte on kaitsta neid inimesi, kelle intellektuaalse tegevuse tagajärjel on vaimne tegevus omandanud mingi konkreetse vormi, nt. on loodud heliteos, kirjutatud raamat. Rahvusvaheline eraõigus on seotud tsiviilõigusega selles mõttes, et tegu on õigusharuga, mis kujutab endast kollisiooninormide kogu. Kollisiooninorm annab vastuse küsimusele millise riigi õigust kohaldada, kui on tegu nn. välismaise aspektiga. See tähendab olukorda kui on nt. välismaalane, kes tuleb Eestisse ja tekitab siin kahju; kui Eesti resident läheb välismaale ja ostab seal kinnisasja jne. Rahvusvahelise eraõiguse normid vastavad küsimusele millise riigi seadust tuleb kohaldada? 1.5. Tsiviilõiguse allikad Räägime õigusest objektiivses tähenduses (vt. algusest objektiivse õiguse definitsiooni).
Intellektuaalse omandi puhul on eristavaks tunnuseks reguleerimisvaldkond, milleks on intellektuaalse tegevuse resultaat (autoriõigus, patendiõigus). Selle mõte on kaitsta neid inimesi, kelle intellektuaalse tegevuse tagajärjel on vaimne tegevus omandanud mingi konkreetse vormi, nt. on loodud heliteos, kirjutatud raamat. Rahvusvaheline eraõigus on seotud tsiviilõigusega selles mõttes, et tegu on õigusharuga, mis kujutab endast kollisiooninormide kogu. Kollisiooninorm annab vastuse küsimusele millise riigi õigust kohaldada, kui on tegu nn. välismaise aspektiga. See tähendab olukorda kui on nt. välismaalane, kes tuleb Eestisse ja tekitab siin kahju; kui Eesti resident läheb välismaale ja ostab seal kinnisasja jne. Rahvusvahelise eraõiguse normid vastavad küsimusele – millise riigi seadust tuleb kohaldada? 1.5. Tsiviilõiguse allikad Räägime õigusest objektiivses tähenduses (vt. algusest objektiivse õiguse definitsiooni)
annaabi.ee 
