selleks pädeva organi poolt. Ajutise normatiivse akti õiguslik toime lakkab ettenähtud tähtaja saabumisel. Alalise normatiivakti kehtivuse lõpetamiseks võtab selleks pädev riigiorgan vastu akti, millega tunnistatakse seni jõus olnud akt kehtetuks. Seaduse kollisioon  olukord, kui ühel ajal kehtib kaks erisisulist akti. Tekib, kui kui uus akt ei tunnista vana kehtetuks. Kollisooni lahendamiseks kasutatakse järgmisi reegleid: 1) kui kollisioonis olevad aktid (kollisiooniaktid) on sama riigiorgani (sama taseme) aktid, siis kehtib hilisem akt; 2) kui kollisiooniakti lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigorgani akt; 3) kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav õigusakt, kohaldatakse akti, mis sialdab erinorme. Normatiivaktide territoriaalne kehtivus On määratud riigi suverränsuse ruumilise (territoriaalse) ulatusega. Riigi keskvõimuorganite
vajadused. 34. Seadusandliku protsessi staadiumid  lk 68-70 1) Seaduse algatamine - 2) Seaduseelnõu arutamine 3) Seaduse vastuvõtmine 4) Seaduse väljakuulutamine 5) Seaduse avaldamine - 35. Kolm peamist õigusnormide kollisiooni lahendamise reeglit 1) Kui kollisioonis olevad aktid on sama riigiorgani aktid, siis kehtib hilisem akt 2) Kui kollisiooniaktid lähtuvaderineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt 3) Kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akti, mis sisaldab erinorme. 36. Era- ja avaliku õiguse jaotuse kaks alusteooriat  avalik õigus hõlmab õigusharusid, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on riik ja mida iseoomustab subjektide omavaheline subordinatsioon
b) uue samasisulise normatiivakti vastuvõtmisega tunnistades ühtlasi seni kehtinud akti kehtetuks SEADUSTE KOLLISIOON  olukord, kus ühel ajal kehtib kaks erisisulist akti (juhtub, kui uus akt ei tunnista vana kehtetuks). Kollisiooni lahendamiseks kasutatakse järgmisi reegleid: o Kui kollisioonis olevad aktid on sama riigiorgani (sama taseme) aktid, siis kehtib hilisem akt. o Kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt. o Kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akt, mis sisaldab erinorme. 6. ÕIGUSE ÜLDAKTI TAGASIULATUV JÕUD Reeglina jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist. Selles reeglis on 2 erandit: 1
2. Välisriikide diplomaatilised esindajad, nende abikaasad ja alaealised perekonnaliikmed. Tehniline ja abipersonal seda õigust ei kasuta. Sellise inimese vastutuse küsimus lahendatakse diplomaatiliste kanalite kaudu - kuulutatakse persona non grata'ks ja antakse tähtaeg riigist lahkumiseks) 44 Kolm peamist ÕN-de kollisiooni lahendamise reeglit 1. Kui kollisioonis olevad aktid on sama riigiorgani aktid, siis kehtib hilisem akt 2. Kui kollisiooniaktid lähtuvaderineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt 3. Kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akti, mis sisaldab erinorme. 45 Era- ja avaliku õiguse jaotuse kaks alusteooriat - Vanimaks eristamismeetodiks on materiaalne ehk huviteooria. Huviteooriast lähtuvalt eksisteerib kaks huvide valdkonda. Kui ülekaalus on avalikud huvid, siis kuulub probleem avalikku õigusesse
2. Välisriikide diplomaatilised esindajad, nende abikaasad ja alaealised perekonnaliikmed. Tehniline ja abipersonal seda õigust ei kasuta. Sellise inimese vastutuse küsimus lahendatakse diplomaatiliste kanalite kaudu - kuulutatakse persona non grata'ks ja antakse tähtaeg riigist lahkumiseks) 44 Kolm peamist ÕN-de kollisiooni lahendamise reeglit 1. Kui kollisioonis olevad aktid on sama riigiorgani aktid, siis kehtib hilisem akt 2. Kui kollisiooniaktid lähtuvaderineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt 3. Kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akti, mis sisaldab erinorme. 45 Era- ja avaliku õiguse jaotuse kaks alusteooriat - Vanimaks eristamismeetodiks on materiaalne ehk huviteooria. Huviteooriast lähtuvalt eksisteerib kaks huvide valdkonda. Kui ülekaalus on avalikud huvid, siis kuulub probleem avalikku õigusesse
selleks pädeva organi poolt. Seda tehakse kas eraldi aktiga, mille sisuks ongi ainult seni kehtinud õigusakti kehtetuks tunnistamine, või uue samasisulise nomatiivakti vastuvõtmisega. Kui uus akt ei tunnista vana kehtetuks, tekib olukord, kus ühel ajal kehtib kaks erisisulist akti. Sellist olukorda nimetatakse õigusaktide ehk (lihtsustatult) seaduste kollisiooniks. Kollisiooni lahendamiseks käsutatakse järgmisi reegleid: kollisioonis olevad aktid (kollisiooniaktid) on sama riigiorgani (sama taseme) aktid, siis kehtib hilisem akt. Kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt. Kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akti, mis sisaldab erinorme. Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise (territoriaalse) ulatusega. Riigi keskvõimu-organite õigusaktid kehtivad üldjuhul kogu riigi territooriumil.
ettevalmistused. Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise (territoriaalse) ulatusega. Kui uus akt ei tunnista vana kehtetuks, tekib olukord, kus ühel ajal kehtiv kaks erisisulist akti. Sellist olukorda nimetatakse õigusaktide ehk seaduste kollisiooniks. Kollisiooni lahendamiseks kasutatakse järgmisi reegleid: 1) kui kollisioonis olevad aktid on sama riigiorgani aktid, siis kehtib hilisem akt; 2) kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt; 3) kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akti, mis sisaldab erinorme. Riigi keskvõim võib kehtestada ka lokaalse iseloomuga normatiivakte, st selliseid akte, mis kehtivad vaid riigi teatud piirkonnas või piirkondades, mitte aga kogu riigi territooriumil. Õigusaktide süstematiseerimine.
vastuvõtmisega, mis kehtestab suhetele uue reguleerimismehhanismi ja ühtlasi tunnistab seni seda suhet reguleerinud akti kehtetuks. Kui uus akt ei tunnista vana kehtetuks, tekib olukord, kus ühel ajal kehtib kaks erisisulist akti. Sellist olukorda nimetatakse õigusaktide ehk (lihtsustatult) seaduste kollisiooniks. Kollisiooni lahendamiseks kasutatakse järgmisi reegleid: 1) kui kollisioonis olevad aktid (kollisiooniaktid) on sama riigiorgani (sama taseme) aktid, siis kehtib hilisem akt; 2) kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt; 3) kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akte, mis sisaldab erinorme. Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise (territoriaalse) ulatusega. 47. Millistel asjaoludel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud?
normatiivakti vastuvõtmisega, mis kehtestab suhetele uue reguleerimismehhanismi ja ühtlasi tunnistab seni seda suhet reguleerinud akti kehtetuks. Kui uus akt ei tunnista vana kehtetuks, tekib olukord, kus ühel ajal kehtib kaks erisisulist akti. Sellist olukorda nimetatakse õigusaktide ehk (lihtsustatult) seaduste kollisiooniks. Kollisiooni lahendamiseks kasutatakse järgmisi reegleid: 1 kui kollisioonis olevad aktid (kollisiooniaktid) on sama riigiorgani (sama taseme) aktid, siis kehtib hilisem akt; kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt; kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akte, mis sisaldab erinorme. Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise (territoriaalse) ulatusega. Millistel asjaoludel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud?
selleks pädeva organi poolt. Seda tehakse kas eraldi aktiga, mille sisuks ongi ainult seni kehtinud õigusakti kehtetuks tunnistamine, või uue samasisulise nomatiivakti vastuvõtmisega. Kui uus akt ei tunnista vana kehtetuks, tekib olukord, kus ühel ajal kehtib kaks erisisulist akti. Sellist olukorda nimetatakse õigusaktide ehk (lihtsustatult) seaduste kollisiooniks. Kollisiooni lahendamiseks käsutatakse järgmisi reegleid: o kollisioonis olevad aktid (kollisiooniaktid) on sama riigiorgani (sama taseme) aktid, siis kehtib hilisem akt. o Kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt. o Kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akti, mis sisaldab erinorme. Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise (territoriaalse) ulatusega
Normatiivakti kehtivus lõppeb kas tema kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Normatiivakti lõpetamiseks võtab selleks pädev riigiorgan vastu akti, millega tunnistatakse seni jõus olnud normatiivakt kehtetuks. Kui uus akt ei kehtesta vana kehtetuks, on tegu kollisiooniga. Selle lahendamiseks kasutatakse järgmisi reegleid: 1. kui kollisioonis olevad aktid on sama riigiorgani aktid, siis kehtib hilisem akt; 2. kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt; 3. kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja tema erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akti, mis sisaldab erinorme. 47. Millistel tingimustel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud? tavaliselt üldaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, kuid on kaks erandit: 1.tagasiulatuva jõuga on
annaabi.ee 
