õlidest, mida elupuu soomused sisaldavad. Elupuupõõsad ja -hekid on paljudele värvulistele meelispaigaks pesitsuskohana. Haigusi ja kahjureid harilikul elupuul peaaegu ei esine. Kõige suuremaks kahjustajaks on koerte ja kasside uriin, mis põhjustab võra alumiste okste pruuniks või mustaks muutumist. Aastal 2001 leiti Eestis harilikult elupuult esimest korda kottseeneliik, mis põhjustab puudel vanemate okste kolletumist ja varisemist, muutes võrad hõredaks ja inetuks. Kasutus: Harilik elupuu talub hästi kärpimist ning liiki on palju kasutatud pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks. Parim aeg heki pügamiseks on augusti algul, siis jõuavad haavandid veel sügise jooksul kinni kasvada. Hiljaks jäädes põhjustavad 4 liigsed haavad puule ülearust veekadu ning taimed võivad jääda veevaegusse.
Vääveldioksiid põhjustab inimesel kroonilist mürgistust ja hingamisteede haiguseid. Vääveldioksiid on ohtlik õhusaastaja, mis oksüdeerub õhus niiskuse ja teiste õhus leiduvate katalüsaatorite (lämmastikoksiidid jt) toimel väävelhappeks, põhjustades happevihmade teket. Happevihmad kahjustavad veekogusid, taimestikku, ehitisi. Taimedel põhjustab ta fotosünteesi pidurdumist, klorofülli lagunemist, lehtede kolletumist ning varisemist. 6.Tuntumate ühendite iseloomustamine: SO2 vääveldioksiid ehk väävel(IV)oksiid, SO2 tekib väävli ja sulfiidide põletamisel või sulfitite reageerimisel tugevate hapetega: S + O2 _ SO2 Na2SO3 + H2SO4 _ Na2SO4 + SO2 + H2O . SO2 on terava lõhnaga värvuseta mürgine gaas, mida mürgisuse tõttu kasutatakse keldrite, ladude jt hoidlate desinfitseerimiseks (mikroorganismide hävitamiseks). Põhiosa vääveldioksiidist kulub väävelhappe tootmiseks. Lisaks kasutatakse
• Okaspuu-nõgihallitus on Eestis üsna levinud, esineb peamiselt kuusel ja kadakal, kuid ei tekita kuigi suuri kahjustusi. Enamasti põhjustab haigus ainult üksikute okste või võrsete kuivamist, kusjuures ta ei esine massiliselt. • Tõrjet ei ole rakendatud. KUUSE-OKKAROOSTED • Eestis esineb kolme liiki roosteseeni perekonnast Chrysomyxa, mis tekitavad eriti nooremate kuuskede okkail kollaseid laike, põhjustades okaste kolletumist ja varisemist. • Noored kuuseokkad kattuvad juulis- augustis helekollaste eoskogumikega. Hiljem haigestunud okkad varisevad. Seene vaheperemeheks on sookail. MÄNNI-OKKAROOSTED • Haigus esineb noorte mändide okkail nii taimlates, männikultuurides kui ka looduslikult uuenenud noorendikes. Kevadel ilmuvad nakatunud okkaile kahvatukollakad põiekesed-roosteseene kevised. Eestis on haigus väga sagedane, kuid ei tekita erilist kahjustust.
Hooldus: · Pesu õrnpesuprogrammiga madalal temperatuuril · Triikimisel järgida tootehooldusjuhiseid, kuid enamasti piisab kergelt soojast triikrauast · Tuleb tihti pesta, kuna nahast erituv rasv ja higi ning mustus jäävad hõlpsasti kiu pinnale ning võivad kiu kollakaks muuta · Pestes läheb polüamiidtoode kergesti puhtaks · Hallitusohu tõttu tuleks hoida kuivas ja hämaras · Kloorpleegitamine pole soovitatav · Veel võib kolletumist põhjustada toodete kuivatamine päikese käes Akrüül (PC) Omadused : · staapelkiu pikkus on 25-150 mm · kiu tugevus 20-40 cN/tex. · Kuulub kergete kiudude hulka akrüültooted on soojad, pehmed, kerged, kortsuvad vähe · kuumuse suhtes tundlik, kehv kuumus- ja tulekindlus, süttib hõlpsasti ja põleb suure leegiga. · Akrüülist tooteid ei ole üldiselt vaja üldse triikida · Niiskussisaldus väike ning sellepärast ka elektriseeruv kiud
Tsitruseliste väetisega. Kui teil pole võimalik hoida taime jahedas valges kohas kasutage kindlasti lisavalgustust. Kevadel võib taime tagasi lõigata. Tsitruseliste enim esinevaks haiguseks on kloroos (lehtede kolletumine), mille peamiseks põhjuseks on aga tsitruselisi vaevav pidev raua puudus. Sellepärast on Substral® Tsitruselise väetises raud taimele kergesti omastataval kujul, mis annab taime lehtedele intensiivse rohelise värvuse ja hoiab ära nende kolletumist. Substral® Tsitruselise väetis annab taimedele stabiilse kasvu ja 10 parema õitsemise ning soodustab viljade teket. Tsitruselised eelistavad kasvada nõrgalt happelises(pH 56) mullas. Väike pott soodustab rikkalikumat viljade kandmist. Ümberistutamisel jälgida, et taime juurekael ei sattuks sügavamale mulda, kui see oli. Tubades kasvatamiseks sobivad kõige paremini kalamondiini ja sidrunipuud
Vääveldioksiid põhjustab inimesel kroonilist mürgistust ja hingamisteede haiguseid. Vääveldioksiid on ohtlik õhusaastaja, mis oksüdeerub õhus niiskuse ja teiste õhus leiduvate katalüsaatorite (lämmastikoksiidid jt) toimel väävelhappeks, põhjustades happevihmade teket. Happevihmad kahjustavad veekogusid, taimestikku, ehitisi. Taimedel põhjustab ta fotosünteesi pidurdumist, klorofülli laguneist, lehtede kolletumist ning varisemist. KASUTATUD KIRJANDUS 1) Hergi Karik, Kalle Truus ,,Elementide keemia," Ilo, 2003 2) Hergi Karik ,,Metallid ja mittemetallid meis ja meie ümber," Koolibri, 2004 3) Boriss Konarev ,,Keemiahuvilistele anorgaanilisest keemiast," Valgus, 1987 4) Dell Stanford ,,Vitamiinid ja mineraalained," Sild, 2003 5) Lembi Tamm ,,Üldine ja anorgaaniline keemia õpik X klaasile," Avita, 2005
Vahe õiepungade moodustumisest kuni õitsemiseni on umbes 10 päeva. Õitsemine on sorditi erineva pikkusega: mõni sort õitseb kaua ja rikkalikult, mõni sort praktiliselt ei õitsegi. Selles faasis saavutavad taimed oma maksimaalse kõrguse, varte kasv peatub ja algab intensiivne toitainete varumine mugulatesse. Sellel ajal avalduvad kõige selgemini ka välised sordiomased tunnused. 4. Valmimine algab, kui taimedel hakkavad alumised lehed kolletuma (jälgida lehti kolletumist võib põhjustada ka lehemädanik või liiga tihe taimede seis!). Õitsemisest kuni valmimiseni kulub varastel sortidel umbes 3, hilistel aga kuni 6 nädalat (või rohkemgi). Sageli lõpetab hiliste sortide kasvu hoopis öökülm. Kartuli bioloogilised iseärasused Kartulile sobivad kasvamiseks keskmised või kergema lõimisega, soodsa veereziimiga ja vähese kivisusega mullad, mille pH on 4,5-7,5. Samuti ei armasta ta seisvat pinnavett ega kõrget põhjavett.
püsti seisma ning võib koristada kombainiga. Pärast koristamist saak kuivatatakse ja puhastatakse. Roheliste lehtedega taimed ei talu hästi sügisesi öökülmi. Kui suuremate öökülmade saabumise ajaks ei ole soja veel küps, siis tuleks ta üles võtta ja asetada rõukudesse järelvalmima. 4. Sojaoa haigused 4.1 Sojaoa-pruunmädanik See on bakterhaigus, mis areneb sooja ja niiske ilmaga, levib kiiresti just vihmaperioodidel. Haigus põhjustab taimede varajast kolletumist, lehtede langemist ja põhjustab saagi langust. Haiguse arenedes muutuvad väikesed kaunad kollakasroheliseks ja lehtede pinnal on punakaspruunid laigud. Väikesed pustulid leiduvad lehe alumisel küljel. Sarnaseid pustuleid leidub ka kauntel. Kaunad võivad liituda ja moodustada suure ebakorrapärase surnud ala. Surnud kude mõnikord võib katkeda ja rebeneda ära. Tugevalt nakatunud lehed 8
Kohalikel turgudel nagu näiteks Eestis võib aga pigmenteerunud villakul olla isegi kõrgem hind, sest turul on hinnatud originaalvärviga hall, must ja pruun lõng. Valge villa puhul mõistetakse värvuse all eelkõige villa tooni, mis jääb villale peale pesemist. Seda näitajat nimetatakse kolletumise asteks (yellowness) ja see sõltub rasuhigi värvist. Hinnatud on valge ja valgele võimalikult lähedased toonid nagu helekreem ja kreem. Kollane rasuhigi seevastu soodustab villa kolletumist. Kolletunud vill on võrreldes valge villaga hoopis halvemate tehnoloogiliste omadustega, sest ta on väikese tugevusega, värvub halvasti, teda ei saa värvida pastelsetesse toonidesse ning on väiksema värvikindlusega. Austraalia ja Uus-Meremaa on ühed vähestest riikidest maailmas, kus toimub villa kvaliteedi osas ka tänapäeval väga põhjalik teaduslik uurimistöö ning seal on peetakse villa kolletumise astet villa peenuse, pikkuse variatsiooni,
Kiud on väga põrandakatete, sirmide ja just õhemate ja siledamate püsivad higi, merevee, koide dussikardinate ning toodete juures. Õli ja süsinikku ja paljude sisaldav mustus kinnitub mikroorganismide lagundavale muude toodete riidele tugevalt ja toimele.Kapronkiud on valmistamisel. Kõrgetele põhjustab riide kolletumist. kergemad kui looduslikud temperatuuridele Sünteetilisi kiudusid peab kiudSünteetilised kiud vastupidavat pesema kirju pesu jaoks elektriseeruvad kergesti, polüamiidkiudu mõeldud pulbriga, mis seetõttu on ebamugavad kanda kasutatakse ei sisalda pleegitavaid aineid. ja määrduvad ruttu
rajapikslitega, kui pooleldi sees ja pooleldi väljas; 1) vaatame naaberpiksleid; arvutame mitu % üks piskel ühte või teist maakatet esineb; 2) visata segupikslid välja. 1) eesmärgiks on saada võimalikult täpset hinnangut selle piirkonna keskmisele heledusele; 2) uuritavat piirkonda kasutatakse spektraalse tunnusvektori (signatuuri) moodustamiseks? 4. Millised multispektraalsed indeksid on sobivad kirjeldama sügisel klorofülli lagunemisest tingitud taimkatte kolletumist? Kas needsamad indeksid kõlbavad ka saastekahjustustest tingitud puulehtede värvimuutuste kindakstegemiseks? NDVI klorofülli lagunemine mõjutab punast piirkonda. Üks kanal pean indeksil olla klorofülli neeldumise ribas. Üldjuhul peaks saastekahjustuste kindlaks tegemiseks ka. 5. Meil on Landsat TM ülesvõte tundmatust territooriumist. Mida ja kuidas võiksime saada teada taimestiku kohta sellel territooriumil vaid selle ülesvõtte alusel? 6
toitude valmistamiseks, juurviljana, maitsetaimena, seemned külvata varakevadel, istikud kindlasti ette ravimtaimena, sobib kasvatada maitsetaime peenrasse kevadel(suvesordid) või sügisel(taliküüslauk) maha panna tütarsibulad(küüned) või sigisibulad maitsetaimena, u. 5 cm sügavusele. Saaki koristada pärast ravimtaimena, lehtede kolletumist köögiviljaaeda paljundamiseks kaevatakse rabarber varakevadel maast välja ning tükeldatakse nii, et igale tükile jääb 2 - 3 suurt lehepunga ja 1 - 2 jämedat harunevat juurt. Tükid istutatakse mulda vahedega 0,7 - 1 m nii, et lehepungad jäävad mullapinnale. Suvel tuleb põõsaid väetada ja mulda kobestada. Õiekobarad tuleks ära murda, et nad põõsast ei magustoitude koormaks. Teisest kasvuaastast alates võib valmistamiseks,
Kaasajal on tema kasutamine vähenenud , kuna tema lahuste valmistamine on küllaltki keerukas, nende stabiilsus jätab soovida ning hüpokloritid lagundavad pleegitusprotsessi käigus teataval määral 15 ka puuvillakiudu. Villa pleegitamiseks naatriumhüpokloritit ei kasutata üldse. Teda ei soovitata kasutada ka akrüül- ja polüamiidkiu pleegitamisel, sest nad võivad põhjustada nende kiudude soovimatut kolletumist. Pealegi on protsess ise vähetootlik, sest ta on perioodiline. Naatriumhüpoklorit saadakse kloori reageerimisel NaOH lahusega või siis NaCl vesilahuse elekrolüüsil. NaOCl omadused on määratud hüpokloorishappe omadustega, mis on nõrgem hape kui seda on süsihape (dissotsiatsioonikonstantide võrdluse põhjal). Hüpokloorishape tekib naatriumhüpokloriti hüdrolüüsil: NaOCl + H2O NaOH + HOCl; Võrrandist järeldub ka, et NaOCl lahused on tugevalt aluselised, kuna
Kohalikel turgudel nagu näiteks Eestis võib aga pigmen- teerunud villakul olla isegi kõrgem hind, sest turul on hinnatud originaalvärviga hall, must ja pruun lõng. Valge villa puhul mõistetakse värvuse all eelkõige villa tooni, mis jääb villale peale pesemist. Seda näitajat nimetatakse kolletumise asteks (yellowness) ja see sõltub rasuhigi värvist. Hinnatud on valge ja valgele võimalikult lähedased toonid nagu helekreem ja kreem. Kollane rasuhigi seevastu soodustab villa kolletumist. Kolletunud vill on võrreldes valge villaga hoopis halvemate tehnoloogiliste 23 omadustega, sest ta on väikese tugevusega, värvub halvasti, teda ei saa värvida pastelsetesse toonidesse ning on väiksema värvikindlusega. Austraalia ja Uus-Mere- maa on ühed vähestest riikidest maailmas, kus toimub villa kvaliteedi osas ka täna-
Kohalikel turgudel nagu näiteks Eestis võib aga pigmenteerunud villakul olla isegi kõrgem hind, sest turul on hinnatud originaalvärviga hall, must ja pruun lõng. Valge villa puhul mõistetakse värvuse all eelkõige villa tooni, mis jääb villale peale pesemist. Seda näitajat nimetatakse kolletumise asteks (yellowness) ja see sõltub rasuhigi värvist. Hinnatud on valge ja valgele võimalikult lähedased toonid nagu helekreem ja kreem. Kollane rasuhigi seevastu soodustab villa kolletumist . Kolletunud vill on võrreldes valge villaga hoopis halvemate tehnoloogiliste omadustega, sest ta on väikese tugevusega, värvub halvasti, teda ei saa värvida pastelsetesse toonidesse ning on väiksema värvikindlusega. Austraalia ja Uus-Meremaa on ühed vähestest riikidest maailmas, kus toimub villa kvaliteedi osas ka täna- päeval väga põhjalik teaduslik uurimistöö ning seal on peetakse villa kolletumise astet villa
· roheliste okaste või lehtedega; · selgelt väljakujunenud ladvakasvu ja tipupungaga; · mehhaaniliste vigastusteta; · turbamättast väljaulatuvate juurteta; · niiske turbamättaga; · ühekaupa turbamättas. Istutamise aeg on alati õigem kevadel, nii väldime taimede hukkumist külmakahjustuste (eriti külmakohrutus) läbi, samuti ei jää taimed pikalt kiratsema. Rusikareegel istutusaegades on: lehtpuud istuta kevadel enne lehtimist ja sügisel pärast lehtede kolletumist või lehtede langemist, okaspuud istuta kevadel hilja maikuus vahetult enne pungade puhkemist ja sügisel varakult juba augustis. See tõde ei kehti suletud juurekavaga taimede suhtes, milliseid võib istutada kogu vegetatsiooniperioodi vältel. Taimedega ümberkäimine istutusperioodil: a) Paljasjuursed taimed: Paljasjuursed taimed on eriti tundlikud päikese ja tuule kätte jätmise suhtes!!! · Puukoolist tuua paljasjuursed taimed metsa vaid kottidesse pakendatult, et vältida
annaabi.ee 
