.........................................................................................................19 6.1. Kasutatud kirjandus....................................................................................................19 6.2. Kasutatud elektroonilised allikad...............................................................................19 3 1. Sissejuhatus Esimeste struktureeritumate kollegiaalsete hõimkondade tekkest alates on inimesed kui sotsiaalsed olendid otsinud ühiskonna parema toimimise eesmärgil ühtset reglementeeritud süsteemistikku, mida enda igapäevastes toimetustes järgida, - õigust. Õigus kui sotsiaalsete normide kogum on oma olemuselt konvensionaalne, st normikohase käitumise sisu on alati inimkoosluste endi poolt kokku lepitud. Õiguse rakendamine võimaldas riiklikul tasandil rahva ühendamise ning edasi arendamise.
Organite liigid Tehakse vahet otsustusorg ehk internsete organite (võtavad vastu otsustusi av h kandja sees ja nendel otsustustel puudub välismõju) ja täitevorg ehk eksternsete organite (otsustused toovad kaasa õigusi ja kohustusi kolmandate isikute suhtes) vahel. Linnavolikogu otsustused suuremas osas on internse iseloomuga aga teatud juhtudel need otsustused puudutavad ka kolmandaid isikuid (vara võõrandamine), linnavalitsus on eksternsed organid. Tehakse vahet ka kollegiaalsete (sinna kuuluvad teatud isikud ja otsustusi võetakse vastu kollegiaalselt vabariigi valitsus, linnvalitsus) ja monograansete (otsustusi võetakse vastu ainuisikuliselt president, ministrid, ametite ja inspektsioonide direktorid) organite vahel. Haldusorgan on määratletud haldusmenetlusseadustikus § 8 lg 1. Välispädevus (pädevust teostab asutuse juht) ja sisepädevus (kui seaduses pole täpsustatud, et
Tehakse vahet otsustusorganite ehk internsete organite (võtavad vastu otsustusi avaliku halduse kandja sees ja nendel otsustustel puudub välismõju) ja täitevorganite ehk eksternsete organite (otsustused toovad kaasa õigusi ja kohustusi kolmandate isikute suhtes) vahel. Linnavolikogu otsustused suuremas osas on internse iseloomuga aga teatud juhtudel need otsustused puudutavad ka kolmandaid isikuid (vara võõrandamine), linnavalitsus on eksternsed organid. Tehakse vahet ka kollegiaalsete (sinna kuuluvad teatud isikud ja otsustusi võetakse vastu kollegiaalselt – vabariigi valitsus, linnavalitsus) ja monokraatsete (otsustusi võetakse vastu ainuisikuliselt – president, ministrid, ametite ja inspektsioonide direktorid) organite vahel. 3. Organ. Asutus. Ametiasutus Ametiasutus (organisatsiooniline tähendus) – riiklikus haldushierarhias paiknev organ, samuti mitteriiklike halduse kandjate täidesaatev organ.
Tehakse vahet otsustusorganite ehk internsete organite (võtavad vastu otsustusi avaliku halduse kandja sees ja nendel otsustustel puudub välismõju) ja täitevorganite ehk eksternsete organite (otsustused toovad kaasa õigusi ja kohustusi kolmandate isikute suhtes) vahel. Linnavolikogu otsustused suuremas osas on internse iseloomuga aga teatud juhtudel need otsustused puudutavad ka kolmandaid isikuid (vara võõrandamine), linnavalitsus on eksternsed organid. Tehakse vahet ka kollegiaalsete (sinna kuuluvad teatud isikud ja otsustusi võetakse vastu kollegiaalselt vabariigi valitsus, linnavalitsus) ja monokraatsete (otsustusi võetakse vastu ainuisikuliselt president, ministrid, ametite ja inspektsioonide direktorid) organite vahel. 27 3. Organ. Asutus. Ametiasutus Ametiasutus (organisatsiooniline tähendus) riiklikus haldushierarhias paiknev organ, samuti
kandja sees ja nendel otsustustel puudub välismõju) ja täitevorganite ehk eksternsete organite (otsustused toovad kaasa õigusi ja kohustusi kolmandate isikute suhtes) vahel. Linnavolikogu otsustused suuremas osas on internse iseloomuga aga teatud juhtudel need otsustused puudutavad ka kolmandaid isikuid (vara võõrandamine), linnavalitsus on eksternsed organid. Tehakse vahet ka kollegiaalsete (sinna kuuluvad teatud isikud ja otsustusi võetakse vastu kollegiaalselt vabariigi valitsus, linnavalitsus) ja monokraatsete (otsustusi võetakse vastu ainuisikuliselt president, ministrid, ametite ja inspektsioonide direktorid) organite vahel. 4. §4 Halduse organisatsioonilised süsteemid 1. Tsentralisatsioonisüsteem ja detsentralisatsioonisüsteem (hierarhiline alluvus) Tsentralisatsioonisüsteem subordinatsioonisuhted
1.2. Sealjuures määratavad, nimetatavad või kinnitatavad riigiorganid (samuti kas kollegiaalsed või ainuisikulised) - määratakse, nimetatakse või kinnitatakse kas: 1) valitava riigiorgani poolt või 2) omakorda määratud, nimetatud või kinnitatud riigiorgani poolt. Teoreetilises kirjanduses ei ole selget vahetegu, mil mõisteid määratud, nimetatud või kinnitatud kasutada kollegiaalsete või ainuisikuliste institutsioonide puhul. Võib siiski täheldada, et paljudel juhtudel kasutatakse mõisteid määratud ja nimetatud ainuisikuliste, aga kinnitatud - kollegiaalsete institutsioonide juhul. Kuid samas kasutatakse kõiki mõisteid ka mõlemal juhul. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- NB! Peale presidendi valiti Iisraelis 1996.a
Tehakse vahet otsustusorganite ehk internsete organite (võtavad vastu otsustusi avaliku halduse kandja sees ja nendel otsustustel puudub välismõju) ja täitevorganite ehk eksternsete organite (otsustused toovad kaasa õigusi ja kohustusi kolmandate isikute suhtes) vahel. Linnavolikogu otsustused suuremas osas on internse iseloomuga aga teatud juhtudel need otsustused puudutavad ka kolmandaid isikuid (vara võõrandamine), linnavalitsus on eksternsed organid. Tehakse vahet ka kollegiaalsete (sinna kuuluvad teatud isikud ja otsustusi võetakse vastu kollegiaalselt vabariigi valitsus, linnavalitsus) ja monokraatsete (otsustusi võetakse vastu ainuisikuliselt president, ministrid, ametite ja inspektsioonide direktorid) organite vahel. 3. Organ. Asutus. Ametiasutus Ametiasutus (organisatsiooniline tähendus) riiklikus haldushierarhias paiknev organ, samuti mitteriiklike halduse kandjate täidesaatev organ.
alaliselt tegutseva juhtorgani liikmed olema kas Eesti kodanikud või Eestis alalist elamisluba omavad välismaalased. Kirikute ja koguduste seaduse § 15 1. lõike järgi võib kiriku, koguduse või koguduste liidu juhatuse liige olla isik, kellel on hääleõigus kohalike omavalitsuste valimistel ja kellel ei ole kriminaalkorras karistust. Juhatuse tööd korraldab juhatuse esimees (või muu nimetusega isik). Juhatus on kollegiaalne organ ning tema töövormiks on koosolek. Kollegiaalsete organite töö praktikas on kasutatud ka otsuste langetamist nn. küsitluskorras. Viimasel juhul koosolekut kokku ei kutsuta ning organi liikmed avaldavad oma seisukoha (annavad hääle) neile esitatud projekti suhtes kirjalikult. Teatud praktilisele põhjendatusele vaatamata ei ole selline kollegiaalse organi töövorm õige. Küsitluskorra puhul puuduvad või on formaalsed otsustamisele eelnevad staadiumid (küsimuse arutamine jne.). Ühingu kontrollorganiks on revisjonikomisjon
alaliselt tegutseva juhtorgani liikmed olema kas Eesti kodanikud või Eestis alalist elamisluba omavad välismaalased. Kirikute ja koguduste seaduse § 15 1. lõike järgi võib kiriku, koguduse või koguduste liidu juhatuse liige olla isik, kellel on hääleõigus kohalike omavalitsuste valimistel ja kellel ei ole kriminaalkorras karistust. Juhatuse tööd korraldab juhatuse esimees (või muu nimetusega isik). Juhatus on kollegiaalne organ ning tema töövormiks on koosolek. Kollegiaalsete organite töö praktikas on kasutatud ka otsuste langetamist nn. küsitluskorras. Viimasel juhul koosolekut kokku ei kutsuta ning organi liikmed avaldavad oma seisukoha (annavad hääle) neile esitatud projekti suhtes kirjalikult. Teatud praktilisele põhjendatusele vaatamata ei ole selline kollegiaalse organi töövorm õige. Küsitluskorra puhul puuduvad või on formaalsed otsustamisele eelnevad staadiumid (küsimuse arutamine jne.). Ühingu kontrollorganiks on revisjonikomisjon
(kogukondades): krahvkondades, ringkondades, metropolides, unitaarvõimuorganites Inglismaal, Walesis, ja Sotimaal, osariikide maakondades USA-s, Austraalias, Kanadas jne volikogu, tavaliselt nelja-aastaseks tähtajaks. Väikestes krahvkondades on volikogu arvuline koosseis väga väike 3-5 liiget, suurtes ulatub see 50 inimeseni, USA ringkondades valitakse mõnedest isikutest koosnev juhatus. Kõrvuti nende kollegiaalsete organitega valib elanikkond vahetult ametiisikuid (serif, kes on USA-s maakonnapolitsei ülem, attorney, kes esindab maakonda kohtus jt). Üldpädevusega organit omavalitsusasutused Suurbritannias, USA-s, Austraalias ja Kanadas ei moodusta. USA-s tegelevad selle tegevusega valitavad ametiisikud, Suurbritannias valdkondlikud alatised komisjonid, mis moodustatakse volikogu liikmete seast (elamuehituskomisjon, kohalike teede komisjon, hariduskomisjon jne)
..“; „Ma pole täielikult vastutav kõige eest, mis juhtub...“) Tim O’Brien kirjeldab tüüpilist stseeni, kus õpetaja tuleb tülika õpilasega jagelnult järel õpetajate tuppa end kofeiiniga turgutama ning jagab vapralt (ja professionaalselt) oma heitlusi „lootuses, • Pakkuda põhjapanevat moraalset toetust – kasvõi läbi hulga põgusate kollegiaalsete et järgneb mõistmine või hea nõu. Vastus, mis vahel antakse, võrdub kiire löögiga allapoole suhtlusmomentide koolipäeva jooksul (ühine kohvitamine, murekoorma kergendamine, vööd. „Minuga on ta normaalne...“ Tim jätkab (silma pilgutades?) soovitusega et me peaksime nõu küsimine tunnitegevuse suhtes või keerulise õpilase järelkohtumise korraldamine...)
annaabi.ee 
