Männimükoriisaseen http://www.naturephoto- cz.com/manniriisikas-picture_et- 17210.html 11 Tõmmuriisikas Lactarius necator Suur kibeda maitsega seen Click to edit Master text styles Värv varieerub kollakasrohelisest Second level tumeda tõrvapruunini Third level Kübara peenviltjas, heledam Fourth level Fifth level sisserullunud serv Valge viljaliha on paks ja tihedakoeline, ja sellest nõrgub
kultuurtaimena. ,,Kanepit on aastasadu kultiveeritud kiu saamiseks, seemneid on kasutatud kanepiõli valmistamiseks ning kannabinoidide gruppi kuuluvaid bioloogiliselt aktiivseid alkaloide meditsiinilistel eesmärkidel." (Leisalu, 3) Marihuaana on kanepi emastaimede latvade ja õisikuosade kuivatatud puru, mille peenestatuse tase võib varieeruda. Mõnikord esineb marihuaana ka pressitult, erineva kuju ja suurusega tükkidena või plaadikestena. Marihuaana värvus võib olla kollakasrohelisest pruunikani. Lõhn sõltub partii vanusest ning võib olla sarnane näiteks heina, niiske mulla või kõdunevate taimede lõhnaga. Marihuaanat suitsetatakse sigarettides või piibus (ka vesipiibus), nii puhtal kui ka tubakaga segatuna. Eestis kasutatavatest narkootilistest ainetest on marihuaana üks enimlevinumaid ning tihti on see aine, millega alustatakse narkootiliste ainete kasutamist. Illegaalset kanepitoodangut valmistatakse suures koguses Põhja-ja Lõuna-Ameerikas.,
Marjad Juhendaja: Katrin Jurs Nimi: Kaldin Raidväli Grupp: K113 Kool: Tartu khk Millise marjaga on tegemist ? 1.Valdav osa läheb veini valmistamiseks, umbes kümnendik tarbitakse toorelt ja veelgi väiksemast osast valmistatakse rosinaid. Värvus võib olla kollakasrohelisest kuni sinakasmustani. Ka suurus ja kuju võivad olla erinevad. Tavaliselt on neis seemned, kuid aretatakse ka seemneteta sorte. Süüakse värskelt, suurepäraselt sobivad nad ka juustuvaagna, salatite, tortide ja muu garneerimiseks. Marjade toiduenergia oleneb suurel määral nende suhkrusisaldusest. Suhkrutest on enam glükoosi ja fruktoosi. Sisaldavad palju K, vitamiin C sisaldus on väga madal. Rosinaid saadakse seemneteta
päevi, nädalaid või isegi aastaid peale LSD kasutamist võib ootamatult tekkida meelepetete kordumine. 2.3 Kanepi preparaadid 2.3.1 Marihuaana Ajalugu Marihuaana on taimse päritoluga mõnuaine (Cannabis sativa), lääne meditsiinis tuntud 1839.aastast kui kosutusvahend (Järvelaid: 2008). Välimus Marihuaana sarnaneb rohekaspruuni tubakaga (Narko: 2008). Harvem esineb pressitud tükkide ja plaatidena (Koldits: 2008). Värvus kollakasrohelisest pruunikani, meeldiva magusa heina lõhnaga (Hot: 2008). Tarvitamine Suitsetatakse puhtalt või tubakaga segatuna (Hot: 2008). Marihuaana suitsetamisel algab mõju umbes 10-30 minuti pärast ja kestab tavaliselt 2-6 tundi. Süües algab mõju umbes tunni aja pärast, selle kestvus võib olla väga erinev (Narko: 2008). Mõju Olenevalt aju tundlikkusest reageerib inimese organism sellele, kas iivelduse, külmavärinate, mõnu- või eufooriatundega
kuulmishallutsinatsioone, objektid muudavad kuju ja värve ning helisid väga laias dispasoonis. Maagilise seene kasutajal on tavaliselt iiveldus ja valud kõhus, ta oksendab. Kanepi preparaadid Marihuaana - kanepi emastaimede latvade ja õisikuosade kuivatatud puru, mida suitsetatakse puhtalt või tubakaga segatuna. Peenestatuse aste võib olla erinev, võib sisaldada ka varretükikesi ja seemneid. Harvem esineb pressitud tükkide ja plaatidena. Värvus kollakasrohelisest pruunikani, meeldiva magusa heina lõhnaga. Levinumad hüüdnimed Eestis: travka, anasha, smail. Eestis kasutatavatest narkootilistest ainetest on marihuaana üks enamlevinumaid. Olenevalt aju tundlikkusest reageerib inimese organism sellele, kas iivelduse, külmavärinate, mõnu- või eufooriatundega. Suitsetamise vaheaegades halveneb narkomaani meeleolu kiiresti. Inimene muutub närviliseks, algavad unehäired, depressioon, apaatia. Marihuaana mõju on individuaalne.
1.2 Marihuaana ehk kanep 4 Seda hallutsinogeeni saadakse india kanepist. Marihuaana on kanepi emastaimede kuivatatud ja peenestatud ladvad ja õisikuosad (vt joonist 1). Aine peenestusaste võib olla erinev ning see võib sisaldada ka varretükikesi ja seemneid. Samuti võib marihuaana esineda ka pressitult erineva suuruse ja kujuga tükkidena või plaatidena. Marihuaana värvus varieerub kollakasrohelisest kuni pruunikani. Lõhn sõltub partii vanusest, see võib olla meeldiva heina, niiske mulla või kõdunevate taimede lõhnaga (2:66). Joonis 1. Marihuaana Marihuaana on taimse päritoluga mõnuaine, lääne meditsiinis tuntud 1839.aastast kui kosutusvahend. Marihuaana (va seemned) sisaldab 66 toimeainet, mida kutsutakse kannabinoidideks ja milledest psühhoaktiivseim on delta-9-tertrahüdrokannabinool (THC). THC sisaldus on kõrgeim õisikus
vähemalt 11 000 aastat. Kiirelt omastuva energia allikana olid kuivatatud viigimarjad juba Antiik-Kreekas kasutusel olümpiamängudel võistlevate atleetide toidusedelis. Rooma orjapidajad olevat neid söötnud aga orjadele, et suurendada nende töövõimet. 17 Välimus: Viigid on ümara, pirni- või sibulakujulised, 2,5–10 cm pikkused, värvus varieerub kollakasrohelisest kuni vaskpunase või tumepurpurjani. Viigimarja nahk on õhuke ja pehme, viljaliha on kahvatukollane, merevaigukollane, roosakas, punane või purpurjas, valminult mahlane ja magus. Seemned on erineva suurusega, ühes marjas võib neid olla 30–1600. Maitse: Meetaolise maitsega. Magushapud, kuivatatult veelgi magusamad. Toored viljad on helerohelist värvi ning mida valminumad on viljad, seda lillakamaks need muutuvad.
või jahvatatakse peeneks (Narkootikumid 2004). Peenestatuse aste võib olla erinev, võib sisaldada ka varretükikesi ja seemneid. Harvem esineb pressitud tükkide ja plaatidena (Koldits 2001). Enne suitsetamist võtavad narkomaanid tavaliselt seemned välja, sest põledes need lõhkevad (Narkootikumid 2004). THC kontsentratsioon marihuaanas on 1-20%, väljaspool Skandinaaviat toodetud marihuaanast on seda leitud ka kuni 30%, mõnikord isegi rohkem (Narkootikumid 2004). Värvus kollakasrohelisest pruunikani, meeldiva magusa heina lõhnaga (Koldits 2001). Olenevalt aju tundlikkusest reageerib inimese organism sellele, kas iivelduse, külmavärinate, mõnu- või eufooriatundega. Suitsetamise vaheaegades halveneb narkomaani meeleolu kiiresti. Inimene muutub närviliseks, algavad unehäired, depressioon, apaatia. Marihuaana mõju on individuaalne (Koldits 2001). 2.2.2 Hasis Taimedelt korjatakse nõret tootvad osad, mis pakitakse ning kuivatatakse. Nii saadaksegi
ükskõik millist liiki kanepi taime või selle osa, mis sisaldab vähemalt üht rahvusvahelise või rahvusliku kontrolli alla kuuluvat kannabinoidi (näiteks THK). Marihuaana on kanepi emastaimede latvade ja õisikuosade kuivatatud puru, mille peenestatuse aste võib olla erinev. See võib sisaldada ka varretükikesi ja seemneid. Mõnikord esineb marihuaana ka pressitult, erineva suuruse ja kujuga tükkidena või plaatidena. Marihuaana värvus varieerub kollakasrohelisest kuni pruunikani. Lõhn sõltub partii vanusest ning võib olla sarnane näiteks meeldiva heina, niiske mulla või kõdunevate taimede lõhnaga. Toimeaine (THK) sisaldus kanepi taimes sõltub üsna palju kasvukoha temperatuurist ja aastaajast. Tavaliselt sisaldub marihuaanas THK-d 0,5%-5%-12%, kuid tänapäeval on aretatud ka kanepisorte, milles THK sisaldus võib tõusta kuni 25%, tehes nii marihuaanast sama kange ja ohtliku aine kui hasis. Sinsemilla on tugevatoimelise marihuaana vorm
Joove kestab 4-6 tundi. Võib tekkida amneesia, ületarbimine võib olla surmav. LA toime- segadusseisund ja meelepetted, tajuhäired, keskendumisraskused, väheneb valutundlikkus, tekib üksindustunne, eufooria, unisus apaatia. PA toime- kahjustub tarvitaja isiksus, tekib flashback`i sündroom. 3. Marihuaana- kanepitaime kuivatatud ja purustatud lehtede, varretükkide, latvade ja õisikuosade segu. See võib esineda ka pressitult, erineva suuruse ja kujuga tükkidena. Värvus võib varieeruda kollakasrohelisest pruunikani. Seda suitsetatakse, harilikult sigarettides või piibus, nii puhtana kui ka tubakaga segatult. Võib tekitada psüühilise sõltuvuse. Sisaldab 2-8% THK-d4. Hasis - kanepiõie vaigutaolisest eritisest saadud kuivatatud mass. Sisaldab 10-20% 11 THK-d, mis säilib rasvkoes. On spetsiifilise imalmagusa lõhnaga, seda suitsetatakse, nagu marihuaanatki. Suitsetamisel mõju ilmneb 10-30 min
osad. Kanepitarbimisest tingitud psüühika muutused põhjustab tetrahüdrokannabinool (THK). Kanepitooted jaotatakse laias laastus kaheks: marihuaanaks ja hasisiks. MARIHUAANA (slängis: rohi, puru, mari, kama, muru, gras) Marihuaana on kanepitaime kuivatatud ja purustatud lehtede, varretükkide, latvade ja õisikuosade segu. Marihuaana sisaldab 2-8% THK-d. Marihuaana võib esineda ka pressitult, erineva suuruse ja kujuga tükkidena. Värvus varieerub kollakasrohelisest pruunikani. Marihuaanat suitsetatakse, harilikult sigarettides või piibus, nii puhtalt kui tubakaga segatult. Seda manustatakse vahel ka suu kaudu, küpsetatuna kookide või küpsiste sisse. HASIS (slängis: plastiliin, hass) Hasisi valmistatakse kanepitaime õite vaigutaolisest eritisest. See kuivatatakse ning saadud mass pressitakse erikujulisteks tükikesteks. Hasis sisaldab 10-20% THKd. Hasisit suitsetatakse ja ka süüakse. Hasis, nagu marihuaanagi, eritab suitsetamisel spetsiifilist
emastaimede õitsevad tipmised osad. Kanepitarbimisest tingitud psüühika muutused põhjustab tetrahüdrokannabinool (THK). Kanepitooted jaotatakse laias laastus kaheks: marihuaanaks ja hasisiks. MARIHUAANA (slängis: rohi, puru, mari, kama, muru, gras) Marihuaana on kanepitaime kuivatatud ja purustatud lehtede, varretükkide, latvade ja õisikuosade segu. Marihuaana sisaldab 2-8% THK-d. Marihuaana võib esineda ka pressitult, erineva suuruse ja kujuga tükkidena. Värvus varieerub kollakasrohelisest pruunikani. Marihuaanat suitsetatakse, harilikult sigarettides või piibus, nii puhtalt kui tubakaga segatult. Seda manustatakse vahel ka suu kaudu, küpsetatuna kookide või küpsiste sisse. HASIS (slängis: plastiliin, hass) Hasisi valmistatakse kanepitaime õite vaigutaolisest eritisest. See kuivatatakse ning saadud mass pressitakse erikujulisteks tükikesteks. Hasis sisaldab 10-20% THKd. Hasisit suitsetatakse ja ka süüakse
annaabi.ee 
