11.10 22.12.10 Frank Herbert Düüni ketserid 2006 Am/Her02 09.04.10 04.05.10 Frank Herbert Düüni ketserid 2006 Am/Sto04 29.09.10 16.10.10 Rex Stout Kui surm iial magaks 1999 Am/Sto05 11.10.10 16.10.10 Rex Stout Elektritool kolmele 2004 Ingl/Pra02 25.11.10 22.12.10 Terry Pratchett Nõiad võõrsil 2003 Ingl/Pra06 25.11.10 22.12.10 Terry Pratchett Koletislik rügement 2008 Swe/Lin02 29.09.10 16.10.10 Astrid Lindgren Kalle Blomkvist ja Rasm 1971 Am/Her02 05.03.10 20.03.10 Frank Herbert Düüni ketserid 2006 Am/Sto02 13.01.10 30.01.10 Rex Stout Minu mõrv 1997 Am/Zel01 06.01.10 25.01.10 Roger Zelazny Kaose kojad 2002 Am/Zel02 29.07.10 04.08.10 Roger Zelazny Teemärgid 2008 E/All01 07.02
11.10 22.12.10 Frank Herbert Düüni ketserid 2006 Am/Her02 09.04.10 04.05.10 Frank Herbert Düüni ketserid 2006 Am/Sto04 29.09.10 16.10.10 Rex Stout Kui surm iial magaks 1999 Am/Sto05 11.10.10 16.10.10 Rex Stout Elektritool kolmele 2004 Ingl/Pra02 25.11.10 22.12.10 Terry Pratchett Nõiad võõrsil 2003 Ingl/Pra06 25.11.10 22.12.10 Terry Pratchett Koletislik rügement 2008 Swe/Lin02 29.09.10 16.10.10 Astrid Lindgren Kalle Blomkvist ja Rasm 1971 Am/Her02 05.03.10 20.03.10 Frank Herbert Düüni ketserid 2006 Am/Sto02 13.01.10 30.01.10 Rex Stout Minu mõrv 1997 Am/Zel01 06.01.10 25.01.10 Roger Zelazny Kaose kojad 2002 Am/Zel02 29.07.10 04.08.10 Roger Zelazny Teemärgid 2008 E/All01 07.02
I/Pra02 Count 1 I/Pra03 40184 40204 20 Terry Pratchett Going postal I/Pra03 Count 1 Ingl/Pra02 40507 40534 27 Terry Pratchett Nõiad võõrsil Ingl/Pra02 Count 1 Ingl/Pra06 40507 40534 27 Terry Pratchett Koletislik rügement Ingl/Pra06 40191 40208 17 Terry Pratchett Koletislik rügement Ingl/Pra06 Count 2 Ingl/Pra07 40425 40446 21 Terry Pratchett Öövahtkond Ingl/Pra07 40537 40551 14 Terry Pratchett Öövahtkond Ingl/Pra07 Count 2 Ingl/Pra01 40239 40246 7 Terry Pratchett
eelootavat aimata ning osaliselt läbi mängida. Kunstnik kirjutab: ”Arusaamine, mis on keha ja kuidas ta toimib, on muutunud problemaatiliseks seoses geenide kaardistamisega, soovahetusega, jäseme proteesidega ja neuraalsete implantaatidega. Me loome fraktaalset liha ja fantoom-liha. Laiendatud operatisioonisüsteeme ja virtuaalseid töökeskkondi....liha ja metall segunevad ootamatuteks ja vahelduvateks anatoomiliseks ülesehitusteks mis toimivad otse naha all. Koletislik ei ole enam võõras. Me kogeme liha ringlemise ajastut. Organid eemaldatakse ühest kehast ja siirdatakse teise kehasse. Jäsemed eemaldatakse surnud kehalt ja siirdatakse elavale...Hüdraulilised südamed panevad vere ringlema ilma tuksumata. Süda südame tukseteta...koomas olevat keha saab stabiilsena hoida elushoidvate seadmete abil. Ajusrumas inimestel on tuksuvad südamed. Surnud kehad ei pea lagunema ja peaaegu surnud kehad ei pea surema
Phoebus, kes vaevu ta nime mäletab, teeskleb teda sama palju armastavat. Ta kasutab iga võimalust tema suudlemiseks, samal ajal kui Frollo pimeduses hambaid krigistab Naine on aga pettunud kui Phoebus ütleb, et ei taha abielluda ja keeldub tal oma võluamuletti katsumast, lootuses leida ükspäev oma kadunud ema. Aga kui mees teatab, et ta arvab, et naine teda enam ei armasta, siis tõotab ta kogu hingest, et teeb kõik mida mees käsib elu lõpuni. Korraga ilmub roheline koletislik nägu. Esmeralda minestab kui näeb kurja pilguga preestrit Phoebust pussitamas. Kui ta ärkab, kuuleb ta ohvitsere ütlemas, et nõid pussitas kapteni. 7. raamat Pierre Gringoire ja teised hulkurid tundsid Esmeralda pärast muret, kuna ei olnud teda juba üle kuu aja näinud. Ta kuulis jutte, et naist olevat nähtud ohvitseriga, aga ta ei uskunud seda. Ühel päeval
Kes neid jumalaid kummardas, kummardas deemoneid, teadis ta ise seda või mitte. Selle käiguga sai kõiki paganaid, aga ka loitsijaid pidada osalisteks Saatana koletislikus plaanis maailma päästmine nurjata. See oli enamiku teoloogide ja kirikukogude seisukoht. Käibel on vähemalt neli olulisemalt Euroopa nõiakunsti tõlgendust. Esimene on vana liberaalne seisukoht, et nõidasid kui selliseid pole kunagi olemas olnudki, vaid nõiakultus või vaimulike autoriteetide koletislik leiutis oma võimu suurendamiseks ja kukru paisutamiseks. Selle järgi on nõiakunsti ajalugu üks peatükke repressioonide ja ebainimlikkuse ajaloost. Teine on folkloristlik ehk Murray traditsioon. 1921. aastal avaldas Margaret Murray raamatu ,,Nõiakultus Lääna-Euroopas"- ajal, mil sir James`i käsitlus viljakultustest oli lummanud tervet põlvkonda kirjanikke. Franzerilt kõjutusi saanud, egüptoloogi haridusega Murray väitis,
Phoebus, kes vaevu ta nime mäletab, teeskleb teda sama palju armastavat. Ta kasutab iga võimalust tema suudlemiseks, samal ajal kui Frollo pimeduses hambaid krigistab Naine on aga pettunud kui Phoebus ütleb, et ei taha abielluda ja keeldub tal oma võluamuletti katsumast, lootuses leida ükspäev oma kadunud ema. Aga kui mees teatab, et ta arvab, et naine teda enam ei armasta, siis tõotab ta kogu hingest, et teeb kõik mida mees käsib elu lõpuni. Korraga ilmub roheline koletislik nägu. Esmeralda minestab kui näeb kurja pilguga preestrit Phoebust pussitamas. Kui ta ärkab, kuuleb ta ohvitsere ütlemas, et nõid pussitas kapteni. 7. raamat Pierre Gringoire ja teised hulkurid tundsid Esmeralda pärast muret, kuna ei olnud teda juba üle kuu aja näinud. Ta kuulis jutte, et naist olevat nähtud ohvitseriga, aga ta ei uskunud seda. Ühel päeval kui ta möödus Kohtupaleest, kuuleb ta kuidas üht naist süüdistatakse ohvitseri mõrvamises. Ta
inimlikud iseloomuomadused on kadunud. Ta on nautlev, liiderlik, ohjeldamau ja toores. Kuid tal on siiski ka häid külgi. Lõpuks mõistetakse ta sunnitööle kahtlustatuna isatapmises, mida ta aga tegelikult ei teinud. Ta jääb aga rahule kohtuotsusega, sest ta on hinges soovinud isa surma ja õelnud, et miks selline inimene üldse elab. Ta loodab karistusest puhastamist ja uuestisündi (A.Meiessaar 1935:15). Vana Karamazov on rikas kaupmees, koletislik kuju, kel pole ühtegi head iseloomujoont. Ta ei usu, ei tunnista kõlblust, ei ole peaaegu võimeline kedagi armastama. Ühtlasi on ta arg ja kõlvatu. Varem on ta ise talunud alandusi, nüüd piinab ja häbistab teisi, olles äärmine ihnuskoi ja egoist. Oma poegi ja teenreid kohtleb ta võikalt, eriti Dimitrit ja Smerdjakovi. Lõpuks tapab viimane tema metsikul kombel (A.Meiessaar 1935:15). Kolmas vend Ivan on haritud ja tark inimene. Oma vaateid esitab ta suurelt osalt jutustuses
aegajalt ümber paigutudes (seiklustesse sattudes) muumioru idülli elavdavad. Kahtluseta magnetiseerib muumiraamatuid meie jaoks suures osas see, et kuigi muumitegelaste teod meiega peegellikult sarnanevad, on nad kaugel me igapäevaolust, viivitamata ei suvel, ei talvel aega argise palgatööga, vaid tegeldes põhiliselt elamisega. Muumiraamatutes ei pisteta rinda mingite väljamõeldud muinasjutulohedega, vaid ohud tekivad meid endid ümbritsevast reaalsusest, loodusest (näiteks koletislik mürgipõõsas, rohutirtsuparv, kondor). 21. H.Chr.Anderseni muinasjuttude poeetilisus ja filosoofiline sügavus. Anderseni muinasjuttude filosoofiliine sügavus ilmneb ühest lausest, mis on tema elu moto: "Kõige ilusamad muinasjutud kirjutab elu ise.". Anderseni muinasjuttude filosoofiline sügavus seisnebki selles, et ta oma muinasjuttudesse põimib iseenda vaated elule ja on püüdnud muinasjuttude abil mõjutada maailma (eelkõige Taani elu). Poeetilisus seisneb tema
olid väga tihedalt ühendatud ning lükati üksteisest lahku (sellisel juhul on maailma loojaks Enlil, kes loob ka teised jumalad). Inimesed pidid tekkima maapinnast. On ka müüt, mille kohaselt üks naisjumal lõi inimesed savist. Jumalate vastutusalad on omavahel ära jagatud. Valitseja saatust otsustavad ühed jumalad, linnriigi oma teised. Jumalaid oli võimalik mõjutada ohvrite ja palvete kaudu. Maailmakord oli kirja pandud saatusetahvlitele. Pärimuse järgi hiigelsuur koletislik lind Anzu varastas saatusetahvlid, kuid jumalatel õnnestus need tagasi saada. Kuningat peeti jumala pojaks (sureliku naisega), mõnikord ka armastusjumalanna Inanna meheks. Ülempreestrinnale omistati võimet teada jumalate tahet ja anda seda edasi. Samas oli igaühel suhe jumalaga: isiklik kaitsejumal. Suhtlemine jumalaga toimib palve kaudu. On säilinud kirju2 jumalatele, mis jäetakse templitesse. Templi rajamine oli kuninga ülesanne. Templi hävitamist peeti suureks
ookeanitaguste sõprade käsku. Riiki olevat lammutatud teadlikult ja plaanipäraselt, kusjuures dirigendi rollis oli USA. Autori stiilinäiteks nende sündmuste kirjel- damisel on niisugused jõulised metafoorid ja epiteedid, nagu “kamp lurjuseid”, 50 Рыжков Н. И. Трагедия великой страны, 170–176, 183, 515 jm. 145 “suurim riigireetmine”, “koletislik kuritegu”, “genotsiid venemaalaste vastu”, “hirmus patt isamaa ees”, “tõeline tragöödia” ja “ülemaailmne häbi” (вселенский позор). Kui sadamate ja maade kaotamisest saanuksid teada Peeter Suur ja Katariina Suur, pööraksid nad end hauas ringi.51 Endine peaminister tunnistab tema poolt juhitud majanduse kriisi jõudmist, kuid ei pea selle põhjuseks mitte tootmissfääri vastuolusid, vaid kriisi poliitika- sfääris, ideoloogias ja juhtimises
(seiklustesse sattudes) muumioru idülli elavdavad. Kahtluseta magnetiseerib muumiraamatuid meie jaoks suures osas see, et kuigi muumitegelaste teod meiega peegellikult sarnanevad, on nad kaugel me igapäevaolust, viivitamata ei suvel, ei talvel aega argise palgatööga, vaid tegeldes põhiliselt elamisega. Muumiraamatutes ei pisteta rinda mingite väljamõeldud muinasjutulohedega, vaid ohud tekivad meid endid ümbritsevast reaalsusest, loodusest (näiteks koletislik mürgipõõsas, rohutirtsuparv, kondor). 21. H. CHR. Anderseni muinasjuttude poeetilisus ja filosoofiline sügavus. 10 Anderseni muinasjuttude filosoofiliine sügavus ilmneb ühest lausest, mis on tema elu moto: “Kõige ilusamad muinasjutud kirjutab elu ise.”. Anderseni muinasjuttude filosoofiline sügavus seisnebki selles, et
kehaeritistega, haigustega, vägivallaga, sõltuvusilmingute, laipadega. Psühholoogilised, eetilised ja sotsiaalsed nähtused (vaimuhaigused, moraalsed puudused (julmus, reetlikkus, äärmuslik egoism ja materialism jms), kuritegevus). Inetuse esteetika: ei käsitleta ilu vastandina, vaid autonoomse nähtusena. Ilu, st ideaalne vorm, kindel piir teose ja maailma vahel. Inetus, st ambivalentne, mingi liialdus (üleastumine). See hõlmab: deformatsioon, grotesk, koletislik, väärastus, asümmeetria, loomalik, ebaproportsionaalne, hübriidne, kõver. Ilu ja inetuse vaheline kattuvussuhe. Näited: Peeter Sauteri "Kõhuvalu", "Lauakõne", Toomas Vindi posmodernese perioodi avateosed, Kaur Kenderi "Iseseisvuspäev", "Check out", "Untitled 12", Margit Lõhmuse tekstid "Vikerkaares". Maarja Kangro "Klaaslaps" (transgressiivse autobiograafilsie kirjanduse suurtekst, traumatekst, kus kirjeldatakse kunstliku viljastamise protsessi ja
annaabi.ee 
