tabelis A. 2 Põlevkivi 4 5 6 7 8 9 1 2 3 10 Joonis 1. Põlevkivikolde TP-101 ja selle suitsugaaside trakti skeem koos tuha proovivõtu kohtadega (Eesti Elektrijaam): 1. Koldetuhk 6. Elektrifilter I väli 2. I gaasikäik (auru ülekuumendi) 7. Elektrifilter II väli 3. II gaasikäik (ökonomaiser) 8. Elektrifilter III väli 4. Tsüklon 9. Elektrifilter VI väli 5. Elektrifiltri eelkamber 10. Lendtuhk Tabel A
põlevkivi kasutamisel. Keskmiselt on aastas OJ koguhulgaks 65 000 t. ning jaguneb järgmiselt õli sisaldavad jäätmed 75,9%; reostunud pinnas (sh arseeni või asbesti sisaldavad ning immutatud puidu jäätmed) 10,4%; kemikaalid (sh lahustid, värvi-, liimi- ja lakijäägid, happed ja alused, pestitsiidid) 5,0%; akud ja patareid (peaaegu pool nendest imporditakse.) 4,5%; tööstusreoveesetted ja koldetuhk (sh galvaanikasetted) 3,7%; meditsiiniasutustes tekkinud jäätmed (sh süstlad, ravimid, kemikaalid) 0,1%; muud jäätmed (Hg-lambid ja -jäätmed, ohtlikke aineid sisaldavad pakendid jms 0,6%. Ohtlike jäätmete käitlemine Jäätmeseaduse järgi hõlmab ohtlike jäätmete käitlemine nende kogumist, pakendamist, vedu, eeltöötlemist, taaskasutamist ja kõrvaldamist. Ohtlike jäätmete käitluse teenustöö tegemiseks nõutakse peale jäätmeloa ka
10,4%, Kemikaalid (sh lahustid, värvi- liimi- ja lakijäägid, happed, alused ja pestitsiidid) 5,0%, Akud, patareid, PCB ja PCT (polükloreeritud bifenüülid ja polükloreeritud terfenüülid (tulekustutus vahendid, puiduimmutusvedelikud, plastifikaatorid, DDT jt.)) sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja aparaadid 4,5%, Tööstusreovee setted (sh galvaanikasetted) ja Koldetuhk 3,7%, Meditsiinis tekkinud jääkkemikaalid, süstlad, ravimid 0,1%, Muud OJ - Hg-lambid, pakendid jms 0,6%. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab, et ohtlike jäätmete käitlemine - kogumine, pakkimine, hoidmine, jäätmete märgistamine, vedu käitlemiskohta - toimuks vastavalt kehtestatud korrale. Ohtlike jäätmete käitlussüsteemi korraldamise eest vastutab Keskkonnaministeerium.
kemikaalid (sh lahustid, värvi- liimi- ja lakijäägid, happed, alused ja pestitsiidid) 5,0% akud, patareid, PCB ja PCT (polükloreeritud bifenüülid ja polükloreeritud terfenüülid (tulekustutus vahendid, puiduimmutusvedelikud, plastifikaatorid, DDT jt.)) sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja aparaadid 4,5% tööstusreovee setted (sh galvaanikasetted) ja koldetuhk 3,7% meditsiinis tekkinud jääkkemikaalid, süstlad, ravimid 0,1% muud OJ - Hg-lambid, pakendid jms 0,6%. – Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab, et ohtlike jäätmete käitlemine - kogumine, pakkimine, hoidmine, jäätmete märgistamine, vedu käitlemiskohta - toimuks vastavalt kehtestatud korrale. – Ohtlike jäätmete käitlussüsteemi korraldamise eest vastutab Keskkonnaministeerium.
- reostunud pinnas (sh arseeni või asbesti sisaldavad ning immutatud puidujäätmed) 10,4% - kemikaalid (sh lahustid, värvi- liimi- ja lakijäägid, happed, alused ja pestitsiidid) 5,0% - akud, patareid, PCB ja PCT (polükloreeritud bifenüülid ja polükloreeritud terfenüülid (tulekustutus vahendid, puiduimmutusvedelikud, plastifikaatorid, DDT jt.)) sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja aparaadid 4,5% - tööstusreovee setted (sh galvaanikasetted) ja koldetuhk 3,7% - meditsiinis tekkinud jääkkemikaalid, süstlad, ravimid 0,1% - muud OJ - Hg-lambid, pakendid jms 0,6%. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab selle eest, et ohtlike jäätmete käitlemine - kogumine, pakkimine, hoidmine, jäätmete märgistamine, vedu käitlemiskohta - toimuks vastavalt kehtestatud korrale. Ohtlike jäätmete käitlussüsteemi korraldamise eest vastutab Keskkonnaministeerium. Ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevad ettevõtted peavad taotlema selleks tegevuseks
- reostunud pinnas (sh arseeni või asbesti sisaldavad ning immutatud puidujäätmed) 10,4% - kemikaalid (sh lahustid, värvi- liimi- ja lakijäägid, happed, alused ja pestitsiidid) 5,0% - akud, patareid, PCB ja PCT (polükloreeritud bifenüülid ja polükloreeritud terfenüülid (tulekustutus vahendid, puiduimmutusvedelikud, plastifikaatorid, DDT jt.)) sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja aparaadid 4,5% - tööstusreovee setted (sh galvaanikasetted) ja koldetuhk 3,7% - meditsiinis tekkinud jääkkemikaalid, süstlad, ravimid 0,1% - muud OJ - Hg-lambid, pakendid jms 0,6%. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab selle eest, et ohtlike jäätmete käitlemine - kogumine, pakkimine, hoidmine, jäätmete märgistamine, vedu käitlemiskohta - toimuks vastavalt kehtestatud korrale. Ohtlike jäätmete käitlussüsteemi korraldamise eest vastutab Keskkonnaministeerium. Ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevad ettevõtted peavad taotlema selleks tegevuseks
Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju inimeste tervisele või keskkonnale. Ohtlike jäätmete käitlusrajatistes töödeldakse jäätmeid kas keemiliselt (neutraliseerimine, stabiliseerimine), põletatakse või maetakse erimatmiskohtadesse (näiteks suletakse betoonsarkofaagi, jms.). Ohtlikud jäätmed põletatakse kõrgel temperatuuril, üle 1100oC, mille tulemusena mürgised ühendid lagunevad. Põletamisel tekkiv koldetuhk ja suitsugaaside puhastamisel tekkiv kips ladestatakse erimatmiskohta. 14. Jäätmete eeltöötlemise meetodid Jäätmete eeltöötlemise eesmärgiks on kergendada jäätmete transporti, nende edasist käitlemist ja kasutamist. Eeltöötlusmeetodid on: sorteerimine (ka sortimine), tihendamine, purustamine ja pakkimine. Sorteerimise eesmärgiks on jäätmevoo komponentide eraldamine või üksteisest lahus hoidmine, et soodustada teiste jäätmekäitlusmeetodite kasutamist
raskemetalle sisaldavad jäätmed, vanad ravimid jms on tüüpilised inimest ja keskkonda ohustavad jäätmed. Ohtlike jäätmete käitlusrajatistes töödeldakse jäätmeid kas keemiliselt (neutraliseerimine, stabiliseerimine), põletatakse või maetakse erimatmiskohtadesse (näiteks suletakse betoonsarkofaagi, jms.). Ohtlikud jäätmed põletatakse kõrgel temperatuuril, üle C, mille tulemusena mürgised ühendid lagunevad. Põletamisel tekkiv koldetuhk ja suitsugaaside puhastamisel tekkiv kips ladestatakse erimatmiskohta. 14. Jäätmete eeltöötlemine Jäätmete eeltöötlemise eesmärgiks on kergendada jäätmete transporti, nende edasist käitlemist ja kasutamist. Eeltöötlusmeetodid on: 1. sorteerimine (ka sortimine), 2. tihendamine, 3. purustamine 4. pakkimine. Sorteerimine ei ole käsitletav iseseisva jäätmete käitlus- või kasutusmeetodina. Sorteerimise
Energeetiline töötlus seisneb PK põletamises elektrijaamades. Energia tootmise jääk on tuhk. Muud ohtlikud jäätmed Peale põlevkivijäätmete tekib Eestis 62-65 tuhat tonni aastas muid ohtlikke jäätmeid: õli sisaldavad jäätmed reostunud pinnas kemikaalid (sh lahustid, värvi- liimi- ja lakijäägid, happed, alused ja pestitsiidid) akud, patareid, PCB ja PCT tööstusreovee setted ja koldetuhk meditsiinis tekkinud jääkkemikaalid, süstlad, ravimid muud OJ - Hg-lambid, pakendid jms Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab selle eest, et ohtlike jäätmete käitlemine - kogumine, pakkimine, hoidmine, jäätmete märgistamine, vedu käitlemiskohta - toimuks vastavalt kehtestatud korrale. Ohtlike jäätmete käitlussüsteemi korraldamise eest vastutab Keskkonnaministeerium. Ohtlike jäätmete
- reostunud pinnas (sh arseeni või asbesti sisaldavad ning immutatud puidujäätmed) 10,4% - kemikaalid (sh lahustid, värvi- liimi- ja lakijäägid, happed, alused ja pestitsiidid) 5,0% - akud, patareid, PCB ja PCT (polükloreeritud bifenüülid ja polükloreeritud terfenüülid (tulekustutus vahendid, puiduimmutusvedelikud, plastifikaatorid, DDT jt.)) sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja aparaadid 4,5% - tööstusreovee setted (sh galvaanikasetted) ja koldetuhk 3,7% - meditsiinis tekkinud jääkkemikaalid, süstlad, ravimid 0,1% - muud OJ - Hg-lambid, pakendid jms 0,6%. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab selle eest, et ohtlike jäätmete käitlemine - kogumine, pakkimine, hoidmine, jäätmete märgistamine, vedu käitlemiskohta - toimuks vastavalt kehtestatud korrale. Ohtlike jäätmete käitlussüsteemi korraldamise eest vastutab Keskkonnaministeerium. Ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevad ettevõtted peavad taotlema selleks
põhineb üldiselt jäätmete koostise analüüsil, kus arvestatakse jäätmete koostisosade sobilikkust kasutuselevõtu protsessis. Üldiselt liigitatakse jäätmed ohtlikeks ja tavajäätmeteks. Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju inimeste tervisele või keskkonnale, (näiteks kemikaalid, akud, patareid, süstlad, ravimid, Hg-lambid, pakendid, reostunud pinnas, õli sisaldavad jäätmed, tööstusreovee setted, koldetuhk, põlevkivi töötlemisel saadud poolkoks, fuussid) Tavajäätmed on kõik jäätmed mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ohtlikke jäätmeid. Tööstuslikes protsessides tekkivad tööstusjäätmed on enamuses ohtlikud näiteks toksilised, radioaktiivsed, söövitavad vms viisil kahjulikud. Vanaõlid, kütusejäägid, pilsiveed, värvi- laki- ja lahustijäägid, happed ja alused, raskemetalle sisaldavad jäätmed, vanad ravimid jms
neist 5,9 mln t põlevkivi kasutamisel. · Keskmiselt on aastas OJ koguhulgaks 65 000 t. jaguneb järgmiselt õli sisaldavad jäätmed 75,9%; reostunud pinnas (sh arseeni või asbesti sisaldavad ning immutatud puidu jäätmed) 10,4%; kemikaalid (sh lahustid, värvi-, liimi- ja lakijäägid, happed ja alused, pestitsiidid) 5,0%; akud ja patareid (peaaegu pool nendest imporditakse.) 4,5%; tööstusreoveesetted ja koldetuhk (sh galvaanikasetted) 3,7%; meditsiiniasutustes tekkinud jäätmed (sh süstlad, ravimid, kemikaalid) 0,1%; muud jäätmed (Hg-lambid ja -jäätmed, ohtlikke aineid sisaldavad pakendid jms 0,6%. OJ käitlemine · Jäätmeseaduse järgi hõlmab ohtlike jäätmete käitlemine nende kogumist, pakendamist, vedu, eeltöötlemist, taaskasutamist ja kõrvaldamist. Ohtlike jäätmete käitluse teenustöö tegemiseks nõutakse peale
) • Valikpõletamine – Valid, mida põletad. Töötled jäätmeid, muudad nad kütuseks Jäätmed põlevad halvemini kui kivisüsi, turvas või puit Tavaliselt tuleb lisada prügile tavakütust Põlemisprotsess • Prügi kõigepealt kuivab • Osa orgaanilisi ühendeid laguneb, gaasistub/lendub ja süttib ning põleb ära kiiresti. • Raskesti lagunevate ühendite gaasistumine ja põlemine võtab rohkem aega • Järele jääb koldetuhk, mis jahtub • Jäätmete põlemine, pürolüüs, gaasistamine ja termiline oksüdeerimine toimub samas kambris korraga Põletusseadmed: Tahkeid jäätmeid põletatakse ühe- või mitmekambrilistes põletusseadmetes: – Restahi – Pöördahi – Tornahi – Keevkihtahi • Väikesed põletusseadmed ei ole ökonoomsed Suitsugaasid Suured keskkonnasaastajad Lämmastikoksiidid • Lämmastikoksiidid (NOx ) = NO + NO2
o aegunud arstimid, õlid, akud, raskmetalle sisaldavad materjalid (päevavalguslambid, termomeetrid, patareid), värvi- ja lakijäätmed, majapidamises tarvitatavad mürkained jne - Jäätmete töötlemine: o keemiliselt (neutraliseerimine, stabiliseerimine) o põletatakse (üle 1100 °C, mürgised ühendid lagunevad) Põletamisel tekkiv koldetuhk ja suitsugaaside puhastamisel tekkiv kips ladestatakse erimatmiskohta. o maetakse erimatmiskohtadesse (näiteks suletakse betoonsarkofaagi, jms). - Vaivara ohtlike jäätmete kogumiskeskus (VOJK) Ohtlike jäätmete all mõeldakse jäätmeid, mis oma keemiliste või muude omaduste tõttu võivad põhjustada erilist ohtu või kahju inimeste tervisele või keskkonnale. Ohtlike
Ruumi võti asub bensiinijaama teenindava personali käes. Vastuvõtupunktist veetakse ohtlikud jäätmed litsentseeritud firmade poolt töötlemisele. Ohtlike jäätmete käitlusrajatistes töödeldakse jäätmeid kas keemiliselt (neutraliseerimine, stabiliseerimine), põletatakse või maetakse erimatmiskohtadesse (näiteks suletakse betoonsarkofaagi, jms.). Ohtlikud jäätmed põletatakse kõrgel temperatuuril, üle 1100oC, mille tulemusena mürgised ühendid lagunevad. Põletamisel tekkiv koldetuhk ja suitsugaaside puhastamisel tekkiv kips ladestatakse erimatmiskohta. 17. Jäätmete eeltöötlemise meetodid Eeltöötlusmeetodid on: sorteerimine (ka sortimine), tihendamine, purustamine ja pakkimine. Sorteerimine ei ole käsitletav iseseisva jäätmete käitlus- või kasutusmeetodina. Sorteerimise eesmärgiks on jäätmevoo komponentide eraldamine või üksteisest lahus hoidmine, et soodustada teiste jäätmekäitlusmeetodite kasutamist
_ Elavhõbe destillatsiooni protesssis taastus, vastav prügila _ Raskmetallid - märgkeemiline töötlus, märgkeemiline töötlus , vastav prügila, pikaajaline ladustamine _ Tsüaniid - pikaajaline ladustamine _ PCB põletus _ Pestitsiidid põletus või pikaajaline ladustamine Ohtlikud jäätmed Eestis 8,6 milj. tonni, elaniku kohta 4,5 tonniohtlikke jäätmeid, 137 tonni km2 kohta _ Põlevkivienergeetika (lendtuhk, koldetuhk), põlevkivikeemia (poolkoks, fuussid) _ ehitusmaterjalide tööstus Ohtlike jäätmete hulka liigituvad _ patareid, _ vanad ravimid, _ päevavalguslambid, _ elavhõbelambid, _ majapidamises kasutatavad kemikaalid, liimid, _ lakid, _ lahustid, _ masinaõli, _ taimekaitsevahendid, _ kodumasinad ja muud sarnased jäätmed Ohtlike jäätmete teke Teised ohtlikud jäätmed 2,5%. _ Klinkritolm 60 000 t _ Nafta- ja õlisaadusi sisaldavad jäätmed, ka mahutijäätmed japilsivesi 57 000 t
annaabi.ee 
