võimalikult võrdselt valgust ja toitaineid. Kumba harvendad varem? Noorem puistu Vanem puistu Segapuistu Puhtpuistu Lehtpuistu Okaspuistu Kiirekasvuliste liikidega Aeglasekasvuliste liikidega puistu puistu Valguselembeliste liikidega Varjutaluvate liikidega puistu puistu Paremaboniteediline puistu Halvemaboniteediline puistu Kokkuveoteed kokkuveoteede laius 4 meetrit Kokkuveoteed ei tohi moodustada üle 20 % raielangi pindalast Kokkuveoteed Veoteedelt väljaraiutud puude arvel väheneb puistu juurdekasv kümmekond protsenti, looduliku väljalangevuse põhjustatud juurdekasvu kadu ulatub kuni 22 tm/ha. Kui kokkuveoteed laienevad üle nelja meetri, hakkab juurdekasvu vähenemine juba majanduslikku mõju avaldama. Tee veeres kasvavad puud ei suuda enam tekkinud lisaruumi
teda tuleb juhendada vastava ohutusjuhendi järgi. · Töötajal peavad kaasas olema esmaabivahendid. Enne tööd alustades: · Igale lageraidele määratud raielangile tuleb enne raietööde algust koostada tehnoloogiline kaart, kus on näidatud tööliste ohutud raie- ja kokkuveoviisid. · Enne raide algust tuleb lageraidelank ette valmistada, koristada ohtlikud puud, raiuda sisse kokkuveoteed ja laoplatsid. · Metsahooldus- ja vahekasutusraietel, põlendike ja tuulemurru ülestöötamisel teostatakse ettevalmistustööd raide käigus. · Kuni 50 m kauguseni puude langetamise kohast on ohtlik tsoon, milline tähistatakse ohumärkidega. Märkide ümberpaigutamise eest vastutab metsa-langetaja. · Langetamise ohtlikku tsooni võib minna ainult langetaja loal. Kui ohtlikkus tsoonis viibib inimesi tuleb langetamine viivitamatult katkestada.
puuliike hea kasvamamineku ja istutusmaterjali poolest, kuid häda on selles, et alates umbes 30.-40. eluaastast võib just põllumaale rajatud kuusikutes hakata kuuski kahjustama nende ülemaailmne vaenlane juurepess. Suuremapinnalised põllumajandusmaad pakuvad võimalusi mitme puuliigi kasvatamiseks. Kui on raske ühte või teist puuliiku eelistada, siis võiks kasvatada mitut. Selleks tuleks suurem maa-ala jaotada osadeks minikvartaliteks, kus 4- 5m laiused vahekäigud, s.t tulevased kokkuveoteed oleksid u 50-70m tagant ja ristisuunas 200m tagant. Võimalusel oleks minikvartalite e osatükkide pikitelg põhja-lõuna suunas. Selline jaotamine lubab kasvatada umbes 1-hektarilistel tükkidel erinevaid puuliike, nagu näiteks järgneval skeemil, kasutada erinevatel reljeefiosadel erinevate nõudluste ja soovidega puuliike. Nendel aladel, mis kunagi võivad tulla taaspõllustamisele, tuleks eelistada lehtpuid ja lehist (puuliike, mille metsavaris on tuhaelementide poolest rikas
raieõiguse võõrandamise leping. Lageraieks küpses ja suure tüvemahuga metsas on sageli otstarbekam tellida metsafirma suure tootlikkusega metsamasinate ja professionaalsete töömeestega; - hinnata tuleb töö tegemiseks kuluvat aega: töö maht m3 aeg (päevi) = ------------------------ töö tootlikkus (m3 päevas) Kasulik on koostada tööde tehnoloogiline skeem s.o. plaan, kus näidatakse juurdepääsuteed, kokkuveoteed, ohtlikud kohad, alglao asukoht, säilitamist vajavad metsaosad jmt. Vajadusel tuleb raie kooskõlastada naabermetsade omanikega, eriti juhul, kui kasutatakse ühiseid teid või kui raiutav puistu piirneb naaberkinnistuga. Tuleb vormistada raieks vajalikud dokumendid saata maakonna keskkonnateenistusele metsateatis (oodata ära vastus, lubava otsuse korral sõlmida raieks vajalikud lepingud). 21. Raielangi ettevalmistamine raieks.
Näiteks raielankide ruumilisest ja ajalisest planeerimisest sõltuvad suuresti männikärsakate arvukus ja raiestikele rajatud metsakultuuridele tekitatavad kahjustused. Liiga järsud tugevaastmelised harvendusraied noorendikes suurendavad lumekahjustuste ohtu, õigeaegselt koristamata tormimurd või metsast väljavedamata toores metsamaterjal loob eeldused koore-, säsi- ja puiduüraskite hulgisigimiseks. Suureneb tormiheite ja tormimurru oht, eriti kui kokkuveoteed on laiemad kui 3 meetrit. Puude mehaaniline vigastamine Raiete või metsamaterjali väljaveo käigus vigastatud puud on vastuvõtlikud seenhaigustele ja putukkahjuritele. Rasked metsaveomasinad vigastavad puude juuri, see soodustab juuremädanike levikut. Koorehaavandid tüvedel on nakkuskohaks puidumädanikele, samuti eelistavad mõned putukad (hiidürask, puiduvaablased) asustada just tüvevigastusega puid. Veereziimi muutmine
juhatajale. Kui töötajal tuleb töötada tõsteseadmetega, peab tal olema vastav kvalifikatsioon ja teda tuleb juhendada vastava ohutusjuhendi järgi. Töötajal peavad kaasas olema esmaabivahendid. Enne tööd alustades: Igale lageraidele määratud raielangile tuleb enne raietööde algust koostada tehnoloogiline kaart, kus on näidatud tööliste ohutud raie- ja kokkuveoviisid. Enne raide algust tuleb lageraidelank ette valmistada, koristada ohtlikud puud, raiuda sisse kokkuveoteed ja laoplatsid. Metsahooldus- ja vahekasutusraietel, põlendike ja tuulemurru ülestöötamisel teostatakse ettevalmistustööd raide käigus. Kuni 50 m kauguseni puude langetamise kohast on ohtlik tsoon, milline tähistatakse ohumärkidega. Märkide ümberpaigutamise eest vastutab metsa-langetaja. Langetamise ohtlikku tsooni võib minna ainult langetaja loal. Kui ohtlikkus tsoonis viibib inimesi tuleb langetamine viivitamatult katkestada.
mõeldud ainult sortimendina metsamaterjali kokkuveoks. Kandejõu poolest on võimalik valida haagist 4-12 tonnini, olenevalt sortimendist on koorma maht 3-10 m2 ja noole ulatus 5-8,5 meetrit. Vedavate ratastega haagised on kallimad tavalistest metsaveohaagistest, kuid neil on oluliselt parem läbivus- ja veovõime. Vedu kantakse traktorilt haagisele hüdrauliliselt, mehhaaniliselt või hüdromehaaniliselt. Nii metsuri- kui masinlõikuse puhul peavad olema sisse raiutud kokkuveoteed. Nende planeerimisel tuleb arvestada langi reljeefiga ning valida kokkuveoteede suunad selliselt, et oleks võimalikult vähe külgkallet ning ummikteid. Metsuriraie puhul on oluline, et metsamaterjal oleks ladustatud traktori sõidukinoole ulatusse ja paigutatud selliselt, et oleks ligipääs hüdrotõstukiga. Sellest tulenevalt ei ladustata materjali puude ja põõsaste najale ega taha. Materjal ei tohi paikneda kokkuveoteel nii, et see takistaks masina liikumist
15. Alkoholijoobes töötamine ja tööajal alkoholi tarvitamine on keelatud. 16. Käesoleva juhendi nõuete mittetäitmises süüdi olevad isikud kannavad vastutust seadusega ettenähtud korras. 2. Enne tööd 1. Igale lageraidele määratud raielangile tuleb enne raietööde algust koostada tehnoloogiline kaart, kus on näidatud tööliste ohutud raie- ja kokkuveoviisid. 2. Enne raide algust tuleb lageraidelank ette valmistada, koristada ohtlikud puud, raiuda sisse kokkuveoteed ja laoplatsid. 3. Metsahooldus- ja vahekasutusraietel, põlendike ja tuulemurru ülestöötamisel teostatakse ettevalmistustööd raide käigus. 4. Kuni 50 m kauguseni puude langetamise kohast on ohtlik tsoon, milline tähistatakse ohumärkidega. Märkide ümberpaigutamise eest vastutab metsalangetaja. 5. Langetamise ohtlikku tsooni võib minna ainult langetaja loal. Kui ohtlikkus tsoonis viibib inimesi tuleb langetamine viivitamatult katkestada. 6
ka vähekvaliteetne. ülameetod - raiutakse välja I-II kasvuklassi puud. Kasutatakse üldiselt harva. Näiteks tammikute hooldamisel. Selle meetodi kasutamisel peab siin eriti ettevaatlik olema - ei tohi korraga liiga palju raiuda, võimalikud on hilisemad kahjustused (põletus kuusel, tormimurd, lumekahjustused). Metsamaterjali kokkuveoks võib rajada kuni 4 m laiusi kokkuveoteid, kuid kokkuveoteed ei tohi moodustada enam kui 20% raielangi pindalast. Kõik raielangid, välja arvatud valgustusraielangid, kuuluvad raiejäätmetest puhastamisele raietööde käigus või nende järel hiljemalt raietähtaja lõpuks. Raiejäätmed - oksad, ladvad, langile jäänud tüvepuit, raietöödega rikutud järelkasv ja alusmets. Lubatud on järgmised raielankide puhastamise viisid tingimusel, et need ei kahjusta
Suurepinnalistel HR kasutatakse ka harvestereid (raiemasin, millega saab puu langetada, laasida, järgata, ja asetada notid maha sobivasse kohta). HR sobiv harvesteri mass ei ületa tavaliselt 5 tonni ja lõikepea on mõeldud kuni 35 cm tüveläbimõõduga puude langetamiseks. Kokkuveoteede laius on masinkokkuveol ca 3 m ja hobukokkuveol ca 2 m , kokkuveoteede vahekaugus 20 - 40 m. Soovitav on, et kokkuveoteede pindala ei ületaks 5-15 % kogu puistu pindalast. Kokkuveoteed rajatakse paralleelsed või risti kvartali sihiga, arvestades kokkuveomasinate pöörderaadiusi kokkuveoteede pöörangute tegemisel. Harvesteriga HR tehes laasitakse oksad kokkuveoteele, et vältida pinnase liigset kahjustamist. Eesti praktikas on HR teostamisel enamlevinud kombinatsioon; käsitsiraie + neljarattaveoline põllumajandustraktor (vintskokkuvedu või hüdrotõstukiga varustatud järelkäruga kokkuvedu). Siiski tehakse kokkuvedu paljudes riikides ka ikkagi
annaabi.ee 
