Romaani kunst 12:10 1012 sajand, Euroopa killustatud. Nt arhitektuuris: Speyeri toomkirik Saksamaal. Kirikute seinad olid paksud ja tugevad,et kaitsa elanikke.Kasutati ristvõlve. · Apsiidseal on kirikus altar · Nelitisristihoone ja põikihoone kokkusaamiskoht. (Sinna hakatakse torne rajama.) · Kooriruumnelitise ja apsiidi vahel. Seal all on maaalune krüpt,kuhu matta inimesi. · Kodakirikilma löövideta kirik. Akna ja ukseavad kaeti ümarkaartega.Ehitusmaterjaliks maakivi või põletatud tellis. 12:10 12:10
Tegelesid ka kalapüügiga ning põlluharimisega Huvitav Info Esimene vadjalaste "avastaja" oli Narva pastor 20. sajandi alguses töötati välja vadja keele grammatikat ja sõnaraamatut 1440. aastail küüditasid ordurüütlid rühma vadjalasi tänapäeva Lätisse Bauska lähedale. Alates 1990. aastate teisest poolest on toimunud omalaadne vadja taassünd Alates 2000. aastast korraldatakse Luuditsas igal suvel külapidu, millest on kujunenud vadjalaste ja vadja huviliste kokkusaamiskoht. Vadjalased sattusid õigeusu mõjusfääri juba 10. sajandi lõpul, õigeusklikeks said alles 16. sajandil 2003. aastal loodi vadja lipp, vapp ja hümn Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Vadjalased http://www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur/Vadjalased http://www.fennougria.ee/index.php?id=10525 Aitäh vaatamst ning kuulamast!
keelt ja vadjalaseks olemist. Jõgõperä koolilapsed on õpetaja juhendmisel õppinud vadjakeelseid laule. Peterburis tegutseb vadjafiilide ring, kes käivad vadja memmedelt lindistamas vanu laule ja lugusid. 1997. aastal asutas Tatjana Jefimova, kelle abikaasa on vadjalane, Luuditsas eramuuseumi, kuhu kogus etnograafilisi esemeid ja vanu fotosid. 2001. aastal muuseum põles. Alates 2000. aastast korraldatakse Luuditsas igal suvel külapidu, millest on kujunenud vadjalaste ja vadja huviliste kokkusaamiskoht. 2003. aastal loodi ka vadja lipp (joonis 3), vapp (joonis 4) ja hümn. Aprillis 2005 registreeriti ka Vadja Kultuuri Selts (esinaine Tatjana Jefimova). Joonis 3 Joonis 4 Kokkuvõte Tore on teada saada, et noored inimesed väärtustavad oma keelt ja kultuuri, kuigi neid on nii vähe järgi jäänud. Minu arvates ei peaks vadjalasi lugema ,,Suure Venemaa" alla, sest nad tahavd säilitada oma kultuuri
1989. aastaks oli H. Heinsoo andmetel järgi 62 vadjalast, vadja keelt oskasid neist umbes pooled. Alates 1990. aastate teisest poolest on toimunud omalaadne vadja taassünd. 1997 asutas Tatjana Jefimova, kelle abikaasa on vadjalane, Luuditsas eramuuseumi, kuhu kogus etnograafilisi esemeid ja vanu fotosid. 2001. aastal muuseum põles, praegu seda taastatakse. Alates 2000. aastast korraldatakse Luuditsas igal suvel külapidu, millest on kujunenud vadjalaste ja vadja huviliste kokkusaamiskoht. 2003. aastal loodi vadja lipp, vapp ja hümn. Jõgõperä keskkoolis õpetatakse fakultatiivselt vadja keelt ja kodulugu, tegutseb folklooriansambel ,,Linnud". 2003. aastal ilmus Peterburis Mehmet Muslimovi poolt 6 väljatöötatud vadja kirjakeeles raamat ,,Vadda kaazgõt. Vodskije skazki" (40 lk, tiraaz 200). Aprillis 2005 registreeriti Vadja Kultuuri Selts (esinaine Tatjana Jefimova). Elatusalad
Kõige tavalisem karistusmäär oli rahatrahv, kuid kasutati ka vitsaga peksmist. Kirikud ja kloostrid: Igas piiskopkonnas olio ma toomkirik. Eestis asusid need Tartus, Tallinnas ja Haapsalus. Kirikukihelkonnad moodustati piiskoppide ning Saksa ordu algatusel ning need rajamise lähtuti muinaskihelkondadest. Igasse kirikukihelkonda ehitati kirik, millel olio ma kaitsepühak. Sakramente jagad ja jumalateenistusi pidas kirikuhärra ehk kogudusepreester. Kirik oli Jumala koda, kuid ühtlasi ka kokkusaamiskoht. Kirikute juures hakati ka laatu pidama. Mitu Liivimaa kirikut on täitnud ka linnuse ülesannet. Ordud ja kloostrid: Vaimulikud ordud võimaldasid oma liikmetel püüelda suurema kristliku täiuse poole. Tsistertslaste ordu reeglid nõudsid paikset kloostrielu ja üksinduses mediteerimist. Kloostritele kuulus ulatuslik maavaldus. Tsistertslaste kloostrid, mis asuid Tallinnas, Tartus ja Lihulas olid ka lesestundu aadlidaamide hoolekandeasutused.
• 13.saj lõpp kirikukihelkonnad muinaskihelkondade järgi • Keskuses kirik (Tallinnas ja Tartus 2), kabelid müüride ette, suurte teede äärde • Kirikhärra - pidas jumalateenistusi, jagas sakramente • Olenevalt suurusest, sissetulekust abis diakonid või alamdiakonid, küünlakandjad, kooripoisid • Peaaltarid ja kõrvalaltarid • Vikaare rahastati annetuste ja päranduste kaudu • Jumala koda - ladinakeelsed jumalateenistused • Kokkusaamiskoht - laadad • Kindlus - torn pelgupaik • Ristiusk selgeks teha piltida ja skulptuuride abil • Liturgia - missa pidulik muusikaline osa • Talupojad ja mõis kuulusid kogudusse KERJUSMUNGAORDUD • Kõik inimesed usklikud • Ketserid - kritiseerisid katoliku usku • Lääne-Euroopa • Kuulutustöö FRANTSISKLASED • 1223 ordureegel • Franciscus Assisist • Paljajalu käimine, pruun rüü • Haigete, kerjuste, vaeste eest hoolitsemine • 13.saj keskel Eestisse DOMINIIKLASED
enese proovilepanekuks. Üheks mooduseks peeti jahilkäimist, parema võimalusena võimete näitamiseks ning kuulsuse võitmiseks peeti aga organiseeritud sõjamänge e. turniire. Algul olid turniirid väikesed lahingud, see oli aga ohvriterohke, mistõttu mindi üle kahe rüütli vahelisele võistlusele üksteise sadulast paiskamiseks. Ühiskonna suhtumine oli vastakas ühelt poolt meelitas see palju pealtvaatajaid (ning sellest sai aadli ja lihtrahva kokkusaamiskoht) ning andis võimaluse rüütlitele aadlineiude tähelepanu võitmiseks, teisalt suhtus sellesse negatiivselt kirik (kes proovis keelustada mõttetut verevalamist) · Abielu eesmärk oli seaduslike järglaste saamine ja perekondadevahelise liidu sõlmimine, isiklikud tunded olid mitteolulised. Neiule anti kaasavara ning tihti püüti varandust hoida perekonna sees (peresiselised abielud), juhtus ka kloostrissesaatmist.
wuwei õpetus taoismis; toimib toimimata; aktiivne passiivsus; inimese tegevus peab olema kooskõlas maailma rahuliku kulgemisega fengshui õpetus yini ja yangi igapäevasest rakendusest sabat iganädalane püha judaismis; hingamispäev; ei tohi teha töid ehk luua midagi uut; ei tohi reisida kaugemale kui 1 kilomeeter, kuid vee peal teekond piiratud pole; ollakse perega sünagoog juutide pühakoda; põhiplaani on üle võtnud kristlased; kokkusaamiskoht juutidele; puuduvad pühapildid ja pühakujud, sest jumalate ei tohi kujutada; tihti looduspildid, näiteks viinamarjakobarad või granaatõunad; mehed ja naised istuvad eraldi barmitzvah poisi meheks saamise püha; usulises mõttes; umbes 13 aastaselt; tüdrukute puhul batmitzvah sariaat islamiseaduste süsteem; püha seadus; ei ole erinevust igapäevase elu ja usuelu vahel;
Messenger), küll aga häälsuhtlust. Saad teha nö multichatti. Kahjuks pole MSN 4.6 turvalisust oluliselt uuendatud ega parandatud alates versioonis 3.0, seega ca 2 aastat. Tehnilised nõuded: Operatsioonisüsteem: Windows 95/98/Me/NT/2000 Protsessor: 486DX/66 RAM: 8MB Vaba ruumi kõvakettal: 8MB Nõutav helikaart IRC (kasutatakse hääldust 'iierrtsee' ja/või 'irts') (Internet Relay Chat ehk Interneti Releevestlus) on virtuaalne kokkusaamiskoht kus inimesed kõikjalt maailmast saavad kokku, et vestelda, täpsemalt kirjutada reaalajas. Kasutajatel peab olema klienditarkvara. IRC kliendina on teie kasutuses näiteks enamlevinud mIRC; väike programm mis ühendab teid serveriga IRC võrgus. Kõik serverid mis moodustavad omaette gruppi on omavahel sünkroonühenduses (lingitud) mis tähendab, et kui te sisenete ükskõik millisesse antud võrgu serverisse siis ilmute te ka kohe automaatselt võrgu teistesse, s.t
Nii kulus sõnumi viimiseks riigi ühest otsast teise vaid mõni päev. Kuningas oli kursis kõigega, mis tema hiiglaslikus riigis toimus. SUUR SIIDITEE – kaubatee muistse Hiina ja Lähis-Ida vahel. Selle kaudu veeti Hiina kaupu Iraani, Mesopotaamiasse ja Vahemere maadesse. Hiina kaupadest hinnatai läänepoolsetes maades kõige enam siidriiet ja seetõttu hakatigi kaubateed nimetama Suureks Siiditeeks. Vahemere äärest, Pärsiast või Indiast saabunud vahetasid Kashi oaasis (kaupmeeste kokkusaamiskoht) klaasi, parüüme ja kalliskive Hiina siidi vastu. SKENEE – Kreeka teatri puust lavaehitis, mis täitis ka dekoratsiooni , taustaks olemise ülesannet. Skenee ees asetses näitemänguplats, mille ümber paiknesid poolringis vaatajate kohad. Skenee oli ka mõeldud näitlejatele kostüümide ja maskide vahetamiseks. SKULPTOR – (Kreeka) kujusid (skulptuure) valmistav kunstnik. Raidkujud näitasid inimkeha ilu, mille proportsioone ja anatoomiat skulptorid põhjalikult uurisid-õppisid. Suur
aastaks oli H. Heinsoo andmetel järgi 62 vadjalast, vadja keelt oskasid neist umbes pooled (vt Kolga jt 1993: 340). Alates 1990. aastate teisest poolest on toimunud omalaadne vadja taassünd. 1997 asutas Tatjana Jefimova, kelle abikaasa on vadjalane, Luuditsas eramuuseumi, kuhu kogus etnograafilisi esemeid ja vanu fotosid. 2001. aastal muuseum põles, praegu seda taastatakse. Alates 2000. aastast korraldatakse Luuditsas igal suvel külapidu, millest on kujunenud vadjalaste ja vadja huviliste kokkusaamiskoht. 2003. aastal loodi vadja lipp, vapp ja hümn. Jõgõperä keskkoolis õpetatakse fakultatiivselt vadja keelt ja kodulugu, tegutseb folklooriansambel ,,Linnud". 2003. aastal ilmus Peterburis Mehmet Muslimovi poolt väljatöötatud vadja kirjakeeles raamat ,,Vadda kaazgõt. Vodskije skazki" (40 lk, tiraaz 200). Aprillis 2005 registreeriti Vadja Kultuuri Selts (esinaine Tatjana Jefimova) (Ernits 2006). Elatusalad
rekreatiivse marsruudi planeerimisel. Ruumianalüüsi käigus kasutatakse K. Lynch’i poolt defineeritud viit elementi, mis võivad omakorda olla jaotatud, sõltuvalt intensiivsusest maastikus, eri tasemeteks (nt väikese, keskmise ja suure tähendusega): K. Lynch’i nimetus 1. Liikumistee – nii maa- kui veepeal path 2. (Ruumi või iseloomuliku piirkonna) serv/ piir, barjäär edge 3. Sõlmpunkt (sotsiaalne kokkusaamiskoht) node 4. Iseloomulik (homogeenne) piirkond district 5. Maamärk (orientiir) landmark Lisaks analüüsitakse vastavalt vajadusele ka vaatelisust ja teisi piire, mis maastikus visuaalselt väga selgelt esile ei tule, kuid mille kaudu saab ruumistruktuuri kirjeldada. Analüüsi teostamiseks ei piisa vaid kaardianalüüsist, st analüüsija peab analüüsitavat maastikku ka ise vaatlema. Metoodikas esineb teatud annus subjektiivsust VÄÄRTUSANALÜÜS