Tema hilisemas luules on oluline küüditamisest tulenev surmatemaatika. ,,Surmatähed me kohal taevas,/ veriporiste saabaste all/ süütu Venemaa krampide vaevas,/ vangiveokite rehvide all." Ta kirjeldab ausalt, kuidas asjad olid ning toob ohvriks vaese Venemaa. Ahmatova luule toob esile ka laulusalmi põhiidee, et kalli inimese kaotus on väga ränk ja ei lahku mälestustest kunagi. Sind viisid nad koidiku kumal, Ma saatsin sind silmavees Kui surnut nii abitumalt, Lapsed nutsid toas hämarduvas, Küünal vaakus ikooni ees. Su huuli pühamu paistel, Surmahigis laupa ei unusta saa. Tuleb mul kui streletside naistel
Kõik käivad Mäel abiks graafikujärgi 1 nädal 3 kuu jooksul. Naistel on teine graafik. Lisaks veel laupäevakud. Nii jääbki endale eluaseme ehituseks ainult 1 päev nädalas. Puud tehakse metsas ühiselt ja veetakse koju. Iga pere lõhub ja paneb riita puud ise. Arbo käis ka tööl ja sai tänu sellele loa filmida ning suhelda kohalike inimestega. Päikeselinn ehk Linn on vissarionlaste keskne ringikujulise põhjaplaaniga küla, mis asub Mäel. Vissarionlaste omanimetus on Koidiku Kodu. Kõrgemas tippus asuvad klooster, kellatorn, erakla, Maa altar ja rajatav tempel. Päikeselinnas on umbes 50 majakest, milles elab ligikaudu 200-250 inimest. Vissarionlaste püha arv on 14. Kuna 14. jaanuaril sündis õpetaja. Linnas on 14 tänavat. 18. augustil on rõõmupäev ehk Vissarioni kuulutamise aastapäev. Tuuli läheb ka lastega Mäele, et näha Vissarioni. Lapsed minnes olid tublid, tagasi tullesoli pori põlvini ja jalad jäid kinni. Õnneks
Kuid vahepeal oli ka Rain Carter oma suurepärast protree Demoytest valmis maalinud ning nüüd oodati kõik selle esitlust. Esitluse päeval pidas Mori naine Nan kõnet, ning kõnes rääkis ta oma mehe tulevikuplaanidest ja tema poliitilistest ambitsioonidest. Rain ei teadnud sedasorti mehe unistustest midagi ning otsustas mehe vabaks lasta ja tagasi Prantsusmaale minna. Öö enne lahkumist, maalib Carter hommikutundideni muutes Demoyte valmis maali veel paremaks ning koidiku saabudes oli Carter lahkunud. Mor tundis et midagi on valesti ning kui ta teda otsima minnes ei leidnud, tundis ta et kõik on kokku varisenud. Ta oli käest lasnud oma elu armastuse. Ta mõtles endamisi, miks ta küll ta öösel üksi maalima oli jätnud. Jäädes ei oleks ta lasnud oma armastusel mingi hinna eest minna.
kellega Nutil on neli last. Ürgookean Nu ähvardab ühel päeval kogu maailma endasse neelata. Niiluse ühtaegu õnnistav ja ohtlik läte on üks neist kohtadest, kus ta ennast ilmutab. Päikese teekond Igal õhtul päike kaob, et sooritada kummaline ja ohtlik reis. Egiptlaste meelest ei saanud kunagi selles kindel olla, kas järgmisel päeval päike tõuseb ja sellepärast tervitasid nad igal hommikul päikesetõusu suure kergendustundega. Koidiku punased värvitoonid tuletavad meelde Apopise ja päikeselaeva võitlust. Hommikul, kui päike idakaares nähtavale ilmub, asub päikesejumal oma päevasesse laeva. Tema teekond üle maa kestab kaksteist tundi. Õhtuks jõuab ta läände. Siis istub ta ümber öölaeva, mille teekond kestab ka kaksteist tundi. Öösel on maa mattunud pimedusse ja päike valgustab teistpoolset maailma. Päikeselaeva meekonda kuuluvad mitmesugused jumalad, et kaitsta laeva pikal
Ants võtab Maril käest ja nad hiilivad lava äärde. Lavale tuleb 4.klass, kes etendab dzunglit ja seal elavadi loomi. (näiteks loomade tants, laul või näitemäng igapäevasest loomade elust dzunglis.) 4.KLASSI KAVA 4.klass lahkub lavalt. Ants ja Mari hiilivad vaikselt ja kartlikult lavale tagasi. Mari: Ma olen nii väsinud. Kas me ei võiks kuskil hotellis peatuda? Ants: Näe, seal taamal on üks vana maja! Ööbime seal, hommikul koidiku ajal jätkame oma teekonda Jõulumaale. Mari: Vanades majades kummitab! Ants: Sa oled liiga palju filme vaadanud! Kummitusi ei ole olemas, lähme nüüd. Ants ja Mari kõnnivad lava taha. Lavale tuleb 4.klass, kes etendab kummitavat maja. (näiteks mõni kummituste tants või laul, näitemäng kummituste elust jne) 5.KLASSI KAVA 5.klass lahkub lavalt. Lavale tuleb Võlur, seisab nagu kivikuju lava ääres
Rimski sai telefonikõne, milles tal keelati helistada. Peagi tuli sisse Varenuhha. Ta rääkis, et Stjopa olevat olnud kõrtsis ,,Jalta" telegrafisti täis jootnud ning siis Jalta nimega telegramme saatnud. Peagi tundus Varenuhha Rimskile kahtlane. Ta oli kindel, et Varenuhha valetab. Varenuhha varjas end ajalehega valguse eest. Nüüd märkas Rimski, et mehel pole varju. Aknast üritas sisse pääseda punasejuukseline alasti näitsik. Rimski päästis kukk, kes oma kiremisega koidiku saabumisest teatas. Olevused kadusid ning Rimski kiirustas tänavale. Ta sõitis taksiga rongijaama. Rimski sõitis rongiga Leningradi. Viieteistkümnes peatükk: Nikator Ivanovitsi unenägu Nikator ivanovits, kes oli hullumajja toodud valuutade pärast, nägi unes, et ta viidi teatrisaali. Seal toimus etendus, kus meestel lasti valuutade omamine üles tunnistada. Nikator ei tunnistanud seda üles. Tema lärmamise tõttu läbi une ärkasid ka teised haiglas üles ning jäid alles peale süsti
paberit või vasikanahast valmistatud pärgamenti, mis pärast kuivatamist kaeti trükikirjaga ka vastaspoolt, volditi kokku ja köideti raamatuks. 6) Milline toidulaud oli toimetuleku piiril elavatel inimestel?-(lk.194) Vastus:Nende toidulaud oli üksluine ja kesine 80% vaeste toidust moodustas leib, mis oli sageli valmistatud aganatega segatud alaväärtuslikust teraviljast, ülejäänud osa täitsid piim ja piimasaadused.Kehva viljasaagi korral ähvardas inimesi nälg. 7) Kirjelda uusaja koidiku linnasid ja kaubandust Euroopas?-(lk.195) vastus:Inimesed otsisid üha enam õnne linnast, sest linnad olid tolle aja ühiskonna majanduslik eesliin.Jõukate inimeste suur kontsentratsioon lõi soodsa turu nii kodumaistel kui ka sissetoodud luksuskaupadel.16 saj olid linnad Euroopat läbivate kaubateede sõlmpunktid.Kaubanduse kasv lõi rahvusvahelist turgu teenindavad tegevusharud nagu pangandus ja kindlustus.Majanduslik kasv sõltus keskajal väljakujunenud ühiskondlikest
elavad mägitaapirid, kes on ninasarvikute lähedased sugulased. Taapirid on jässakad seasarnased taimtoidulised loomad. Mägitaapirite karvad on peaaegu tolli pikkused ja neil on ümber huulte valged märgid. Nad kaaluvad umbes 150 kg. Mägitaapirite värvus ulatub süsimustast punakaspruunini. Mägitaapiril on tihe tumepruun kuni must karvkate, mis kaitseb teda kõrgmäestikes asuvates elupaikades külma eest. Ta toitub mitmesugustest kääbuspuudest ja põõsastest, liikudes ringi peamiselt koidiku ja loojangu ajal. Päevasel ajal varjab ta ennast tihedates tihnikutes. Tema väljeheidetes on palju vigastamata taimeseemneid. Vikunja Vikunja elab Lõuna-Ameerika lääneosas. Ta on1.5-1,6meetrit pikk. Vikunja kaalub 40-55kg. Vikunja, kes on levinud 3600 4800 meetri kõrgusel asuvatel tundrataolistel rohumaadel, on eranditult rohusööja ning toidu osas väga valiv. Ta haarab oma lõhestunud ning haardevõimelise ülamokaga püsikõrrelisi ja lõikab nende tipud vastu kõva
õnn on läinud, pisarad on jäänud!
Pärn veel haljas; lilled, õitsete;
ojalained voolavad veel ruttu
minu valust räägivad nad juttu
ja su valest kadund armuke.
Eesti Raamat, Lydia Koidula ,,MU ISAMAA ON MINU ARM", lk 52
13
Jutt
<
Kõneldes küll näitas latv end väänvat,
kõnet näitsid lained kohisevat
õnnelaulu kuulsin kõigis ma.
Täna jälle kuulen nende hääli
õnn on läinud, pisarad on jäänud!
Pärn veel haljas; lilled, õitsete;
ojalained voolavad veel ruttu
minu valust räägivad nad juttu
ja su valest kadund armuke.
17
Jutt
<
järgnevad leiud. Seal oli hästi peen liiv, tuul puhub liiva ära ja jälgiti liiva pinda, kas seal luutükke paistab või ei. Ja siis kiirelt see luu konserveerida. Hakkasid hambaorkidega kaevama ja väga peenikeste pintslitega puhastama. · 1971 tulid välja esimesed leiud, millega võis hakata Homosid käsitlema. Homo habilise luukillud, tööriistad. Eoliidid varaseimad tööriistad, nn koidiku töötiistad. Homo habilis (2,6 -1,6 milj) mängis rolli Homo erectuse kujunemis loos? Teadlased arvavad rohkem, et Homo habilis suri lihtsalt välja ega olnud oluline erectuse kujunemisel. · Esimene Homo Erectus leiti Jaava saarelt. Pitekantroopus ehk Jaava inimene. Dubois leidja, pidi Amsterdamis professoriks saama, 1841 läks aga Jaavale, et leida puuduv lüli. Tegutses sõjaväe arstina ja sai sõduritelt abi, et kaevata. Dubois leidid ühe varaseima Homo Erectuse,
Ekspressionismimõjutustega on kogu "Katastroofid" 1920. Barbarus kirjutas nii: Aeg tallab meid veriste jalgadega. Aju nagu viinamarjad surutõrde pressit, pealuus pakitseb nirisev paise, siug, kes põlgusest kerra on mässit. Veri on rüvetanud elamise maise inimesi tapetakse koidiku valgega... Kärner aga kirjutas nii: Tapp, verine kättemaks, sõdade, nälgade lummutus Maa kaevanud ainsaks on laipade, raibete hauaks, õhk taudi miasmidest moondunud kooljate lauaks. Sest aeluse palavik, viina ja mürkide kummutus. M. Underi ekspressionistlikud luuletused "Appihüüd", "Surm", "Surnute rongkäik", "Laatsarused",
Attali järgi igal ühiskonnal sisemine kood, mis võimaldab org toimida. See areneb ekstreemsusesse ja loob eelduse müra toimimiseks. Kui üks ajastu läheb üle teiseks, siis tekib müra. Nihe, katkestus on müra. Uus kord tervitab seda kui saabuva ajastu märki, aga vana kord peab seda müraks. Muusika on nagu Attali kirjeldab suuresti müra taltsutamine, suunamine kanalitesse, kus saame seda tähenduslikuks pidada. Ta kasutab müra uue ajastu koidiku märkimiseks, aga võtab sealjuures müralt õigustuse. Müra on märk sellest, mis saabub. Kui annab mürale teedloova funktsiooni siis võtab sellelt kaootilise jõu. Suur vastuolu tema raamatus. Attali seob muusika edasiviivate väärtustega ühiskonnas. Kommertslugu võib olla mõne jaoks müra. Inimesed võivad mürana tajuda erinevaid asju. Kaootilist impulssi üritatakse vaikima sundida nagu klassikaline muusika seda teeb. Müra, ekstaasi suhe on leidnud rakendamist ammu enne.
annaabi.ee 
