oleval noolel ning valige sealt soovitud klient. Kui soovitud klienti ei ole klientide nimekirjas tuleb see ise sisestada. Uue kliendi sisestamiseks klõpsake klientide nimekirja lõpus olevale tekstile: Uue kliendi lisamiseks kliki siin. Lisades uut klienti, tuleb täita kõik vajalikud lahtrid. Nagu näiteks kliendi kood, firma nimetus, aadress. Klõpsates samas aknas asuvale Lisainfo nupule, saab lisada firma registreerimise numbri, käibemaksu kohustuslase numbri ja redikeerida konto numbreid. Kui kõik vajalikud andmed on sisestatud, vajutage Salvesta. Seejärel ilmub Teie poolt sisestatud uus klient, klientide nimekirja. Järgnevalt tuleb sisestada Kuupäev. Vajadusel tuleb sisestada ka Kande kuupäev. Lahtrit Arve nr: täita pole vaja, kuna programm teeb seda automaatselt. Seejärel tuleb sisestada müüdava toote Arikkel, Kirjeldus, Kogus ja Hind. Programm valib automaatselt käibemaksu 20%, kui vaja, tuleb seda käsitsi muutma aknas KM
raamatupidaja poolt tehtavast või sellest mis ta sai algselt konsulteerimiseks raamatupidajalt või raamatupidamiskohustuslaselt endalt, peab seda käsitlema kui eraldiseisvat palvet nõustamiseks. Enne sarnase ülesande vastuvõtmist peab konsultant teavitama raamatupidamiskohustuslast kohustusest informeerida raamatupidajat eelistatavalt kirjalikult. Selleks peab ta teavitama raamatupidamis-kohustuslase poolt antud ülesandest ja selle üldiseloomust ning samuti vajadusel küsima olulist informatsiooni, mida ta vajab ülesande täitmiseks. 2.13 Kui raamatupidamiskohustuslane nõuab konsultandilt raamatupidajale konsultatsiooni üksikasjade avaldamata jätmist, peab konsultant veenduma kliendi seisukohtade põhjendatuses. Vastasel juhul peab konsultant suutma klienti veenda raamatupidajale informatsiooni avalikustamise vajalikkusest. 2
A P Muud reserveid kõigi kohustiste mahaarvamist Muu omakapital I Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) T Aruandeaasta kasum (kahjum) Rp-kohustuslase valitseva A mõju all olev ressurss L Allikas: RTJ 2. Lisa 1. VARA (asset) Raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus (RPS). Raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav resurss (asi või õigus) (RTJ): a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuse tagajärjel; b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekkimisel VARA
RPS § 2 kehtestab raamatupidamiskohustuslaste ringi. Raamatupidamiskohustuslaseks on: · Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna, · kohaliku omavalitsuse üksus, · Eestis registreeritud iga era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, · Eestis registreeritud iga füüsilisest isikust ettevõtja ja · Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Seadus kehtestab arvestusprintsiipide osas mõningaid erandeid sõltuvalt raamatupidamis- kohustuslase kuuluvusest juriidiliste isikute või füüsilisest isikust ettevõtjate rühma. Kõik juriidilised isikud on kohustatud arvestust pidama tekkepõhiselt ning kasutama kahekordset kirjendamist. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud.
Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll on kohustuslik raamatupidamis-kohustuslasele, kellel vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on aruandeaasta bilansipäeva seisuga suuremad kui: äriühingul müügitulu (netokäive) ja teistel raamatupidamiskohustuslastel tulu 10 miljonit krooni, bilansimaht 5 miljonit krooni ja töötajate arv 10. Raamatupidamise aastaaruanne Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamis- kohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest. Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse lähtuvalt majandusaasta majandustehingutest ja reguleerimiskannetest. Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste saldod, hinnatakse registrites kajastatud varade ja
d) põhiseaduslike institutsioonide Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Riigikontrolli, õiguskantsleri ja Riigikohtu suhtes ning on riigi raamatupidamise siseeeskirjaks. Riigiraamatupidamiskohustuslane kehtestab vastavuses üldeeskirja nõuetega omaraamatupidamise sise-eeskirjas täiendavad arvestuse ja aruandluse nõuded nii riigiraamatupidamiskohustuslasele kui ka selle koosseisus olevatele üksustele, kelle kohta peetakse iseseisvat raamatupidamisarvestust (edaspidi riigiraamatupidamis-kohustuslase üksused). Riigiraamatupidamiskohustuslase üksusel võib olla oma raamatupidamise sise-eeskiri, mis võtab arvesse üldeeskirjas ja riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise siseeeskirjas kehtestatud nõudeid. 12. Eesti hea raamatupidamistava Raamatupidamist võib korraldada kas lähtudes Eeesti heast raamatupidamistavast, mis on kehtestatud Raamatupidamistoimkonna juhenditena või rahvusvahelise finantsaruandluse standarditega (IFRS)
4-6 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Käibevara Raha- kassas olev raha kui ka pangakontode jäägid, välja arvatud pikaajalised deposiidid. Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara RAHA JA LÜHIAJALISTE VÄÄRTPABERITE ARVESTUS Bilansikirjel Raha kajastatakse raamatupidamis-kohustuslase käsutuses olevat sularaha jääki kui ka raha seisu kõigil pangakontodel. Raha on maksevahend. Välisvaluuta pangakontod hinnatakse bilansipäeval ümber kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid. Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi. Kursimuutused kajastatakse kasumiaruandes finantstulu või kuluna
2) tegevusaruande koostamine; 3) audiitorkontroll; 4) äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine; 5) majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks. Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus, kui audiitorkontroll on kohustuslik ning äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek. Majandusaasta aruandele kirjutavad koos kuupäeva märkimisega alla raamatupidamis- kohustuslase tegevjuhtkond ning kõrgema juhtorganis liikmed, kui see organ on olemas. Audiitorkontroll on kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kellel vähemalt kaks kolmest näitajast on aruandeaasta bilansipäeva seisuga suuremad kui: 1) müügitulu 6 milj. krooni; 2) bilansimaht 3 milj. krooni ja 3) töötajate arv 5 ja üle selle. Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatu-
kui teine: kui teine: Müügitulu või tulu 1 miljon 3 miljonit Varade maht bilansi päeval 500 000 1,5 miljonit Keskmine töötajate arv 15 inimest 45 inimest Auditi kohustus eksisteerib ka muudel juhtudel. Need ei ole ainukesed kriteeriumid. Tekivad seal hulgas ka aruande koostaja on aktsiaselt, riigiraamatupidamis kohustuslase, kohaliku omavalitsuse üksis jne. Auditi kohustus võib tulla ettevõtte sisekirjast. Kui ettevõttel on valiku võimalus tuleks kaaluda ka teiste osapoolte info vajadus. Näiteks kas seda soovib kreeditor , koostööpartner, välispartner jne. Auduti ülevaatus on mõlemad kindlust andvad audiitor teenused. Auditi puhul antakse hinnang raamatupidamise aruanded on olulised ning ka tuleb positiivne hinnang. Ülevaatuse korral
Raamatupidamise korraldamine Raamatupidamise seaduses määratleb raamatupidamiskohustuslaste ringi: Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna; kohaliku omavalitsuse üksus; iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik; füüsilisest isikust ettevõtja; Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Seadus kehtestab arvestusprintsiipide osas mõningaid erandeid sõltuvalt raamatupidamise kohustuslase kuuluvusest eeltoodud rühmadesse. Nt. füüsilisest isikust ettevõtja võib raamatupidamise arvestust korraldada lihtsustatud korras kassapõhiselt. Raamatupidamise korraldamise kohustus on vastavalt Äriseadustiku § 183 osaühingu juhatusel ja Äriseadustiku § 306 lg4 aktsiaseltsi juhatusel. Äriseadustiku §77 füüsilisest isikust ettevõtja korraldab oma raamatupidamist lähtuvalt raamatupidamise seadusest. Ettevõte võib raamatupidamise korraldamiseks:
Raamatupidamise korraldamine Raamatupidamise seaduses määratleb raamatupidamiskohustuslaste ringi: Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna; kohaliku omavalitsuse üksus; iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik; füüsilisest isikust ettevõtja; Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Seadus kehtestab arvestusprintsiipide osas mõningaid erandeid sõltuvalt raamatupidamise kohustuslase kuuluvusest eeltoodud rühmadesse. Nt. füüsilisest isikust ettevõtja võib raamatupidamise arvestust korraldada lihtsustatud korras kassapõhiselt. Raamatupidamise korraldamise kohustus on vastavalt Äriseadustiku § 183 osaühingu juhatusel ja Äriseadustiku § 306 lg4 aktsiaseltsi juhatusel. Äriseadustiku §77 füüsilisest isikust ettevõtja korraldab oma raamatupidamist lähtuvalt raamatupidamise seadusest. Ettevõte võib raamatupidamise korraldamiseks:
tegevusaruandest (Raamatupidamise seadus § 4). Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal (Raamatupidamise seadus, § 24). Raamatupidamise aastaaruande eesmärk õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamis- kohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Raamatupidamise 6 aastaaruanne koosneb põhiaruannetest ( bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest (Raamatupidamise seadus § 15). Tähtsamad infoallikad finantsanalüüsi koostamise seisukohalt on raamatupidamise aastaaruandesse kuuluvad bilanss ja kasumiaruanne.
---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Millisel hagil oleks perspektiivi ja miks? Perspektiivi oleks just Kristoferi poolt esitatud hagil Mati vastu elatise väljamõistmise nõudega. Malle hagil pole perspektiivi, sest sõltumata sellest, et ta on siiamaani Matiga abielus, on tal olemas vara, mille arvel ta saab end iseseisvalt ülal pidada. Kristoferi nõude puhul jäi üks eeldustest täitmata - kohustuslase poolt ülalpidamiskohustuse rikkumine. Kaasuse asjaoludest on teada, et Mati saatis Malle pangakontole igakuiselt viimase aasta jooksul 300€ Kristoferi igapäevaste vajaduste rahuldamiseks, seega ei saa tugineda kohustuse rikkumisele. Kristofer võiks esitada hagi oma isa vastu elatise suurendamiseks, kui 300€ pole piisav summa tema igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks. Samas, on teada, et Matil on kõrgelt
annaabi.ee 
