üks pooltest (nt võlgnik või deebitor) kohustub teise poole kasuks sooritama teatud teo (nt maksma kindla summa, andma üle teatud vara vm) ning teisel poolel on õigus vastavaid sooritusi nõuda. Kohustised võivad tekkida ka teatud aja möödumisel (Alver & Alver, 2017). Selleks, et kohustisi bilansis kajastada, peavad olema täidetud ka järgmised tingimused: on tõenäoline, et tuleb loobuda tulevasest majanduslikust hüvest selleks, et kohustisi hüvitada; kohustist saab usaldusväärselt mõõta või hinnata rahalises väärtuses. Kohustised saab jagada lühi- ja pikajalisteks (Alver & Alver, 2017). Kokkuvõtvalt on kohustistele omasteks tunnusteks: nende olemasolu käesoleval hetkel ja tähtajalisus võimalus neid kehtestada lepinguga või seadus(t)ega nende tekkimine, kui toimetatakse kohale vara või sõlmitakse leping need on tekkinud minevikus toimunud tehingutest (Kallas, 2002, lk 134).
üks pooltest (nt võlgnik või deebitor) kohustub teise poole kasuks sooritama teatud teo (nt maksma kindla summa, andma üle teatud vara vm) ning teisel poolel on õigus vastavaid sooritusi nõuda. Kohustised võivad tekkida ka teatud aja möödumisel (Alver & Alver, 2017). Selleks, et kohustisi bilansis kajastada, peavad olema täidetud ka järgmised tingimused: on tõenäoline, et tuleb loobuda tulevasest majanduslikust hüvest selleks, et kohustisi hüvitada; kohustist saab usaldusväärselt mõõta või hinnata rahalises väärtuses. Kohustised saab jagada lühi- ja pikajalisteks (Alver & Alver, 2017). Kokkuvõtvalt on kohustistele omasteks tunnusteks: nende olemasolu käesoleval hetkel ja tähtajalisus võimalus neid kehtestada lepinguga või seadus(t)ega nende tekkimine, kui toimetatakse kohale vara või sõlmitakse leping need on tekkinud minevikus toimunud tehingutest (Kallas, 2002, lk 134).
Kinnipidamised puhkusetasult D Puhkusetasuvõlg 112,90 K Töötuskindlustusmakse võlg 10 (0,02 × 500) K Üksikisiku tulumaksuvõlg 102,90 [(500 10) × 0,21] Puhkusetasu maksmine D Puhkusetasuvõlg 387,10 (500-112,90) K Pangakonto 387,10 Puhkusetasueraldise korrigeerimine Majandusaasta lõpul: inventeeritakse saadaolevad puhkusepäevad, hinnatakse puhkusetasu, võrreldakse puhkusetasueraldise saldot saadud hinnanguga, korrigeeritakse kulu ja kohustist. Maksuvõlad (1) ... on võlad Maksu- ja Tolliameti ees ehk sotsiaal-, tulu-, käibemaksu jt maksude võlad ja ka töötuskindlustus- ning ka kogumispensionimakse võlg. Maksuvõlgadena kajastatakse kõiki makse ja makseid, mida kogub Maksu- ja Tolliamet. Maksud jagunevad: Riiklikud maksud (käibe-, tulu-, sotsiaal-, aktsiisimaks jne) Kohalikud maksud (reklaami-, loomapidamis-, teede ja tänavate sulgemise maks jne) Töötuskindlustusmakse ning kogumispensionimakse ei ole maksud.
b) maksutrahvid c) maksuviivised d) tollimaks e) dividendide tulumaks f) aktsiisimaks 10. Kohustusi võib liigitada: a) tegelikeks b) kaudseteks c) potentsiaalseteks d) otsesteks e) eraldisteks 11. Kas tulude ja kulude vastavuse printsiip tähendab, et a. tulude ja kulude puhul ei saa järgida perioode b. tulud ja kulud on perioodis võrdsed c. sama perioodi tuludele vastavad sama perioodi kulud 12. Juhul kui kohustist ei kajastata, siis selle tulemusena: a. puudub igasugune mõju puhaskasumile b. puhaskasum on suurem c. vara on suurem d. kohustised ja omakapital on suuremad 13. Täisühingu ABC puhaskasum oli 700 000 krooni. Kui osanike A, B ja C osalus kasumi jaotuses on vastavalt 50%, 30% ja 20%, siis C peaks puhaskasumist saama : a) 350000 b) 210000 c) 140000 d) mingi muu summa 14
ÕPIK LK 315 TEST T-13.1 Lühikohustiste klassifitseerimise aluseks võetav ajaperiood on kas ühest aastast või normaalsest talitlustsüklist pikem. T-13.2 Lühikohustis loodetakse tasuda käibevara arvel ja teiste lühikohustiste tekitamise arvel. T-13.3 Juhul, kui kohustist ei kajastata, siis selle tulemusena puhaskasum on suurem (ülehinnatud). T-13.5 Äri Firma müüb toodet, mille müügihind on 1000 kr ja garantiieraldise määr 2%. Kui jaanuarikuus müüdi 1000 toodet, siis garantiikulu oli 20 000 kr. Garantiieraldi s D K S0 = 0 1000 * 0,02 * 1000 = 20 000 T-13.6 Firma müüb toodet, mille müügihind on 400 krooni. Tootega kaasneb ka 30-päevane
K: intress 3324 K: lühiajaline rendinõue 33 232 Renditaja saab kompuutri rendile andmisest regulaarset intressitulu vastavalt kokkulepitud tingimustele. Laekuvad rendimaksed sisaldavad nii intressi kui ka nõuet vähendavat osa. Kapitaliseeritud rentimine rentniku aruannetes Rentnik kapitaliseerib renditud varaobjekti ja rendikohustise oma bilansis, maksab perioodilisi rendimakseid, mis sisaldavad intressi ja vähendavad kohustist ning depretsieerib renditud varaobjekti vastavalt valitud depretsioonimeetodile. 3 Kui rendimaksed tasutakse aasta lõpul, arvutatakse näite 1 lähteandmetel rendimaksete suurus tavaannuiteedi põhimõttel (n=3; i=10%; f=2.486852). Rentniku igakordse rendimakse suurus on 40 211 krooni (100 000 : 2.486852). Rendimaksete graafik Kuupäev Rendimakse Intressikulu Kohustise Kohustise jääk
või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali (RPs §3). Tulu võib esineda nii rahana kui ka naturaalses vormis ning tuluga kaetakse kulusid. Siinjuures tuleb rõhutada, et mitte igasugune sissetulek ei ole tulu, võetud laen on isiku rahaliseks sissetulekuks, kuid kujutab endast tulevikus tagasimakstavat kohustist. Kulu (expense) aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist (RPs §3). 1) Kulu on mingi eesmärgi saavutamiseks kasutatud või loovutatud ressursside maksumus. 2)Kulu on majandusüksuse tegevuse arendamiseks ja eesmärkide taotlemiseks, sh tulu
tarnijatele) · Muudes lühiajalistes nõuetes (saadakse teenuste eest arve, mille tarbimine leiab aset tulevikus) · Põhivarade koosseis (soetatakse nt materiaalse põhivara objekt) · Kulude koosseisus (nt materjalikulud, mille tarbimine leiab aset vahetult aruandeperioodil) · Kohustiste koosseisus (nt kapitalirendi arve, kus kapitalirendi põhiosa tagasimakse summa ning intresside summa võrra vähendatakse vastavat liisingu kohustist) Ostutehingute sünteetiline, analüütiline arvestus, rmtpidamiskontodel kajastamine Ostutehingute tulemusel tekib ettevõttel kreditoorne võlgnevus (nõuab tuleviks varadest loobumist)- kui kreditoorne võlgnevus väheneb, siis meie võlg tarnijatele väheneb. Iga ostutehingu puhul kindlaks määrata, kas tekkis lühi- või pikaajaline võlgnevus. · Sünteetilise arvestuse puhul registreeritakse ostutehingu tulemusel tekkinud võlg
subjekti suhtumine oma toimepandud teosse ja selle resultaati. Juriidilise vastutuse kvalifitseerimise seisukohalt on tähtis eristada süüvorme. Näiteks kriminaalõiguses eristatakse süü kahe põhivormi, tahtluise ja ettevaatamatuse alusel kokku nelja süü vormi: a) tahtlus: otsene, kaudne b) ettevaatamatus: - kuritegelik kergemeelsus, - kuritahtlik hooletus Õigusrikkumise küsimuses, kuidas tuvastada seda, millal ning millises mahus on seejuures õigusvastase teo toimepannud või kohustist rikkunud isik õigusnormis sätestatust tulenevalt vastav põhjustatud tagajärje eest, ollakse tsiviilõiguses eri meelt. Kokkuvõtteks: iga õigusrikkuja konkreetse süülise astme määratlemiseks pole tänini praktiliselt ühtki objektiivselt täiesti ideaalset kriteeriuimide süsteemi, sest kõik on siin suhteline ning kohtu koosseisu subjektiivset momenti pole praktikas võimalik lõpuni vältida.
lisatingimusena võib määratletud olla vara liik või asukoht. Mitterahaline toetus valitsuselt saadud mitterahaline sihtfinantseerimine, mille kohaselt valitsus annab mitterahalisi ressursse raamatupidamiskohustuslase omandisse. 53 Reaalväärtus (õiglane väärtus) (fair value) rahasumma, mille eest saaks varaobjekti vahetada või kohustist tasuda teadlike, asjast huvitatud ja omavahel mitteseotud osapoolte vahelises tehingus. On laiem mõiste kui turuväärtus. Lõppväärtus (lõpetamismaksumus) summa, mida ettevõte saaks käesoleval hetkel vara võõrandamisest, millest on maha arvatud eeldatavad võõrandamisega seotud kulud eeldusel, et selle varaobjekti kasulik eluiga on lõppenud ja vastavad tingimused täidetud. Depretseeritav osa e mahaarvestatav osa (amortiseeritav osa) on vara soetusmaksumus
Eelleping võib sisaldada kohustuse mõlemale poolele sõlmida leping või ka ainult ühele poolele teha ettepanek või võtta vastu (aktseptida) teise poole ofert. Eellepingu võib teha ka siis, kui leping sõlmitakse kolmanda isiku kasuks. Kohtu jaoks on kõige olulisem poolte tahe ainult siis, kui mõlemad pooled omasid tahet olla vastastikku kohustatud ja sõlmida kindlaksmääratud tingimustel põhileping, loetakse eelleping siduvaks ja jõustatavaks. Eellepingust tekkivat kohustist võiks tinglikult nimetada eellepinguliseks kohustiseks, mille sisuks on õigus nõuda ja kohustus sõlmida eellepingus määratud sisuga leping. Eellepingust ei saa vahetult tekkida õigusi ja kohustusi, mille tekkimiseks on pooled kokku leppinud lepingu sõlmimise. Kui üks pool keeldub või hoiab kõrvale eellepingus kokku lepitud tingimustel lepingu sõlmimisest, siis võib teine pool esitada kohtusse hagi ja taotleda kohustuste rikkumise tagajärgi
AÕS § 287 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust rikkunud isiku süü kindlakstegemisel tuleb kolleegiumi arvates anda hinnang sellele, kuidas pandiesemega samasuguse asja omanik oleks mõistlikult võttes (arvestades muuhulgas asja väärtust) taganud sellise asja säilimist. Kahju hüvitamise eesmärk on asetada kannatanu olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kohustist ei oleks rikutud. Kuivõrd asja omanikul on huvi asja omada, vallata ja kasutada, siis tuleb asja kaotsimineku korral võimaldada kannatanule rahaline hüvitis, mille eest ta saab muretseda endale asemele samasuguse asja. Asja soetamise hind on eeldatavasti sama, kui on asja väärtus ehk kohalik keskmine turuhind. Riigikohtu otsus 3-2-1-109-04, pöörata eelkõige tähelepanu p 21-24 17. Esmalt märgib kolleegium, et 1. juulini 2002
antud tagajärje. Seepärast on vaja tuvastada kausaalse seose olemasolu või puudumine kahe konkreetse fakti vahel, abstraheerides neid fakte muude nähtuste vastastikuste seoste süsteemist. Ka siin taandub küsimus süülisusest sellele, et just antud tegu põhjustas ka vastava kindlalt piiritletava kahjuliku tagajärje ja õiguserikkumise. Küsimuses, kuidas tuvastada seda, millal ning millises mahus on seejuures õigusvastase teo toimepannud või kohustist rikkunud isik õigusnormis sätestatust tulenevalt vastutav põhjustatud tagajärje eest, ollakse tsiviilõiguses eri meelt. Võib esile tuua kolm enimlevinud ja juba klassikaliseks muutunud teooriat: a) conditio sine qua non teooria; b) süülisuse katkemise teooria ning c) süü adekvaatsuse teooria. Süülisuse astme ja kriteeriumide osas näeme ülaltoodud ja äärmiselt lihtsustatud
annaabi.ee 
