otsus • Maanõukogu 15. novembri (v.k.j.) 1917 otsus: - Eesti tuleviku peab määrama Eesti Asutav kogu - Asutava Kogu kokkuastumiseni on kõrgeima võimu kandjaks Eestis Maanõukogu - Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused • Maanõukogu andis volitused edasiseks tegutsemiseks vanematekogule. Maanõukogu otsuse tähendus • See tähendas riigiõigusliku sideme katkestamist Venemaaga: Eesti deklareeris, et ei loe ennast enam kohustatuks täitma Petrogradist või mujalt tulnud käske. • Teiseks tähendas see otsus, et Maanõukogu peab vaid ennast Eesti seaduspäraseks esinduskoguks ja enamlasi isehakanud võimuhaarajaiks. Enamlaste võim • Väga kõrge populaarsus rahva seas 1917. a lõpus. Lootsid saada Asutava Kogu valimistel absoluutse enamuse. • Kuna 1918. a jaanuaris toimuvatel valimistel absoluutset enamust ei tõotanud tulla, siis katkestasid enamlased valimised.
solidaarvõlgniku vastu, ei saa võlausaldaja sama nõuet enam teiste solidaarvõlgnike vastu esitada, kuna see tooks kaasa mitu täitmisele kuuluvat kohtuotsust ühe ja sama soorituse suhtes. Kui poolte vahel on tekkinud solidaarvõlasuhe, siis võib võlausaldaja vastavalt VÕS § 65 lg-le 1 nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuni sooritus ei ole tehtud, jäävad kõik solidaarvõlgnikud kohustatuks. Soorituse tegemisel ühe võlgniku poolt vabanevad teised täitmiskohustusest (VÕS § 67 lg 1). Täitmiseks loetakse ka asendamist, hoiustamist ja tasaarvestamist kohustuse täitnud solidaarvõlgnikule endale kuuluva nõudega. Näiteks kaaslaenaja korteri ostmisel või kui laenul on mitu käendajat siis sellisel juhul on need isikud on solidaarvõlgnikud ja võlausaldaja võib igaühelt neist nõuda kohustuse täitmist täies ulatuses või osadena. 5
Polnud aga ükskõik, kes võtab võimu-baltisakslased,rahvuslased või enamlased. Baltisakslased võisid arvestada Saksamaa toetusega, Eesti enamlaste seljataga seisis aga Nõukogude Venemaa. *28.nov pidas Maapäev maha lühida istungi, kus võeti vastu otsus: Eesti tuleviku peab määrama Eesti Asutav Kogu, selle kokkuastumiseni on kõrgeima võimu kandjaks Eestis Maapäev. Esiteks tähendas see otsus riigiõigusliku sideme katkestamist Venemaaga: Eesti deklareeris, et ei loe ennast enam kohustatuks täitma Petrogradist vm tulnud käske. Teiseks tähendas kõnealune otsus, et Maapäev peab vaid ennast Eesti seaduspäraseks esinduskoguks ja enamlasi isehakanud võimuhaarajaiks. Enamlaste võim *1917.a lõpus oli enamlaste populaarsuse tase kõrge. Nad olid saanud Venemaa Asutava Kogu valimistel 40% häältest ja lootsid saada Eestis A K valimistel absoluutse enamuse. *1918.a jaan toimusid valimised. Enamlaste poolt oli 37%häältest. Enamlased katkestasid. 19
demokraatlike lääneriikidega, selgitamaks milline võiks olla nende toetus Eesti iseseisvuspüüdlustele. Maapäev pidi 28. novembril maha istungi, millel võeti vastu väga oluline otsus: Eesti tuleviku peab määrama Eesti Asutav Kogu, selle kokkuastumiseni on kõrgeima võimu kandjaks Eestis Maapäev. See tähendas: 1) riigiõigusliku sideme katkemist Venemaaga. Eesti deklareeris, et ei loe end enam kohustatuks täitma Petrogradist või mujalt tulnud käske. Samas ei olnud tegemist veel iseseisva riigi väljakuulutamisega. 2) Maapäev peab vaid ennast Eesti seaduspäraseks esinduskoguks ja enamlasi isehakanud võimuhaarajaiks. Nähes ette enda vägivaldset laialiajamist, andis Maapäev edasiseks tegevuseks volitused oma eestseisusele (vanematekogule). Toompeale saabunud vene madrused ja töölised ajasid Maapäeva tõepoolest laiali, selle saadikuid mõnitades ja pekstes
kohaldamine üldiselt õiglasemate tulemusteni, kui AR kohaldamine. 52. Mida tähendab soorituse õigusliku aluse puudumine kui SK-i eeldus (loetlege ka erinevad juhtumite grupid)? Kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või see langeb hiljem ära, siis õiguslik alus puudub. Kohustuse puudumine tuleb kõne alla siis, kui sooritus tehakse valele isikule või tehakse ekslikult topelt sooritus või liiga suures ulatuses. Võimalik ka see, et isik peab end ekslikult kohustatuks sooritust tegema, kuigi ta tegelikult seda ei ole. Kohustust ei teki – tühiste ja tühistatud lepingute sõlmimise juhtumid. Kohustus langeb hiljem ära näiteks pooltevahelise kokkuleppe alusel, kui sooritus tehakse pärast äratuntava tingimuse saabumist või kohustuse täitmise lõpptähtpäeva saabumist. 53. Missugustel juhtudel võimaldab SK tagasi nõuda asja omandiõigust ja valdust ning muuta kinnistusraamatu kandeid
Sätestatud on § 14. II ennekõike riik ja kõik teised avalik – õiguslikud juriidilised isikud III eraisikud 1. läänitud eraisikud – riik kannab oma funktsiooni üle eraisikule. Halduskoostööseadus Läänitud eraisikud on põhiõiguste adressaadid Nt notar, kohtutäitur 2. Eraisik, kellel on eri- või ainuõigus. (nt prügivedaja) Muutub oma valdkonnas kohustatuks kõiki teenindama, on põhiõiguste adressaat. 3. Eraisik, kellel on oluline vahend 4. avaliku teenuse osutajad (nt arstid?) 5. riigi osalusega äriühingud/MTÜ/SA, mis osaleb erakäibes (nt Tallinna Sadam, Eesti Energia) – ei tohi kohelda meelevaldselt. Riik ei tohi viia oma tegevusi eraõigusesse, vabastades
enam teiste solidaarvõlgnike vastu esitada, kuna see tooks kaasa mitu täitmisele kuuluvat kohtuotsust ühe ja sama soorituse suhtes. Kui poolte vahel on tekkinud solidaarvõlasuhe, siis võib võlausaldaja vastavalt VÕS § 65 lg-le 1 nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuni sooritus ei ole tehtud, jäävad kõik solidaarvõlgnikud kohustatuks. Soorituse tegemisel ühe võlgniku poolt vabanevad teised täitmiskohustusest (VÕS § 67 lg 1). Solidaarvõlasuhte nõue tekib ühel kolmest juhust: 1. seaduses ettenähtud juhtudel; 2. lepingulisest kokkuleppest 3. eseme jagamatuse korral. Seadusest tuleneb solidaarne vastutus siis, kui kahju on tekitatud ühiselt mitme isiku poolt. Eriline solidaarvastutus- kui mitu isikut annavad tagatise kolmanda isiku kohustuse
solidaarvõlgnike vastu esitada, kuna see tooks kaasa mitu täitmisele kuuluvat kohtuotsust ühe ja sama soorituse suhtes. Kui poolte vahel on tekkinud solidaarvõlasuhe, siis võib võlausaldaja vastavalt VÕS § 65 lg-le 1 nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuni sooritus ei ole tehtud, jäävad kõik solidaarvõlgnikud kohustatuks. Soorituse tegemisel ühe võlgniku poolt vabanevad teised täitmiskohustusest (VÕS § 67 lg 1). Täitmiseks loetakse ka asendamist, hoiustamist ja tasaarvestamist kohustuse täitnud solidaarvõlgnikule endale kuuluva nõudega. Solidaarvõlasuhte nõue tekib ühel kolmest juhust: 1. seaduses ettenähtud juhtudel; 2. lepingulisest kokkuleppest 3. eseme jagamatuse korral. Seadusest tuleneb solidaarne vastutus siis, kui kahju on tekitatud ühiselt mitme isiku poolt.
solidaarvõlgnike vastu esitada, kuna see tooks kaasa mitu täitmisele kuuluvat kohtuotsust ühe ja sama soorituse suhtes. Kui poolte vahel on tekkinud solidaarvõlasuhe, siis võib võlausaldaja vastavalt VÕS § 65 lg-le 1 nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuni sooritus ei ole tehtud, jäävad kõik solidaarvõlgnikud kohustatuks. Soorituse tegemisel ühe võlgniku poolt vabanevad teised täitmiskohustusest (VÕS § 67 lg 1). Täitmiseks loetakse ka asendamist, hoiustamist ja tasaarvestamist kohustuse täitnud solidaarvõlgnikule endale kuuluva nõudega. Solidaarvõlasuhte nõue tekib ühel kolmest juhust: 1. seaduses ettenähtud juhtudel; 2. lepingulisest kokkuleppest 3. eseme jagamatuse korral. Seadusest tuleneb solidaarne vastutus siis, kui kahju on tekitatud ühiselt mitme isiku poolt.
täita tema isikliku osavõtuta; 8) füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale; 9) muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. 10. Mida tähendab võlasuhte poolte kokkulangemine? Too näiteid kokkulangemise kohta Kokkulangemiseks nimetab seadus olukorda, kus teatava võlasuhte puhul saab võlasuhte järgi õigustatuks ja kohustatuks üks ja sama isik ehk võlasuhte võlausaldaja ja võlgniku positsioonid langevad kokku ühes ja samas isikus. 1) §206lg1 Võlasuhe lõpeb võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemisega ühes isikus. Kui võlgniku ja võlausaldaja isik on võlasuhtes kokku langenud, kuid sellel isikul on võlasuhte jätkumiseks õigustatud huvi, siis võlasuhe ei lõpe. 2) Näiteks päritakse nõue enda vastu või ettevõte võtab
P.3. Süstemaatiline tõlgendamine Süstemaatiline tõlgendamine võtab arvesse ühe õigusnormi sisu kindlakstegemisel mitte ainult ühte normatiivakti või selle osa, vaid ka teisi normatiivakte. Mitmed terminid, täpsustused jne, mis leiavad täieliku määratluse ainult ühes normatiivaktis, esinevad samas ka paljudes teistes normatiivaktides. Normatiivaktis on näiteks sätestatud isikud, kes mingisuguseks käitumiseks on kohustatud või õigustatud. Võib arus saada, et kohustatuks või õigustatuks on iga inimene vanusele vaatamata. Normatiivaktide ruumi kokkuhoiu eesmärgil ei märgita aga mitte igas normatiivaktis, missuguse vanusega inimesi kohustatakse. Näiteks ühes neist - kriminaalkoodeksis - määratakse kindlaks, missugusest vanusest alates kohaldatakse karistust. Kaitseväeteenistuse kohustus kehtib ainult seaduses kindlaksmääratud vanusega ning soost isikute suhtes (18 aastat;mehed). Välismaalaste
annaabi.ee 
