2. Culpa in custodiendo. Culpa in eligendo. –Hooletusjärelvalve; (Süü, mis seisneb isiku hooletuses või ettevaatamatuses oma kohustuse täitmisel); hooletus (abiliste) väljavalimisel. 3. Culpa in faciendo. Culpa in non faciendo. – Süü tegude sooritamises; süü millegi tegemata jätmises (hooletus) 5. Modus agendi. Modus vivendi. – tegutsemisviis; elulaad, kooselamisviis 6. Ratio decidendi. – (Common law süsteemis tuuakse kohtuniku ette olemasolevates kohtuotsustes sisalduv ja otsustaja jaoks kohustuslik juriidiline materjal) otsuse tegemise alus 8. Ius accrescendi. Ius fruendi. Ius vendendi. – (pärandi jagamisel vabaks jäänud osa jaotatakse kaaspärijate vahel proportsionaalselt) õigus juurdekasvule; õigus saada tulu; müügiõigus 9. Animus possidendi. Corpus possidendi. Animus transferendi. – valdamise tahe; tegelik asja enda käes pidamine; tahe omandiõigust üle kanda. 12
abiliste valimisel, 3. culpa in faciendo – isiku süü tegude sooritamises, culpa in non faciendo – isiku süü millegi tegemata jätmises (hooletus) 4. Iter est ius eundi per fundum alienum – teekond on minemise õigus võõrale maale? Per = läbi minemise õigus läbi võõra maa 5. modus agendi – talitusviis, tegutsemisviis; modus vivendi – elulaad, koosolemisviis 6. ratio decidendi – (olemasolevates kohtuotsustes sisalduv ja otsustaja jaoks kohustuslik juriidiline materjal) otsuse tegemise alus 8. ius accrescendi – õigus juurdekasvule, ius fruendi – tulu saamise õigus, ius vendendi – müügiõigus.. (pärandi jagamisel vabaks jäänud osa jagatakse kaaspärijate vahel proportsionaalselt. 9. animus possidendi – valdamise tahe, corpus possidendi - asja enda käes pidamine ,– animus transferendi – tahe (omandiõigust) üle kanda 12
· TsÜS on ka üldosaks eraõiguse eriosa seadustele (nt ÄS, TLS, MTÜS, SAS jne) Objektiivses tähenduses tsiviilõigus on normid ja tavad, mis reguleerivad isikutevahelisi varalisi ja mittevaralisi suhteid. Õigus subjektiivses tähenduses- objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes 1. Common Law süsteem Kohtulahenditel baseeruv õigussüsteem - Ei erista avalikku- ja eraõigust sh puudub tsiviilõigus kui õigusharu, kuigi teoorias ja nt kohtuotsustes mõistet kasutatakse - Puudub väga selge õigussüsteemi struktuur 2. Nordic Law süsteem Kirjutatud õigusel baseeruv õigussüsteem - Rohkem struktureeritud kui Common Law õigussüsteem, otseselt siiski puudub "tsiviilõoiguse" mõiste 3. Civil Law süsteem Kirjutatud õigusel baseeruv õigussüsteem - eristab avalikku- ja eraõigust sh tunneb tsiviilõigust kui õigusharu - õigussüsteemi struktuur suhteliselt selge - põhineb rooma õigusel
7 1689. aastal kindlustas Parlament kuulsas revolutsioonis (Glorius revolution) oma õigusi Stuartite vastu sellega, et kutsus troonile Oranje printsi William III (1650-1702). Selleks ajaks olid kohtunikud juba astunud esimesi samme aimatava konstitutsioonilise monarhia poole. Inglismaa juristid moodustasid keskajast saati ilmalikult koolitatud seisuse, kes käis õigusega ümber käsitöölise kombel. Tsumfti alus ei olnud mitte ,,Corpus iuris civilise" tekst, vaid ümberkäimine kohtuotsustes (precedents) ja seadustes (statutes) kehastunud õigusega. Keskaegne õpetus kinnitas veendumust, et kord juba kehtiv õigus ei saa oma jõudu kaotada lihtsa aja möödumise tõttu. Juristikutset ei kujundanud vältus digestade ühe või teise koha tõlgendamise ümber, vaid traditsioonilise õige õiguse otsimine ja just see andis juristidele nende vankumatu eneseteadvuse, tema liikmed jäid alati teadlikuks oma kuuluvusest, olgu siis
Jehoova nime Iisraeli preestrid pühakirja lugedes välja ei ütelnud, vaid ütlesid selle nime asemel Adonai ehk Isand. Lääne piiblitõlgetes figureerib Jehoova nime asemel Jahve. Hispaaniakeelses Piiblis on kasutusel nimetus Jehoova. 2. Juudid peavad endid Jumala poolt äravalitud rahvaks. Seepärast misjonitööd teiste rahvaste hulgas ei tehta. 3. Juudid said Jumalalt dekaloogi ehk kümme käsku. 4. Jumal on ajaloo juhtija, õiglane oma kohtuotsustes ja armuline patuste vastu, kes oma süüd kahetsevad ja Jumalale üles tunnistavad. 5. Usutakse surnute ülestõusmist. 6. Usutakse viimset kohut. 7. Poeglapsed lõigatakse kaheksandal päeval ümber. See on igivana komme, mida praktiseeriti juutide poolt juba enne Moosest , kes tegutses umbes 1550-1200 eKr. Veelgi varem oli ümberlõikamine (circumcisio) kasutusel vanade egiptlaste juures. On säilinud V dünastia (2562-2423 eKr) vaarao kujuke eeskujulikult teostatud ümberlõikamisega. 8
· eeskiri peab olema tingimusteta, st seda saab kohaldada täiendavaid meetmeid võtmata; · eeskirja sisu peab olema selge ja täpne, ning · eeskirja ülevõtmisperiood (ELi direktiivid) peab olema läbi. Enamikul ELi toimimise lepingus sisalduvatel vaba liikumist käsitlevatel eeskirjadel on vahetu õigusmõju ning neid võivad vaidlustada üksikisikud ja äriühingud. Ka Euroopa Kohus on mitmetes kohtuotsustes sedastanud, et ka ELi määruste, direktiivide ja otsuste teatud sätetel on vahetu õigusmõju. Vahetu kohaldatavus Mõnikord räägitakse lisaks vahetule õigusmõjule ka vahetust kohaldatavusest. Vahetu kohaldatavus tähendab, et eeskiri kehtib koheselt kõikides liikmesriikides. Euroopa Kohtu sõnul ei pea see olema sisse viidud või üle võetud siseriiklikku õigusse 2. ELi toimimise lepingu kohaselt on vahetult kohaldatavad näiteks määrused.
need ei esitanud siiski mingeid üksikasju ... Kohtu arvates oli algusest peale oht, et tunnistajaid võidakse mõjutada. See oht pikkamööda küll vähenes, kui ei kadunud täielikult. d) Kaebaja põgenemise oht Kaebaja vastas, et tal oli võimalik esitada piisavad tagatised kohtusse ilmumiseks: ta oli hea mainega kaupluseomanik, kellel puudusid varasemad õigusrikkumised. Kohus märgib esmalt, et valitsuse esitatud põhjendusi selles küsimuses ei ole vaidlustatud kohtuotsustes märgitud. Need põhinesid kahtlemata eelkõige vajadusel tagada Tomasi kättesaadavus kohtuvõimudele ..., ent ainult üks neist otsustest Poitiers' kohtu süüdistuskoja 22. mai 1987. aasta otsus viitas sellega seonduvale konkreetsele asjaolule: endise FLNC liikmete abi, mis oleks võimaldanud kaebajal kohtusse ilmumisest kõrvale hoida ... Lisaks eeltoodule rõhutab Kohus, et põgenemisohtu ei saa hinnata vaid ähvardava karistuse
viivisemäärast ligikaudu 10-kordselt alandanud. Muuhulgas on kohus nõustunud kostjalt välja mõistma ka 306%-se viivisemääraga arvestatud viivist (2-11-49039/13). Üldjuhul algavad hageja ettepanekutes aastased viivisemäärad 18 protsendist ja ulatuvad 50 protsendini, samal ajal kui seadusjärgne viivisemäär on varieerunud 10 protsendimäära juures. Viivisearvestust lubab kohus pidada 83% juhtudest põhivõlalt, 14% kohtuotsustes on lubatud viivist arvestada ainult tasumata laenusummalt, sealjuures 30% kohtuotsustes seab kohus viivise summa piiranguks põhivõla summa ning 10% juhtudest laenu põhisumma. Ühest näitest (2-11-17279/4) selgus, et kohus kehtestas kostjale tagaseljaotsusega viivisearvestuse ka menetluskulude pealt, kuigi hageja ei olnud seda avalduses nõudnud. 4) Menetluskulud jaotab kohus vastavalt TsMS § 162 lõikele 1, mille kohaselt kannab
väärtustega. Mandri-euroopaliku õiguskultuuri jaoks on kõige loomulikum leida printsiipe objektiivsest õigusest endast. Printsiibid ei ole midagi täiesti eraldi seisvat võrreldes objektiivse õigusega, nad on abstraktsete normidega sarnased, kuid nende üldistatuse tase on veelgi kõrgem. Mandri-euroopa (Joseph Hesser). Printsiip pakub suuremat otsustamisruumi kohtuniku jaoks. Printsiip on vajalik õigusele vastava otsuse õigustamiseks. Printsiibini jõutakse, kui printsiipe kohtuotsustes ka kasutatakse. Common law (Ronald Dworkin). Printsiip ahendab kohtuniku otsustamisruumi. Printsiip on vihje olulisele. Printsiibid on eetika põhimõtted, mille olemasolu peab tõestama positivistliku arusaama paikapidamatust. Õigusprintsiibid kehtivad nii või teisiti kuna nad on õiglased, olenemata kas neid kasutatakse kohtus või mitte. Robert Alexy. Lähtudes Dworkinist ja teades Hesserit, leiab Alexy, et printsiibid on omanäolised
Välisriigis toime pandud kuriteo 19 kriminaalasja arutamine allub kahtlustatava või süüdistatava Eesti elukohajärgsele kohtule. Kui Eestis elukohta ei ole, allub Harju Maakohtule. Jõustumine – Kohtulahendid jõustuvad, kui neile ei ole enam võimalik esitada edasikaebust. Kõigis kohtuotsustes ja -määrustes on kirjas, millise aja jooksul on võimalik selle lahendi peale kaebust esitada. Kui see aeg on möödas ja apellatsioon- või kassatsioonkaebust esitatud ei ole, kohtulahend jõustub. Kahtlustatav – Isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud, või isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ja kes on allutatud menetlustoimingutele. Kahtlustatavaks võib nimetada kedagi siis, kui prokuratuur on isikule ametliku kahtluse esitanud.
Neil on ühiseid seisukohti ent ka olulisi erinevusi. Mandri-Euroopalik lähenemine (Hesseri): printsiip on alati suurem otsustamisruum kohtuniku jaoks, kui seda pakub õ norm. Kohtunik peab printsiipi ise kujundama. Dworkin on aga seisukohal, et printsiip aheldab otsustusruumi. Hesseri kohaselt printsiip on vajalik otsuse Õtamiseks. Printsiip pole vahetult seotud eetikaga, Dworkini järgi aga on seotud eetika ja moraaliga. Hessleri järgi jõutakse Õprintsiibini siis, kui neid print kohtuotsustes ka kasutatakse. Dworkini jaoks õ printsiibid kehtivad nii või teisiti. Meie Õkorraga kursis olev R. Alexy, lähtudes Dworkinist ja teades Hessleri arusaama, leiab, et printsiibid on omanäolised optimeerimiskäsud, normid aga definitiivsed käsud. Seega pole printsiip rakendamisel või kujundamisel tegu, deduktiivse subsumeerimisprotsessiga. Teine erinevus: vastuolu puhul eelistatakse kasulikkust mõlema jaoks
ebaõige kohaldamise ja protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Vastuolus TsMS §-ga 242 lg 2 hindas apellatsioonikohus ümber asjaolusid, mis tuvastati jõustunud kohtuotsusega teises tsiviilasjas samade poolte vahel sama hagieseme üle. Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 1995. a otsusega tuvastati, et 1992. a esitatud hagi kohaselt maksis lakk 12 566, 90 krooni. Käesolevas vaidluses tuvastati sama laki jaehind 1997. aastal. Sama asja väärtus ei saa olla erinevates kohtuotsustes erinev. Sisuliselt uue otsuse tegemisega samas vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta on apellatsioonikohus rikkunud jõustunud kohtuotsuse ainsuse, muutmatuse ja ümberlükkamatuse põhimõtet. Apellatsioonikohus jättis ebaõigesti kohaldamata täitemenetluse seadustiku sätted. Käesolev vaidlus kuulub kohtuotsuse täitmise valdkonda ja kohaldada tuleb täitemenetluse seadustiku sätteid. Andmeid selle kohta, et täitemenetlus Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 1995. a
ü Euroopa Liidu toimimisleping. Lissaboni lepinguga asendati senine Euroopa Ühenduse asutamisleping Euroopa Liidu toimimise lepinguga. 49 Euriipa Liit (2). (Slaid 21) Euroopa Liidu õigusliku olemuse kindlaksmääramisel tuleb võtta aluseks Euroopa Liidu kui organisatsiooni iseloomulikud omadused. Need töötati välja juba Euroopa Majandusühenduse Kohtu 1963. ja 1964. aasta kohtuotsustes 11 , kuid kehtivad endiselt ka praeguse Euroopa Liidu puhul. Nende Euroopa Kohtu kahe põhimõttelise kohtuotsuse järgi iseloomustavad järgmised punktid ELi õiguse ainulaadsust ja eripära: 1) institutsiooniline ülesehitus, mis tagab, et ka Euroopa ühishuvid, st eesmärkides kehtestatud ELi huvid, kujundavad ja mõjutavad tahte kujunemist ELis; 2) volituste üleandmine liidu institutsioonidele, mis ulatub teistest rahvusvahelistest
annaabi.ee 
