Peab omama konkreetset määratlust(aeg, asi, isik) Vaidlustamise võimalus. Ettekirjutus- haldusakt mis paneb iskule kohustuse. Luba- haldusakt, millega antakse isikule õigus või kõrvaldatakse õigusaktist tulevnev piirang. Käskkiri- haldusakt mis on suunatud asutuse või organisatsiooni sisemiste küsimuste lahendamiseks ja teenistussuhete reguleerimiseks(õigus, kohustus, puhkus, töökorraldus) Kohtuotsus- üksikakt millega lahendatakse poolte vaheline sisuline kohtuvaidlus. Kohtumenetluste liigid(tsiviil-, kriminaal-, haldus-, põhiseaduslik) ja kohtumenetluste astmed(1. Haldus-ja maakohtud. 2.Ringkonnakohus 3. Riigikohus). Laiem tähendus ja korralduslik pool.VT materjali! Väärteo otsus- täitevvõimu õiguse mõistmise funktsiooni akt Rahvusvahelise õiguse allikad Välislepingud- rahvusvaheline leping mis on kahe või enam riigi vahel sõlmitud mis tahes õiguslikult siduv kokkulepe. Ei pea vastama Viini konvensioonile.
ametnikel, kellele see töövahend on kavandatud. Kuna konventsioon peab rakenduma paljudes riikides, kelle õigussüsteem oluliselt erineb, on kohus paljudele terminitele artiklis andnud oma autonoomse konventsiooni tähenduse. See kehtib nt terminitele kriminaalne, süüdistus ja tsiviilõigus. Need terminid ei tähenda alati sama nagu riiklikes süsteemides. Menetluste puhul, mis määravad kriminaalsüüdistuse, on protseduurid rangemad kui teiste kohtumenetluste puhul. Mõistel kriminaalne on konventsiooni kohaselt spetsiifiline tähendus ja see võib laieneda distsiplinaarsetele, administratiivsetele või fiskaalsetele menetlustele, kui need võivad viia asjassepuutuva isiku karistamiseni. Kriminaalasjade puhul on politsei ja vanglaametnike roll õiguste austamises ja kaitsmises tunduvalt suurem kui tsiviilasjades. Lisaks sõltub kohtuasjade ajavahemik osaliselt politseijuurdluse tõhususest. Euroopa Inimõiguste kohtu menetlus
kriminaalmenetluses menetluse pikkuse tõttu vähendatud, siis oli kaebajale sellega menetluse kestus kom- penseeritud. EIK leidis, et kaebaja ei ole kandnud täiendavat märkimisväärset kahju, mis õigustaks kaebuse läbivaatamist EIK-s.*48 Kuigi Itaalia kohtud ei olnud rahuldanud kaebaja täiendavat hüvitisnõuet, pidas EIK piisavaks, et riigi kohtud olid kaebaja sellist nõuet kahel korral apellatsioonikohtus ja korra kassatsioo- nikohtus arutanud.*49 Muude kohtumenetluste kohta on EIK leidnud, et kuigi Tšehhis kaebajale tsiviilkohtumenetluse eba- mõistliku kestuse (ligi 8,5 aastat) eest konkreetsel juhul mõistetud 1515 eurot ei ole tegelikult käsitatav piisava heastusena, siis ei eristu see summa kohasest hüvitissummast nii palju, et tekitada kaebajale mär- kimisväärset kahju. EIK tunnistas kaebuse märkimisväärse kahju puudumise tõttu vastuvõetamatuks.*50
Nimetatud dokumentide esitamist puudutavaid tähtaegu tuleb täpselt järgida, välja arvatud kohtu presidendi poolt lubatud erandi korral. Mõlema menetlusliigi puhul määravad vastavalt president ja peakohtujurist ettekandja-kohtuniku ning kohtujuristi, kelle ülesanne on kohtuasja menetluse käigu jälgimine. Ettevalmistavad meetmed ja kohtuistungi ettekanne Kõikide kohtumenetluste puhul palutakse pärast kirjaliku menetluse lõppemist pooltel ühe kuu jooksul osutada, kas ja miks nad taotlevad kohtuistungi korraldamist suuliste seisukohtade esitamiseks. Ettekandja-kohtuniku ettekande põhjal ja pärast kohtujuristi ärakuulamist otsustab Euroopa Kohus, kas kohtuasjas on vaja menetlustoiminguid, missuguses koosseisus kohtuasja menetletakse ja kas on vaja korraldada kohtuistung suuliste seisukohtade esitamiseks; nimetatud istungi kuupäeva määrab kindlaks president
Käesolevat konventsiooni kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjade suhtes iga liiki kohtutes. Ei kohaldata eelkõige maksu-, tolli- ja haldusasjade suhtes. Ka ei kohaldata: ● füüsiliste isikute õigus- ja teovõime, abielusuhtest tulenevate varaliste õiguste, testamentide ja pärimise suhtes; ● pankrotimenetluste, maksejõuetute äriühingute või teiste juriidiliste isikute likvideerimismenetluste, kohtumenetluste, kokkuleppe- ja muude samalaadsete menetluste suhtes; ● Sotsiaalkindlustuse suhtes; vahekohtu suhtes. KOHTUALLUVUS-kaevatakse isikud, kelle alaline elukoht on mõnes käesoleva konventsiooniga seotud riigis, hoolimata nende kodakondsusest kõnealuse riigi kohtusse. Valikuline kohtualluvus- Isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi teises liikmesriigis erinevatel tingimustel.
Avalik õigus siin on suhted isiku ja riigi vahel.Suhtes osalejad on alluvussuhetes. Imperatiivsuse põhimõte avalikus õiguses. a) avalikus õiguses on keelatud kõik, mis ei ole lubatud b) avalikus õiguses saab avaliku võimu organ tegutseda vaid seaduse alusel ehk teha üksnes seda, mida seadus lubab. Avaliku õiguse liigitus õigusharudeks. - riigiõigus; a) haldusõigus; b) rahvusvaheline (avalik) õigus; c) karistusõigus; d) protsessiõigus (kohtumenetluste õigus); e) maksuõigus; f) kirikuõigus. Tööõigus on erandlik- allub nii eraõiguse kui ka avaliku õigus alla. 12.ÕIGUSAKT Õigusakti tunnused: 1. Kirjalik dokument 2. Kindlatele nõetele vastav 3. Õigusnormis süsteemses kogumis 4. Pädeva riigiorgani poolt kehtestatud. Normatiisvaktid ehk õiguse üldakt ehk õigustloovad aktid sisaldavad õigusnorme.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.7 Pankrotiotsusest teavitamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.8 Pankroti väljakuulutamise tagajärjed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.8.1 Üldised tagajärjed. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.8.2 Tagajärjed pooleli olevate kohtumenetluste suhtes . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.8.3 Lepinguliste kohustuste täitmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 2 Pankrotimenetluse organid 13 2.1 Pankrotihaldur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 2.1
on jätkuvalt omanik, aga tema seaduslikuks esindajaks on haldur. Haldur omab vara suhtes valitsemise ja käsutamise õigus. See skeem pole eriti õnnestunud- esindaja tegutseb ju esindatava huvides, haldur tegutseb vu-te huvides. Plaanis teha muudatud- muutub see võ vara p varaks, omanikuks jääks võ, kuid p vara hakkaks käsutama p pesa, olemata omanik. õi-lik konstruktioon. Ja haldur oleks p pesa esindaja. Et saada haldur võ esindaja rollist välja. 1.8.2 P otsuse mõju toimuvate kohtumenetluste suhtes § 43. kui p välja kuulutatakse, siis võ v-o ju protsessiosaline nii hageja kui kostjana. Reeglid: 1. võ hagi kellegi kostja vastu- seda menetlust tuleb jätkata. Haldur võib astuda protsessi võ seadusliku esindajana. Kui jur iskust võ p välja kuulutatakse- juhtorganid jäävad alles, kuid nad kaotavad oma juhtimisalased kohustused. Nõukogu võib juh liikme tagasi kutsuda ja uue juhatusse panna, see õigus on olemas küll. 2
Menetlus algab taotluse esitamisega haldusorganile – dispositiivsuse printsiibi alusel. Initsieerib taotluse esitaja menetluse algatamise. Menetluse võib alustada haldusorgani initsiatiivil. Järelevalvemenetlused või menetlusosalise suhtes menetlustoimingu sooritusega. Võib olla piiratud juhtudel, kui kaalutlusõigus on redutseerunud nullini. Seaduses ei ole määratud menetluse käiku (nagu see on nt kohtumenetluste seadustikes). Haldusmenetluse seaduses on menetlusekäik piiritletud kaalutlusõigusega. Mingid etapid on võimalik siiski välja tuua: - Ettevalmistav etapp – puudutab seda menetluse alust, mis toimub taotluse alusel. Kui isik esitab taotluse, siis üldjuhul esitatakse taotlus vabas vormis v.a kui seaduses või määruses ei ole ette nähtud teisiti. Haldusorgan ettevalmistavas staadiumis kontrollib
normid jne); 2. Imperatiivsuse põhimõte avalikus õiguses. - avalikus õiguses on keelatud kõik, mis ei ole lubatud - avalikus õiguses saab avaliku võimu organ tegutseda vaid seaduse alusel ehk teha üksnes seda, mida seadus lubab. 3. Avaliku õiguse liigitus õigusharudeks. - riigiõigus; - haldusõigus; - rahvusvaheline (avalik) õigus; - karistusõigus**; - protsessiõigus (kohtumenetluste õigus); - maksuõigus; - kirikuõigus. 4. Eraõiguse liigitus õigusharudeks. - tsiviilõigus oma nn pandektilise süsteemiga: üldosa, asja-, perekonna-, võla-, pärimisõigus; - kaubandus- ehk äriõigus; - intellektuaalse omandi õigus: autoriõigus, kaubamärgid, tööstusdisaini lahendus jne; - rahvusvaheline eraõigus; - tööõigus*; - pankrotiõigus*, tarbijaõigus*. 5
napib, on tal õigus nõuda, et talle kaitsja riigi kulul määratakse. Kui kaitsja määratakse, saadetakse sellekohane määrus advokatuurile vastava infosüsteemi kaudu täitmiseks. Teisisõnu - kohus ega uurija ei määra konkreetset advokaati kedagi esindama, vaid teeb kindlaks, et isikul on õigus riigi õigusabi saada ning konkreetse isiku määrab advokatuur. Loe riigi õigusabi seadusest täpsemalt, kuidas riigi õigusabi taotlemine ja määramine käib. NB! Seadus kehtib kõikide kohtumenetluste kohta, mitte üksnes kriminaalmenetluses. Õigusabikulude osas on Riigikohus järjepidevalt märkinud, et hüvitamisele kuuluvad sellised õigusabikulud, mis on vajalikud ja põhjendatud. Sealjuures hindab kohus nii seda, kui kõrge on tunnitasu määr, kui palju tunde õigusabi osutamiseks kulutati ning ka seda, milline osa osutatud õigusabist konkreetses asjas vajalik oli. Seejuures hinnatakse nii määratud kui lepingulise kaitsja tegevusi ja esitatud arveid
annaabi.ee 
