erinevate võimuinstitutsioonide või tasandite tasakaalustamine kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: III aste: Riigikohus II aste: Ringkonnakohus I aste: Maakohtud ning halduskohtud Maakohtud Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Eestis on neli maakohut: Harju Maakohtus on 66 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: Viru Maakohtus on 30 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: Pärnu Maakohtus on 22 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: Tartu Maakohtus on 35 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: 1) Tartu kohtumaja 15 kohtunikku Kui inimene tahab esitada maakohtule avalduse või muu dokumendi, võib ta selle viia ükskõik millisesse vastava maakohtu kohtumajja.
vanusest, erinevatest sotsiaalsetest rühmadest ning eri tegevusvaldkondades tegutsevaid isikuid. Maa- ja halduskohtud Maakohus Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtud on: Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus, Tartu Maakohus. Maakohtul on üks või mitu kohtumaja, mis asuvad kohtu tööpiirkonnas. Tööpiirkonna määrab valdkonna eest vastutav minister. Maakohtu kohtunike arv Maakohtu kohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel määrab valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära maakohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus kuulub. Halduskohus Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Eestis on kaks halduskohut: Tallinna ja Tartu Halduskohus. Halduskohtunike arv Halduskohtu kohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel määrab valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära halduskohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe
kohtumenetluse keele ja menetlusosaluse välistamise sätted, samuti menetlustähtaegade arvestamise üldregulatsioon. 2. Osa Kohtualluvus (selle osa moodustab regulatsioon tsiviilasja kohtualluvuse määratlemiseks, sh osa sätted rahvusvaheliste õigusvaidluste kohtualluvuse määratlemiseks. Ülejäänud sisalduvad rahvusvahelise eraõiguse seaduses). Teises osas regulatsioon võimaliku kohtualluvuse kokkuleppe korral, asja allumisel mitmele kohtule ja asjade jaotus kohtumajade vahel (TsMs § 71-§ 76), samuti valikuline, erandlik, hagita asjade kohtualluvus ( TsMS § 79- § 121). 3.Osa Tsiviilasja hind, menetluskulud ja tagatised. 4.Osa Menetlusosalised ja nende esindajad ( siin käsitletakse menetlusosaliste õiguseid, poolte määratlust tsiviilkohtumenetluses,poolte õigused, kolmandad isikud, esindamisse puutuvat). -5- TSIVIILKOHTUMENETLUS 5.Osa
60. Riigikohus Eesti valitsemissüsteemis tegevus kassatsioonikohtuna, struktuur, juhtimine, haldamine. 61. Põhiseaduslikkuse järelevalve millises kohtuastmes toimub, kuidas võib asi jõuda põhiseaduslikkuse järelevalve menetlusse, mis tulemuseni võidakse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses jõuda. 62. Kuidas toimub järelevalve kohtute üle Eesti valitsemissüsteemis? kohtu esimees teostab järelvalvet oma kohtu üle kohtumaja juht oma kohtumajade üle ringkonnakohtu esimees esimese ja teise astme kohtute üle justiitsminister kohtu esimehe, ja kohtudirektori üle kohtudirektor ja justiitsminister teostavad järelvalvet maakohtude osakondade üle 63. Milliseid probleeme võiks välja tuua kohtuute sõltumatuse tagamisel, kuidas neid lahendada? justiitsministeeriumi valitsemisalas on esimene ja teine kohus, justiitsminister teeb järelvalvet kohtudirektori üle, kinnitab kohtu eelarve 64
on rahvakohtuniku institutsioon Eesti valitsemissüsteemis vajalik. Rahvakohtunikud tegelevad esimese astme e kohtukriminaalasjade arutamises koos kohtunikega. Rahvakohtunikud valitakse KOV volikogupoolt. Rahvakohtunik ei või olla kõrge ametnik ega poliitik: 48. 5) Kuidas toimub järelevalve kohtute üle Eesti valitsemissüsteemis? Kohtu esimees teostab järelvalvet oma kohtu üle. Kohtumaja juht oma kohtumajade üle. Ringkonnakohtu esimees esimese ja teise astme kohtute üle. Justiitsminister kohtu esimehe, ja kohtudirektori üle. Kohtudirektor ja justiitsminister teostavad järelvalvet maakohtude osakondade üle 49. Milliseid probleeme võiks välja tuua kohtute sõltumatuse tagamisel, kuidas neid lahendada? Justiitsministeeriumi valitsemisalas on esimene ja teine kohus, justiitsminister teeb järelvalvet kohtudirektori üle, kinnitab kohtu eelarve 50
kohtuniku kutsumise kohta kaitseväeteenistusse (Kohtute seaduse § 41). Kohtunike omavalitsus ja kohtuhaldus I ja II astme kohtuasutusi haldavad kohtute nõukoda ja Justiitsministeerium koostöös. I ja II astme kohtute eelarve kinnitab justiitsminister 2 kuu jooksul alates riigieelarve seadusena jõustumisest, võttes arvesse kohtute haldamise nõukoja kujundatud seisukohta I ja II astme kohtute struktuuri, kohtunike ja kohtuteenistujate arvu, samuti nende jagunemise kohtumajade vahel kinnitab justiitsminister, kuulanud ära maakohtu esimehe ja vastava ringkonnakohtu esimehe arvamuse. Maa- ja halduskohut juhib justiitsministri poolt kohtu esimeheks nimetatud üks selle kohtu kohtunikest. Kohtuhaldus peab tagama võimaluse mõista sõltumatult õigust, õigusemõistmiseks vajalikud töötingimused, õigusemõistmise kättesaadavuse. (Täitevvõimu sekkumine kohtuvõimu? Kohtunikkonna sõltumatus? Erinevad arusaamad.)
olla kõrgem kui kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse*68 § 2 lõikes 1 nimetatud palgamäära, lõikes 2 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksi ning koefitsiendi 0,65 korrutis. Riigikohtu esimehe ametipalga koefitsient saab samas olema 1,0; riigikohtuniku ametipalga koefitsient 0,85; ringkonnakohtu kohtuniku ametipalga koefitsient 0,75 ning maa- ja halduskohtu kohtuniku ametipalga koefitsient 0,65. Kohtunike puhul tulevad juurde veel lisatasud kohtute ja kohtumajade juhtimise eest. Kuna riigi peaprokuröri palgatasemest sõltub oluliselt ka teiste prokuröride palk, siis võib tekkida uuel aastal sisuliselt olukord, kus prokuröride ametipalgad lõpevad üldjuhul seal, kus kohtunike omad algavad, mis veelgi võimendab heade juristide üksnes ühesuunalist liikumist prokuratuuri ja kohtu vahel. Samas tõestab paljude riikide kogemus, et õigussüsteemi arengule on positiivsed just sujuvad ja mitmesuunalised
Riigikohtunikud PS § 65 p.8; § 150 lg 2 3. muud kohtunikud PS § 78 p.13, § 150 lg 3 KS § 55 III Vanne KS § 56 § 39 Kohtusüsteem I Sätestus PS §§ 148, 149 KS 2., 3., 4. ptk Maa- ja linnakohtud on üldasjade kohtud. Arutavad tsiviil- ja kriminaalasju. II Esimese astma kohus 1. maakohus KS § 9 lg 2 · Harju maakohus · Viru maakohus · Pärnu maakohus · Tartu maakohus Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad. Justiitsiministri määrus 27.10.2005 nr 46 - Kinnistusosakond peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit - registriosakond - kriminaalhooldusosakond valvab kriminaal.... 2. halduskohus · Tallinna · Tartu 48 III Teine aste Ringkonnakohus KS 3
Riigikohtunikud PS § 65 p.8; § 150 lg 2 3. muud kohtunikud PS § 78 p.13, § 150 lg 3 KS § 55 III Vanne KS § 56 § 39 Kohtusüsteem I Sätestus PS §§ 148, 149 KS 2., 3., 4. ptk Maa- ja linnakohtud on üldasjade kohtud. Arutavad tsiviil- ja kriminaalasju. II Esimese astma kohus 1. maakohus KS § 9 lg 2 · Harju maakohus · Viru maakohus · Pärnu maakohus · Tartu maakohus Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad. Justiitsiministri määrus 27.10.2005 nr 46 - Kinnistusosakond peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit - registriosakond - kriminaalhooldusosakond valvab kriminaal.... 2. halduskohus · Tallinna · Tartu 50 III Teine aste Ringkonnakohus KS 3
2. Riigikohtunikud PS § 65 p.8; § 150 lg 2 3. muud kohtunikud PS § 78 p.13, § 150 lg 3 KS § 55 III Vanne KS § 56 § 39 Kohtusüsteem I Sätestus PS §§ 148, 149 KS 2., 3., 4. ptk Maa- ja linnakohtud on üldasjade kohtud. Arutavad tsiviil- ja kriminaalasju. II Esimese astma kohus 1. maakohus KS § 9 lg 2 Harju maakohus Viru maakohus Pärnu maakohus Tartu maakohus Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad. Justiitsiministri määrus 27.10.2005 nr 46 - Kinnistusosakond peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit - registriosakond - kriminaalhooldusosakond valvab kriminaal.... 2. halduskohus Tallinna Tartu III Teine aste Ringkonnakohus KS 3. ptk Tallinna (28) Tartu (10) Viru (8)
● Harju maakohus ● Viru maakohus ● Pärnu maakohus ● Tartu maakohus Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad. – Justiitsiministri määrus 27.10.2005 nr 46 ● Kinnistusosakond – peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit ● registriosakond ● kriminaalhooldusosakond – valvab kriminaal.... 2
aastaks pensioni vähendamisega kuni 25% ulatuses. 9. Milline on justiitsministeeriumi roll kohtute tegevuse korraldamisel? Justiitsministeerium töötleb kohtute infosüsteemis olevaid andmeid. Haldab I ja II astme kohtuasutusi. Korraldab kohtunike valimiseks avalikke konkursseid. Justiitsminister nimetab ametisse kohtu esimehe, kinnitab I ja II astme kohtute struktuuri, kohtunike ja kohtuteenistujate arvu ja nende jagunemise kohtumajade vahel. 10. Milline on kohtu esimehe ja kohtu haldusdirektori roll kohtu juhtimisel? Kohtu esimees nimetab viieks aastaks kohtumaja juhi. Esimees juhib ja esindab kohtuasutust oma pädevuse piires. I ja II astme kohtu esimees korraldab õigusemõistmise tegevust, kooskõlastab kohtu eelarve eelnõu, teostab järelevalvet, koostab kohtunike koolituskava eelnõu ja korraldab selle täitmist. Haldusdirektor korraldab kohtuasutuse asjaajamist, vara kasutamist, valmistab ette eelarve eelnõu
annaabi.ee 
