Raamatupidamine peab olema eesti keeles. Pealiskirjad peavad olema eestikeelsed. Ametnikud peavad valdama eesti keelt. Iga kodanik võib pöörduda eesti keeles selle ameti poole, kus asjaajamiskeeleks on võõrkeel. Vaestelastekohtute asjaajamine peab toimuma eesti keeles, kuid kohtu poole võib pöörduda ka emakeeles. Vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse asjaajamiskeeleks on vastava vähemusrahvuse keel. Kohtuistungitel võib kasutada ka vähemusrahvuste keelt, kui kohtunik seda kelt valdab või tal on olemas tõlk. Ei kehti, kui vähemusrahvuslane on kellegi teise esindaja. Kohtuistungi tulemused ja kuulutused avaldatakse eesti keeles.
grandid ja hidalgod, Saksamaal Herrid ja Ritterid, Prantsusmaal baronid ja chevolierid. Varakeskajal tekkis veel üks kiht, kuhu kuulusid mittevabad kuningat teenivad mehed ja neid nimetati ministeriaalideks. Ülesanded Nagu eelnevalt mainitud, siis aadlike peamiseks ülesandeks oli kõigi kaitsmine. Nad tegelesid veel kohtumõistmisega. Sageli usaldasid aadlid seda tegevust oma asemikele, kui see puututas talupoegade üle kohtumõistmist, aga kõrgema astme kohtuistungitel osales aadel isiklikult. Aadli ühiskondlikuks funktsiooniks oli sõdimine. Aadlilinnused Aadlikud elasid aadlilinnustes. Siiski olid peamised linnused puust, sest kivist linnuseid ei saanud kõik aadlid endale lubada. Linnusel oli nii kaitse- kui esindusfunktsioon- see süboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle ning oli kaitseks, sest aadlid pidasid tihti omavahel vaenuseid. Turniir
kuningaga ka suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid. Alamaadlisse kuulusid peamiselt rüütlid. Inglismaal nimetati kõrgaadleid lordideks ja alamaadleid gentrydeks, Hispaanias olid grandid ja hidalgod, Saksamaal Herrid ja Ritterid, Prantsusmaal baronid ja chevolierid. Aadlikud tegelesid kaitsmisega kuid veel ka kohtumõistmisega. Sageli usaldasid aadlid seda tegevust oma asemikele, kui see puututas talupoegade üle kohtumõistmist, aga kõrgema astme kohtuistungitel osales aadel isiklikult. Aadli ühiskondlikuks funktsiooniks oli sõdimine. Aadlikud elasid aadlilinnustes. Siiski olid peamised linnused puust, sest kivist linnuseid ei saanud kõik aadlid endale lubada. Linnusel oli nii kaitse- kui esindusfunktsioon- see süboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle ning oli kaitseks, sest aadlid pidasid tihti omavahel vaenuseid. Tornilinnus ümbritseti kaitsemüüri ja vallikraaviga
Seega on lastekaitsetöötajal justkui järelevalvaja roll. Jälgida tuleb laste õiguste tagamist kohalikus omavalitsuses (meediaüritustel, reklaamikampaaniates, poliitilistel agitatsioonidel, massiürituste korraldamisel, kauplemislubade väljastamisel meelelahutusega, alkoholimüügiga, hasartmängudega tegelevatele ettevõtetele lasteasutuste vahetus läheduses jne). Lastekaitsetöötaja ülesanne on ka jälgida, et lapse huvid oleks kaitstud kohtuistungitel ja eeluurimistel, kus otsustatakse alaealise karistamise üle, koosolekutel ja kohtumistel. Lapse probleemid ja abitu seisund ei saa olla meedia objektiks, sellega tegeleb vaid lastekaitsetöötaja ning seepärast peab ta olema on töös konfidentsiaalne ning pädev kontrollima informatsiooni kulgu. Lastekaitsettöötaja eetikakoodeks (K. Suislepp, refereerinud T. Tulva 1996) ütleb, et töö lähtekohaks peab olema eelkõige lapse huvid ning tuleb kaitsta lapse au. Lapsele tuleb selgitada
· Kõnede tõlkimine toimub katkestusteta, tagades seega kõneleja esituse mõjususe ja voolavuse säilimise. · Sünkroontõlkel on oluline osa mitmekeelsete koosolekutele korraldamisel. · Sünkroontõlge on senini kõige arenenum tõlkemeetod. Järeltõlge. Järeltõlke puhul on tõlk vahendajaks kahe kõneleja vahel. Kõneleja peatub iga paari-kolme lause tagant, et anda tõlgile aega öeldut teise keelde ümber panna. Järeltõlget kasutatakse tavaliselt kohtuistungitel, ametlikel koosolekutel ja läbirääkimistel, arsti vastuvõtul, ekskursioonidel, mitteametlikel kohtumistel ja ka seltskondlikel üritustel. Järeltõlke eelised: · Järeltõlge on suurepärane lahendus kuulajate aktiivset osavõttu nõudvate arutelude, koosolekute ja läbirääkimiste läbiviimiseks. Järeltõlke vahendusel saavad osalejad võimaluse keskustelu toimumise käigus ka omapoolseid märkusi lisada.
ning kellel on oma riigi kõrgeimatesse kohtunikuametitesse nimetamiseks nõutav kvalifikatsioon või kes on tunnustatud ja pädevad juristid. Euroopa Kohtu kohtunikud valivad endi hulgast kolmeks aastaks presidendi, kelle ametiaega võib pikendada. President juhatab Euroopa Kohtu tööd ning on eesistujaks kõige suuremates kohtukoosseisudes, kohtuistungitel ja kohtu nõupidamistel. Euroopa Kohut aitavd lisaks Kohtujuristid erapooletusega ettepanekuid tehes, Kohtusekretär on institutsiooni peasekretär ja ta juhib kohtu osakondade tööd. Euroopa Kohus vaatab asju läbi kas täiskogus (kui on tähtid), suurkojas (kui liikmesriik taotleb või on keerukas tullakse kokku) (13 kohtunikku) või kolmest või viiest kohtunikust koosnevates kodades. Muud kohtuasjad vaadatakse läbi viiest või kolmest kohtunikust koosnevates kodades.
III 1. omama õigust kohtu poole pöörduda – to have the right of recourse to court 2. kohtu poole pöörduma – to take recourse to a court 3. kohtus asju arutama, lahendama – to adjudicate matters in court 4. oma õigusi kaitsma – to protect one`s rights 5. tsiviilhagi – civil action 6. hagiavaldust kohtusse andma – to file a statement of claim with a court 7. pooli esindama – to represent parties 8. toimikut uurima – to examine a file 9. kohtuistungitel osalema – to participate in court sessions 10. kohtu koosseis – panel of the court 11. kohtule ütlusi andma – to give statements to the court 12. tõendeid ja küsimusi esitama – to submit evidence and questions 13. seaduses sätestatud korras – provided by law 14. hagist loobuma – to discontinue an action 15. hagi õigeks tunnistama – to admit a claim 16. hagi vaidlustama – to contest a claim 17
ei ole üldjuhul mõne menetlusosalise puudumine kohtuistungilt. Ülekuulatud tunnistaja korduv väljakutsumine järgmistele kohtuistungitele sama astme kohtus peab olema põhjendatud. (2) Vajaduse korral võib kohtus tunnistajat samal istungil korduvalt üle kuulata, samuti tunnistajaid vastastada, kui nende ütlused on vasturääkivad. Tunnistaja ütluste avaldamine (1) Erinõude ja korralduse alusel, samuti eeltõendamismenetluse käigus ja asja arutamise edasilükkamise korral eelmistel kohtuistungitel ülekuulatud tunnistaja ütlused avaldatakse kohtuistungil. Tunnistaja ütlused loetakse avaldatuks, kui kohus ega menetlusosalised ei pea ettelugemist vajalikuks. (2) Kui eelmistel kohtuistungitel ülekuulatud tunnistajad ilmuvad kohtuistungile, võib kohus nad uuesti üle kuulata. Tunnistaja vastutus (1) Kui tunnistaja jätab kohtu kutsel mõjuva põhjuseta kohtusse ilmumata, võib kohus teda trahvida ja kohaldada sundtoomist.
pikendada. Nad valitakse isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust ning kellel on oma riigi kõrgeimatesse kohtunikuametitesse nimetamiseks nõutav kvalifikatsioon või kes on tunnustatud ja pädevad juristid. Euroopa Kohtu kohtunikud valivad endi hulgast kolmeks aastaks presidendi, kelle ametiaega võib pikendada. President juhatab Euroopa Kohtu tööd ning on eesistujaks kõige suuremates kohtukoosseisudes, kohtuistungitel ja kohtu nõupidamistel. Kohtujuristid abistavad Euroopa Kohut tema töös. Nende ülesanne on anda kõigis neile määratud kohtuasjades täiesti erapooletult ja sõltumatult põhjendatud juriidilisi arvamusi, mida nimetatakse „ettepanekuteks". Kohtusekretär on institutsiooni peasekretär ja ta juhib kohtu osakondade tööd Euroopa Kohtu presidendi alluvuses. Euroopa Kohus vaatab asju läbi kas täiskogus, suurkojas (13 kohtunikku) või
Nende ametiaeg on kuus aastat, võimalusega seda pikendada. Nad valitakse isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust ning kellel on oma riigi kõrgeimatesse kohtunikuametitesse nimetamiseks nõutav kvalifikatsioon või kes on tunnustatud ja pädevad juristid. Euroopa Kohtu kohtunikud valivad endi seast kolmeks aastaks presidendi ja asepresidendi, kelle ametiaega võib pikendada. President juhatab Euroopa Kohtu tööd ning on eesistuja kõige suuremates kohtukoosseisudes, kohtuistungitel ja kohtu nõupidamistel. Asepresident abistab presidenti tema ülesannete täitmisel ning asendab teda, kui viimasel pole võimalik kohal viibida. Kohtujuristid abistavad Euroopa Kohut tema töös. Nende ülesanne on anda kõigis neile määratud kohtuasjades täiesti erapooletult ja sõltumatult põhjendatud juriidilisi arvamusi, mida nimetatakse ,,ettepanekuteks". Kohtusekretär on institutsiooni peasekretär ja ta juhib kohtu osakondade tööd Euroopa Kohtu presidendi alluvuses.
Reaalsus on tegelikult teistsugune - igal riigil on lubatud üks nominatsioon ning see on automaatselt vastu võetud, lisaks vaatavad valitsused valiku tegemisel pigem head tagatausta ning aktiivset avaliku teenistuse kogemust, kui õigusalaseid oskusi. Kohtunikud valivad omavahel kolmeks aastaks kohtupresidendi ja asepresidendi, kelle ametiaega võib pikendada. President juhatab Euroopa Kohtu tööd ning on eesistuja kõige suuremates kohtukoosseisudes, kohtuistungitel ja kohtunõupidamistel. Asepresident abistab presidenti ning asendab teda vajadusel. Lisaks kohtunikele on abiks 9 kohtujuristi, kes peavad tegutsema täieliku erapooletusega et tuua kohtukooseisu ette põhjendatud ettekanded kaasuste kohta.See tähendab, et kui kohtujurist määratakse kaasusele, peab ta põhjalikult läbi töötama terve kaasuse, teatavaks tegema kõik probleemid, esile tooma seotud seadusaktid ning seejärel oma kokkuvõtte kohtukoosseisule esitama
42 võimalus. Hageja ei ela Eestis. Tegemist on õigusega, mis hagejal väidetavalt aastakümnete eest lapse kasvatamisest ja tunnistas isadust hageja suhtes. Samuti on kohus põhjendatult arvestanud, et tekkis. Hageja ise ei viibinud kohtuistungitel. hageja sünni registreerimisel tema ema kandis sünniakti lapse isa ees- ja isanime, mis langesid kokku pärandaja omadega. 15. Kolleegium märgib, et ENSV territooriumil 1960. aastal kehtinud VNFSV tsiviilkoodeksi § 11 määratles isiku elukohaks tema alalise tegevuse või tema vara asupaiga
vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud, et otsustades valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkuse üle, tuleb kohtul lahendada küsimus selle tasu maksmise vajalikkusest ja põhjendatusest konkreetses kuriteoasjas ning arvestades selle asja keerukuse astet. Seejuures ei ole vähetähtis kaitsja poolt kohtuistungitel osalemiseks ja asja ettevalmistamiseks kuulutatud aeg ja kohtu hinnang selle kohta, kas kaitsja poolt tehtud töö math on olnud vajalik ja põhjendatud. Riigikohtu kriminaalkollegium on leidnud, et kaitsjale makstud tasu vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel ei saa samuti mööda minna asjaolust, kuidas see tasu, arvestades tehtud töö mahtu,
annaabi.ee 
