Seadusandlik võim: peaülesanne seaduste koostamine ja vastuvõtmine ehk seadusloome. Riigi kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks on parlament (valitav rahva esinduskogu). Eesti Vabariigi 101- liikmeline 4 aastaks valitav Riigikogu (EV Ps 4. pt) 12. Riigikogu valiti 2011. 06. 03. Täidesaatev võim: Kohtuvõim: õigusemõistmist teostav riigivõimu haru, peab olema sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvast võimust. Eesti kohtusüsteem on 3-astmeline (13. peatükk $148). Kõrgeimaks kohtuastmeks on Riigikohus Tartus (18- liikmeline). Esimeheks Priit Pikamäe. Riigkohus koos õiguskantsleriga teostavad Põhiseaduslikkuse ehk konstitutsioonilist järelevalvet: $139, 142, 143, 149, 107 (ka Eesti Vabariigi president). Võimude lahususe vajalikkus: 1) takistab võimutäiuse koondumist ühe isiku või institutsiooni kätte, välistades dikatuuri ehk isikuvõimu. 2) erinevad võimuharud piiravad ja tasakaalustavad üksteist, et vältida võimuliialdusi.
5 3. SEADUSANDLIK KESKKOND 3.1. Kohtusüsteem Taani kohtusüsteem on kolmeastmeline. Esimese astme kohtuid (byret), mis lahendavad kriminaal- ja tsiviilvaidlusi, on 24. Ringkonnakohtuid (landsret) on kaks, mis asuvad Kopenhaagenis ja Viborgis. Kopenhaageni ehk idaringkonnakohtu alla kuuluvad ka Fääri saarte ja Gröönimaa kohtud. Kõrgeimaks kohtuastmeks on Ülemkohus (Højesteret). Ülemkohtu koosseisu kuulub 19 kohtunikku (kuid kaks nendest töötavad hetkel Euroopa Inimõiguste Kohtus). Lisaks kuulub kohtusüsteemi Mere- ja Kaubanduskohus (Sø- og Handelsretten) asukohaga Kopenhaagenis, mis tegeleb mere- ja kaubandusõiguse küsimustega. 3.2. Varia Taanist sai Euroopa Majandusühenduse (Euroopa Liidu) liige 1973. aastal. Taani on ka NATO liige. Sõjaväeteenistus kestab 9-12 kuud
Harju Maakohus Pärnu Maakohus Tallinna Halduskohus Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus Tartu Halduskohus Riigikohus (Kõrgeim kohus) Riigikohtu üldkogu Kriminaalkolleegium Tsiviilkolleegium Halduskolleegium Põhiseaduslikkuse Järelevalve kolleegium Teise astme kohus Esimese astme kohus Eesti kohtusüsteem Üldjuhul saavad kohtuasjad alguse vastavalt maa- või halduskohtutes. Erand on põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus (muuhulgas valimiskaebused), kus esimeseks kohtuastmeks võib olla Riigikohus. Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest olulisemad on isikute kaebused avaliku võimu vastu. Halduskohtusse saab kaevata täitevvõimu haldusaktide ja toimingute peale ning muu HKMS-s sätestatu peale (HKMS § 4). Nt Isik pöördub kaebusega halduskohtusse minister X käskkirja seadusevastaseks tunnistamiseks, kuna leiab, et X minister vabastas ta avalikust teenistusest seadusliku aluseta jne.
kuningas oleks resideerinud igal kolmandal aastal. Narva puuduseks oli aga see, et ta oli oma suure ülesande jaoks liiga väike ja kitsas, sõjavägi ei tahtnud kaitseehitiste vahele ära mahtuda. 1659.a suur tulekahju lahendas selle probleemi ning Narvast kujunes Rootsi aja lõpuks tõeline Põhjamaade barokkpärl. Saaremaa liideti Rootsiga 1645.a Brömsebrö rahuga. Sarnaselt Rootsi valduses oleva Põhja- Eestiga oli siin kõrgeimaks kohtuastmeks ülemmaakohus, edasikaebused tuli esitada kas rüütelkonna peamehele või Taani kuningale.Kui Saaremaa läks 1645 Rootsile, kinnitas kuningas kõik senised Saaremaa rüütelkonna privileegid. Ehkki Eestimaa rüütelkond oli liitunud Rootsi kuningriigiga vabatahtlikult, ei tehtud ka siin selles punktis Eestimaa aadlikele mingisugust erandit. Ainult neil riigi alamatel, kes elasid Rootsis ja Soomes, oli sõnaõigus riigiasjades ning ülejäänud võrdsustati välismaalastega.
ühendriikides kokku 13, seal juures on neis kokku 179 ametisse nimetatud kohtunikku. Apellatsioonikohtus vaadatakse uuesti läbi piirkonnakohtust edasi kaevatud tsiviil- ja kriminaalasju. (Gitelson et al,1996, lk 293.) Neid protsessides ei vaata enam läbi faktilisi andmeid, vaid vaadatakse üle menetlus, et parandada vigu seaduste ja korraga seotud küsimuste puhul, mis on tekkinud madalama astme kohtus. (O'Connor, 2006, lk 310.) Teise astme kohtus ei kasutata enam vandekohust. Kolmandaks kohtuastmeks Föderaalses kohtusüsteemis on Ameerika Ühendriikide Ülemkohus. Sinna kuulub 9 isikut: esimees ja 8 kohtuliiget. Ülemkohtul on nii esma- kui ka apellatsioonikohustus. Suurem osa Ülemkohtu tööst on apellatsiooniline. Sealjuures on kohtunikei õigus valida, milliseid vaidlusi nad arutlusele võtavad. See annab võimaluse väljendada oma poliitilisi vaateid. Sealjuures ei pea nad selgitama oma valikute põhjuseid. (Gitelson et al,1996, lk 295
Lisaks maakonnad Eestis. Samuti Rootsi ajal kehtestus mitmeastmeline kohtusüsteem Liivimaa kubermangus. Madalama astme kohtuks oli nn sillakohus – üheks funktsiooniks hoolitsemine maanteede, sildade ehitamise eest, aga teostas ka politseivõimu talurahva üle ja vahendas väiksemaid talurahva süütegusid. Teiseks liigiks maakohus – Riias ja Võnnus – mõistis kohut suuremate süütegude puhul, aga ka kõigi mitteaadlike süütegude üle. Kõrgemaks kohtuastmeks Liivimaa õuekohus, mis tükk aega resideeris Tartus, hiljem Riias. Sellele allusid suurimad kuriteod, samuti aadlikega seotud kuriteod. Aadlike positsioon Rootsi võimu alusel Liivimaal esialgu tugevnes märgatavalt. Rootsi kuningad läänistasid kohalikule aadlile hulgaliselt mõisu, maavaldusi, koguni sedavõrd palju, et 17. saj 70. aastateks jäi kogu Liivimaa Läti distriktis Rootsile vaid mõnikümmend adramaad.
vahelised vaidlused tsiviilõiguse valdkonnas. Kriminaal ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvaid küsimusi. Esimese astme lahendite puhul saab edasi kaevat teise astme kohtusse-ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus vaatab asja läbi apellatsiooni korras, apellatsiooniastmes on õigus tõendeid uuesti hinnata. Erandjuhtudel võib tulla, et maa ja linnakohtulahendeid ei saa edasi kaevata ringonnakohtule vaid otse riigikohtusse. Kassatsioonikaebus riigikohtusse. Kolmandaks kohtuastmeks on riigikohus, kes vaatab asju läbi kassatsiooni korras. Ta ei hinda tõendeid, vaid vaatab asju läbi õigusliku külje pealt- kas alama astmekohtud on õigesti seadusest aru saanud,seda õigesti kohaldanud ja jälginud kõiki protsessireegleid. Menetlusseadustikud jätavad riigikohtule õiguse talle esitatud kassatsioonid menetlemata jätta. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kontrollib õigustloovate aktide vastavust põhiseadusele ja seadustele
kohtuna haldusasju; II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus. Üldjuhul saavad kohtuasjad alguse vastavalt maa- või halduskohtutes. Erand on põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus (muuhulgas valimiskaebused), kus esimeseks kohtuastmeks võib olla Riigikohus. Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest olulisemad on isikute kaebused avaliku võimu vastu. Halduskohtusse saab kaevata täitevvõimu haldusaktide ja toimingute peale ning muu HKMS-s sätestatu peale . Nt Isik pöördub kaebusega halduskohtusse minister X käskkirja seadusevastaseks tunnistamiseks, kuna leiab, et X minister vabastas ta avalikust teenistusest seadusliku aluseta jne.
Kriminaal ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvaid küsimusi. Esimese astme lahendite puhul saab edasi kaevat teise astme kohtusse-ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus vaatab asja läbi apellatsiooni korras, apellatsiooniastmes on õigus tõendeid uuesti hinnata. Erandjuhtudel võib tulla, et maa ja linnakohtulahendeid ei saa edasi kaevata ringonnakohtule vaid otse riigikohtusse. Kassatsioonikaebus riigikohtusse. Kolmandaks kohtuastmeks on riigikohus, kes vaatab asju läbi kassatsiooni korras. Ta ei hinda tõendeid, vaid vaatab asju läbi õigusliku külje pealt- kas alama astmekohtud on õigesti seadusest aru saanud,seda õigesti kohaldanud ja jälginud kõiki protsessireegleid. Menetlusseadustikud jätavad riigikohtule õiguse talle esitatud kassatsioonid menetlemata jätta. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kontrollib õigustloovate aktide vastavust põhiseadusele ja seadustele. See toimub
(Gitelson jt, 1996, lk. 400) Föderaalsüsteemi peamised apellatsioonikohtud on ringkonnakohtud. Nad vaatavad uuesti läbi ringkonnakohtutest edasikaevatud tsiviil- ja kriminaalasju. 12 ringkonnakohut katavad osariikide regioonalsed grupeeringud. Lisaks on 13 apellatsioonikohtut patentide ja kaubamärkidega seotud vaidluste lahendamiseks. (Gitelson jt, 1996, lk. 294) Vandemehi saab kasutada ainult piirkonnakohtutes. Kõrgeimaks kohtuastmeks on föderaalses süsteemis Ülemkohus. Ülemkohus koosneb kaheksast kohtu liikmest ja ühest esimehest. Ülemkohtu kohtuniku kandidaadi esitab president Senatile ning kui Senati enamus on kandidaadi poolt, jõustub ametisse nimetamine. Ühendriikide Ülemkohtu kohtunikud nimetatakse ametisse terveks eluajaks ning nad on väga mõjukal positisoonil. Tähelepanuväärne on see, et president valib enamasti kandidaadi, kes on temaga samast parteist ja samade poliitiliste vaadetega
annaabi.ee 
