Alistatud rahvad pidid maksma makse, moslemid olid selles vabastatud. Ühiskond ja naiste koht ühiskonnas: Islami seadus sariaat pöörab suurt tähelepanu perekonnale ja naiste olukorrale. Prohvet suhtus naistesse leebelt ja võttis kuulda nende nõuandeid. Seaduse järgi võib mees võtta endale kuni neli seaduslikku naist, sellele võivad lisanduda ka ebaseaduslikud liignaised. Tingimus on, et mees kõiki võrdselt kohtleks. Kõige tavalisem on paarperekond. Naistel on lahutuse puhul pärismisõigus ja õigus käsutada iseseisvalt kaasavarana perekonda toodud vara. Tavaliselt on tütarde pärandiosa poegade omast väiksem, kuna neil ei tule peret üleval pidada. Naiste liikumist (suhtlemist) piiratakse perekonda mittekuuluvate meestega. KONTROLLTÖÖPEATÜKID: 7,8,9. lk 71-91, 104-120.
probleemidest.Küsida mida tahavad mänguasja,süüa,arvuti,konsooli,alkohooli ja tubakatooteid.Ma kõike neid ei ostaks neile või temale,ideaalne isa peaks ütlema vahest EI. Kui keegi oleks maailmas ideaalne, siis ma arvan, et tema sõpradel, tuttavatel ja ka pereliikmetel viskaks ühel päeval lihtsalt kopa ette . Ma mõtlen selle all seda, et kõik lihtsalt ei saa ideaalne olla. Sama on ka isadega. Muidugi oleks hea, kui isa iga päev kommi ja kõike head ja paremat tooks ning kohtleks inimesi nagu jumalaid, kuid see oleks lihtsalt nii ebareaalne. No olgu, las isa toob kõike head, aga probleem on ka veel selles, et kust kohast ta raha võtab? Ja kui isa olekski siis nii ideaalne, on see siis tõenäoline, et tema bossid ja töökaaslased teda välja kannatavad. Kõik muidugi teavad, et raha saamiseks tuleb tööd teha ja kui seda pole, siis ei saagi ju lastele kõike head ja paremat tuua. Mis siis, et ta oskab siis põhiliselt kõiki töid
ebavõrdselt. Nends sõnades peitub mõte, et isikuid tuleb samamoodi kohelda siis, kui nad on faktiliselt samas positsioonis, siiski täpselt ühesuguseid juhtumeid ei saa olemas olla. 3) Võrdse kohtlemise kaasuste lahendamine 5 PS § 12 lõike 1 esimesest lausest tulenev õigusloome võrdsuse põhimõte nõuab üldjuhul, et seadused ka sisuliselt kohtleks kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi. Õigusloome võrdsus nõuab, et seadused ka sisuliselt kohtleks kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi. Selles põhimõttes väljendub sisulise võrdsuse idee: võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt6. Kuid mitte igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine. Ebavõrdsuse kindlaks tegemine käib järgmise skeemi alusel:
SELLEST LÄHTUV SAMUTI ÜLIM. SARIAAT E. ISLAMI SEADUS HÕLMAB KÕIKE, MIDA ALLAH INIMESTELT NÕUAB VAIMULIK JA ILMALIK VALDKOND POLE ISLAMIS TEINETEISEST ERALDATUD. ISELOOMUSTAGE NAISE SEISUNDIT ISLAMI KULTUURIS. MIS ON SELLE NEGATIIVSED JA POSITIIVSED KÜLJED? - SARIAADI JÄRGI VÕIB MEES ENDALE VÕTTA KUNI NELI SEADUSLIKKU NAIST, LISANDUDA VÕIVAD KA EBASEADUSLIKUD LIIGNAISED. NÕUTUD ON, ET MEES SUUDAKS KÕIKI NAISI SEISUSEKOHASELT ÜLAL PIDADA JA KOHTLEKS NEID VÕRDSELT. ABIELURIKKUJAID KARISTATAKSE PIITSAHOOPIDEGA VÕI KIVIDEGA SURNUKSLOOPIMISEGA. MEES VÕIB NAISEST LAHUTADA PÕHJENDUSI ESITAMATA, KUID TEATUD ÕIGUSED LAHUTUSEKS ON KA NAISEL (NAISTEL ON PÄRIMISÕIGUS JA ÕIGUS KASUTADA ISESEISVALT KAASAVARANA PEREKONDA TOODUD VARA). NAISTE LIIKUMISVABADUST JA SUHTLEMIST PEREKONDA
lähtuv samuti ülim. Sariaat e. islami seadus hõlmab kõike, mida Allah inimestelt nõuab vaimulik ja ilmalik valdkond pole islamis teineteisest eraldatud. Iseloomustage naise seisundit islami kultuuris. Mis on selle negatiivsed ja positiivsed küljed? - Sariaadi järgi võib mees endale võtta kuni neli seaduslikku naist, lisanduda võivad ka ebaseaduslikud liignaised. Nõutud on, et mees suudaks kõiki naisi seisusekohaselt ülal pidada ja kohtleks neid võrdselt. Abielurikkujaid karistatakse piitsahoopidega või kividega surnuksloopimisega. Mees võib naisest lahutada põhjendusi esitamata, kuid teatud õigused lahutuseks on ka naisel (naistel on pärimisõigus ja õigus kasutada iseseisvalt kaasavarana perekonda toodud vara). Naiste liikumisvabadust ja suhtlemist perekonda mittekuuluvate meestega on piiratud, majades on enamasti siseõue tagaküljel paiknevad eraldi ruumid
Rumal ininmene võib katsuda oma viga kaitsta- ja suurem osa rumalaid teebki seda." Inimesed kipuvad unustama, et inimene on tundeolend. Kõikv inimeste suhtlemine ja igapäeva elu on üles ehitatud tunnetele. Me ostame poest asju emotsioonide põhjal. Meile meeldivad inimesed emotsioonide põhjal. Meile meeldivad need, kellel me meeldime. Inimese haigestuvad, et tähelepanu saada. See on ka osa tundemaailmast. Teadvustades endale, et teisi inimesi tuleb kohelda nii nagu tahan, et nemad mind kohtleks, on pannud aluse minu uuele eluperioodile. Tänu sellele mõtele otsustasin, et võtan osa projektist ,,Vanem vend/vanem õde". Mul on selle üle väga hea meel, et langetasin sellise otsuse. See parandab nii minu elu ja kindlasti suudan ka ühe väikese tüdruku ellu rohkem päikest tuua. Raamatut lugedes sattusin vastamisi tõega, et inimene, kes kõneleb ainult endast, mõtleb ka ainult endast
Making life means making trouble." (Kas Eliza, Higginsi ja Freddy ,,armukolmnurk". Klassikaliseks maailm oleks üldse loodud, kui selle looja oleks kartnud tüli tekitamist? armukolmnurgaks seda muidugi nimetada ei saa, kuid Eliza seisab Elu loomine tähendabki tüli tekitamist.) teatud mõttes siiski kahe valiku vahel. Kas valida Freddy, kes teda tõenäoliselt hästi kohtleks või Higgins, kes on talle haiget teinud, kuid kelle vastu tal on tunded? Inimeste võtmine iseenesestmõistetavana. Siinkohal tulevad taas mängu Eliza ning Higgins. Higgins ei pidanud naisest lugu ning ei hinnanud tema pingutusi, mis oli nende kahe vahel tekkinud pingete põhiliseks põhjuseks. Brittide tolleaegse ühiskonna ülemklassi n-ö sisutühjus. Paralleelid N-ö raamatu hindamine kaane järgi, mis tänapäeva ühiskonnas esineb
õpetajateks olid oma õpipoistele ja sellidele õpetajaks kogu nende õppimise ja tegevuse aja. Õpipoisi periood oli kahtlemata õigusetuim, kuid seda ei saa ka nii üheselt võtta. Eelkõige võttis meister õpipoisi temast hea käsitöölise kasvatamiseks. Õpipoisiaja alguses oli katseaeg, mille jooksul võis meister õpipoisist lahti öelda ja ta koju tagasi saata. Katseajal end heast küljest näidanud poiss kirjutati õpipoisiraamatusse sisse. Tsunftivanemad jälgisid, et meister ei kohtleks õpipoissi halvasti, et ta ei oleks näljas ja et tal oleksid korralikud riided seljas. Õpipoiss võeti ju meistri perre mitte ainult õpetada, vaid ka kasvatada. Õpipoisiaeg kestis tavaliselt 4-6 aastat, poisse võeti õpipoisteks 9-10aastaselt. Esimesed paar aastat oli õpipoiss pigem pererahva teenija, kuid viimastel aastatel ei tohtinud teda enam erialaväliste töödega koormata. Meistri loal võis õpipiss alustada sellitöö tegemist. Kui töö vastas tsunftivanemate nõuetele,
Machiavelli arvates on hea valitseja see, kes ei pööra tähelepanu ainult mitte tänastele probleemidele vaid oskab ette näha ka tulevasi probleeme ja neid ennetada ja ta leiab, et ka lihtsurelikul on olemas reaalne võimalus saada valitsejaks ja seda kahel viisil. Esimene on valitsejaametini jõudmine kuritegelikku teed pidi ja teine kaaslinnlaste toetusel ja heakskiidul. Machiavelli peab oluliseks, et valitseja kohtleks oma alamaid nii, et ta ei peaks hea ega halva sündmuse puhul oma käitumist muutma, sest vaenulisel ajal hätta sattudes pole sul enam aega halvaks, ja ka heategudest, mis sa teed, pole kasu, sest neid peetakse sunnituks ega tõuse sulle neist mingit tunnustust. Üheks tähtsaks aspektiks valitsejate võimu uurimisel pidas Machiavelli seda, kas valitseja suudab ise oma riiki kaitsta, st moodustada sellise sõjaväe, mis võib vastu astuda mis tahes
peculiumi kaasa või ei. Õiguslikult omada vara ei saa aga ori võis omada vallasvara ehk peculiumi. Peculiumi termin ka selle kohta kui isa annab lapsele raha. 15.Kas isandal asusid piirangud oma orja kohtlemisel? I aastatuhandel Rooma Vabariigi lõpuni polnud isandal õiguslikult reguleeritud piiranguid orja kohtlemisel. Censorid ehk magistraat, kes viis läbi rahvaloendusi, valvas rahva moraali. Kuivõrd vaatasid, et isandad ei kohtleks orja liiga julmalt. Dyonysus Halikarnassosest võrleb Ateenat ja Roomat, igal majal vaba voli vs iga maja, tuba avatud censori ülevaatusele. Censoritel teoreetiliselt õigus vahele segada orja-isanda suhtele aga kuni keisrite perioodini ei tehtud midagi. Ori ise ei võinud sensori poole pöörduda. Lex petronia 1. sajandil, koodeks Pompeijst (aasta 79. vanem, tuha alt leiti). Orja isandatel pole õigust orja võitlema saata loomadega kui ametlik otsus puudub. Domitsianus (81-96) keelas orjade
EIK praktikas ei ole siiski peetud võimalikuks süütuse presumptsioonist tuletada vahi all pidamise maksimaalset või siis ka optimaalset tähtaega, kuigi erialakirjanduses on sellelaadseid ettepanekuid tehtud. Samuti ei ole EIK praktikas aktsepteeritud ettepanekuid, et süütuse presumptsiooni rikub isiku vahi alla võtmine kuritegude jätkuva toimepanemise või siis ka üksnes kuriteo ohtlikkuse tõttu.68 Süütuse presumptsioon eeldab, et riik kohtleks kahtlustatavat samamoodi nagu süütut isikut. See on moraalne ja poliitiline põhimõte, mis põhineb laialtlevinud arusaamal, kuidas vabas ühiskonnas peaks riik praktiseerima õigust isikut karistada. Riigil on kaugeleulatuvad õigused uurimiseks, süüdistamiseks, kohtumõistmiseks ja karistamiseks. Demokraatlikus ühikskonnas eeldatakse, et neid õiguseid praktiseerides austatakse iga üksikisiku põhiõigusi. 69 Süütuse 66 Konsa, J. Süütuse presumptsioon ja oportuniteet
1. Armasta oma ligimest olevat ülim seadus. Kuid milline võim selle nii seadis? Millisel mõistlikul alusel armastuse kummardamine põhineb? Miks ei peaks mina oma vaenlasi vihkama? Kui ma neid armastan, kas ei heida see mind nende meelevalda? 2. Kas teineteisele head teha on vaenlaste loomu järgi? MIDA TÄHENDAB HEA? 3. Kas suudab verine räsitud ohver armastada verest nõretavaid lõugu, mis tükk tüki haaval tema ihu rebivad? 4. Kas me pole siis loomult kiskjad? Kui inimesed ei kohtleks üksteist röövsaagina, kas suudaksid nad siis ellu jääda? 5. Kas pole iha tõesem väljend kirjeldamaks armastust inimrassi jätkumist silmas pidades? Kas pole armastus lipitsevates kirjatükkides vaid ilus väljend suguakti kirjeldamiseks? Või oli suur õpetaja kohimeeste ülistaja? 6. Armastada oma vaenlasi, teha head neile, kes sind põlgavad ja ära kasuavad kas pole see end peksja ees selili heitva koera põlastusväärne filosoofia? 7
annaabi.ee 
