Maria Theresia Marta Jahhu Tartu Katoliku Kool 8.Klass 2009 ·Maria theresia sündis 13. mai 1717 varahommikul Viinis, Hofburgi palees.Ta ristiti samal päeval Maria Theresia Walburga Amalia Christinaks · Maria theresia meenutas · oma ema. Tal olid suured · sinised silmad, kohevil, · lokkis juuksed · ja tal olid punase · varjundiga laiad huuled. · Ta keha oli suur ja tugev. Maria Theresia noorena. Maria Theresia Maria Theresia oli Austria ·ertshertsoginna ja ·Ungari kuninga · nna. · ·Maria Theresia sai Austria troonile seetõttu, et tema isal polnud poegi, kes elanuks tollest kauem, seet õttu oli Karl VI koostanud pragmaatilise sanktsiooni, mis andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida
Ning siis läheb rõõmsalt vilistades, Ikka õhus üks ja siis teine maas, Järgi vilistab ja õitseb aas, Hakkab kõikjal särama ja sumisema. (Henrik Visnapuu) Nagu looduses ikka on järgmine aastaaeg suvi. Päikeserattast unistavad paljud, kuid sellele iseloomulikke luuletusi lõi pigem Under. "Kuldsed tiivad pärani / päike istub juba puus / ... / Istub katusel kui lind, / uued suled kohevil." Poetess kirjutab suvest üsna positiivselt ja ka sellest, kui romantiline aeg on suvi. See on aeg, kus võib kohtuda inimesega, kelle avastad enda jaoks väga kalli ning parima inimesena siin ilmas. Klaasrõdus vara ootasin ma sind, Kui üle läve päikse kuldne king Arg-aralt astus. Nagu kirju lint End keris üle aia lõhnaving. Sa tulid läbi valge õilmemöllu. Mis sädeles kui liblikate ring.
"Kõik päevad kihutavad tantsujalga vast hingeldades kevadelle vastu, kes juba punab läbi pajusalga./... / Kui oja ennast alla hõiskab kingust, siis lumi paberina rebeneb: veed lendavad kui linnud, pääsnud lingust." Päike näib Underile olevat tähtsaim kevade sümbol. Seda isikustades loob ta pildikesi, mis on küll veidi naljakad, aga samas kevadele vägagi iseloomustavad. "Kuldsed tiivad pärani / päike istub juba puus / ... / Istub katusel kui lind, / uued suled kohevil." ("Käik valgusse"); "Ees päikese suu on pärani - / ta hingeõhk on valgus. / Kõik on nii vastne ja verisoe - / ma tunnen, see on Algus" ("Sõit hommikusse"); "noorest päiksest / kuldudarlisest piima voolab toites, / et pakateleb muld kui tabat äiksest." ("Varakevad") ja "Kevadeutoopia" - "Päike kõliseb taevas / veed karand püsti kraavides, / lõhuvad joosta mis hirmus. / Iga lomp saanud peegliks: / tuleb üle hüpata taevastest / nii ja nii mitu korda."
//...// Mereteema kõlab ka mitmetes teistes luuletustes: ,,Vana paat", ,,Õngel", ,,Merejääl", ,,Vaalade elu", ,,Kaksipidised", ,,Vahel on,..", ,,Peod täis kive ja istun vete veeres..", jpt. 2. Aastajad: Talveöö Pakasepaugud, kohevil hangede kahin. Kiirgavasse öösse pärani silmi vahin. //...// Aastajad kajastuvad veel luuletustes ,,Kevade võtted", ,,Suveigatsus", ,,Märtsikuu hetk", ,,Suvisel tuleasemel..", ,,Talv", ,,Sügisel", jne. 7 3. Armastus, igatsus, kiindumus: Sinu nägu
Üleni mustaks neil muutub siis kuub, mustaks nad määrivad sinugi suu. (Mustikas) 8. Kevadel ta üksi mulla all, suvel tuleb sõpru juurde tal. Nopid sügisel mullast üles, terve perekond sul süles. (Kartul) 9. Lamab lumeteki all, aga külm ei ole tal. Saabub kevad, unest virgub, mehe pikkuseks siis sirgub. Voogab tuules nagu meri, pea täis kullakarva teri. (Rukis) 10. Aias istub uhke emand madal, kohevil ja lai. Suvelt kingituseks tema rohelised pärlid sai. Neid nüüd valvab emand aias, kleiti peitnud okkad ta, et võiks igat pärlimaiast valusasti torgata. (Karusmari) 11. Hiir läheb auku, saba jääb välja? (Võti) Tänapäeva muistendid on teatud liiki rahvajutt. Muistend kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Tänapäevane on kaasaegsem, võrreldes vanematega suust
Peab ütlema, et Vabariigi ajal olid naised väga moodsad. Aga nõukogude ajal tekkis moeuudistega ajanihe." Vaadeldes "Moealbumi" 1952. aastal ilmunud esimest numbrit, peab tunnistama, et Kaarma mainitud ajanihe on täiesti olemas. Esitatud mudelitel on veel juures Teise maailmasõja aegse maskuliinse stiili jäljed: mõne kleidi õlg on rõhutatud, palju esineb vormiriietust meenutavaid kostüüme, A-joonega diorilikke seelikuid kohtab vähe ning nad pole kaugeltki nii uhkelt kohevil kui new-look´i originaalrõivad. Ajakirjas pole näha ka ühtki pükstesse riietatud daami. Siiski ei saa öelda, et Nõukogude Eesti moeajakiri oleks võrreldes välismaa analoogidega erakordselt mahajäänud; pigem esindab ta ´50. aastate alguse moe kainemat joont. Teiste kavandite seas jäävad silma tõeliselt suurejoonelised Melanie Kaarma "teatrikleitide" joonised, mis sobiksid vabalt vastava aasta Vogue´i õhtusele rõivastusele pühendatud lehekülgi kaunistama
Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kortsl2.htm 1.2 Ülane (Anemone) Konkreetne liik: hubei ülane (Anemone hupehensis) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 40-100 cm, laius 60-90 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiuv puhmas. Lehed: karmid ja krobelised, värvuselt tumerohelised. Õied või õisikud: suured, värvuselt valged või erinevates roosades toonides lihtõied. Õitsemise aeg on august-september. Õitsemisjärgselt ilmuvad kohevil udemelised seemnised. Liigi eritunnused: vähenõudlik, kasvab hästi laiali. Ei vaja toestamist. Ei talu hästi ümberistutamist. Rohida tuleb käsitsi, et kaitsta taimede õrnu juuri. Talveks tuleks kinni katta. Kasvukoha nõuded: eelistavad viljakat mulda. Sobib poolvarjuline või hea kastmise korral ka päikseline kasvukoht. Ei talu teiste taimede juurte konkurentsi. Kasutamine haljastuses: taimekonteinerites, aktsenttaimedena, lõikelilledena, pinnakatteks, veekogude ääres, metsaaias.
neevaaed.ee/tooted/lilled/punaraag-kortsleht/?category=72&panel=1. 04.08.2013. 1.2 Ülane (Anemone) Konkreetne liik: hubei ülane (Anemone hupehensis) (joon. 3, joon.4) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 40-90 cm, lõpp laius 60-90 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiuv puhmas. Lehed: karmid ja krobelised, värvuselt tumerohelised. Õied või õisikud: suured, värvuselt valged või erinevates roosades toonides lihtõied. Õitsemise aeg on august-september. Õitsemisjärgselt ilmuvad kohevil udemelised seemnised. Liigi eritunnused: vähenõudlik, kasvab hästi laiali. Ei vaja toestamist. Ei talu hästi ümberistutamist. Rohida tuleb käsitsi, et kaitsta taimede õrnu juuri. Talveks tuleks kinni katta. Kasvukoha nõuded: eelistavad viljakat mulda. Sobib poolvarjuline või hea kastmise korral ka päikseline kasvukoht. Ei talu teiste taimede juurte konkurentsi. Kasutamine haljastuses: taimekonteinerites, aktsenttaimedena, lõikelilledena, pinnakatteks, veekogude ääres, metsaaias
midagi, osa temast kuidagi ~ mingis asendis ~ mingis suunas ~ mingisugune ~ teeb midagi': loomad ja linnud: Susi aia pääl, suu ammuli (vikat); Tibu jookseb mööda teed, tibu tiivad lohakille (heinakoorem); Põder kargab põllu peal, jalad maha ei puudu (kätki); inimesed, kvaasipärisnimedega tähistatud olendid, kurat: Vanamees nurgas, pea kärnas (raiepakk); Tiidu käib teeda kaada, Tiidu karvad kohevil (heinakoorem); Mees läheb metsa, kõht kodu poole (sääremarjad); Kuri on nurkas, hambad irevil (vokk). B3. Topeldatud `substantiiv + verb' -tuumadega vorme (lause 1. pooles olend, 2. pooles ta kehaosa): Härg magab, maksad liiguvad (maja, inimesed sees); Põrsas jookseb, põnn tõuseb (vokivärten). B4. Atributiiv- ja lokatiivtuuma ühend: `mingisugune miski või keegi, tal (mingisugune) miski kuskil ~ mingis asendis': hooned: Valge maeake, kõllane lillike sihen (kanamuna); loomad
tähelepanu endale tõmmates oli see palju kaasa mõjunud rahva rahunemisele. Jupiter kandis musta sametiga ületõmmatud raudrüüd kuldnaelapeadega, peas oli tal kahe otsaga müts kul- 1 Ja ärgu jumal vahele tulgu (lad. k.). 19 latud hõbedast nööpidega; ja kui poleks tal olnud põse-puna ja suurt habet, mille mõlema varju ta nägu jäi, poleks tal käes olnud kullatud papist rulli, mis täiskü-litud litriribadest kohevil oli ja milles asjatundlik silm kohe ära tundis välgu, poleks ta jalad ihuvärvi trikoos kreeka moodi rihmadega kinni seotud olnud, siis oleks võinud teda ta range välimuse poolest võrrelda ükskõik millise bretoonlasest ammukütiga de Berry sõjaväest. II. PIERRE GRINGOIRE * Sel ajal kui ta pidulikult kõneles, hajus üldine rahuldus ja imetlus, mida ta ülikond oli äratanud, ja kui ta jõudis nende õnnetute sõnadeni: «Niipea kui kõrgeauli-kum kardinal siia
Saksamaal ennast täiendamas. Tema polnud küll Maurusegi juures täiesti lõpetanud, aga Saksamaa oli niisugune maa, et seal võis ennast ikkagi täiendada. Sõidad ainult sinna ja küllap juba leiad, kus, kuidas ja milles ennast täiendama hakkad, ning nõnda täiendadki ja tuled alles siis kodumaale tagasi, nagu praegu härra Miilinõmm. Sinna minnes kandis ta lauku pahemal silmal, aga täiendatult tagasi tulles soeb ta oma ilusad pruunid juuksed otsekohe üle pea. Nõnda seisavad nad pisut kohevil ja lasevad ühes pügatud habemega, millel lõuaotsas paras pikendus, näo palju pikemana ja kitsamana paista, kui ta Miilinõmmel tõepoolest oli. See näolaad peab tõestama kõigile, ka Miilinõmmele endale, et tema on Saksamaalt tulles dolihokefaalsem kui sinna minnes. Õige eurooplane on aga ikka dolihokefaalne, nagu arvab Miilinõmm, mitte brahhükefaalne. Selle oma arvamusega tuli nüüd Miilinõmm Mauruse juurde
annaabi.ee 
