Kuna Kreeta ja Mükeene olid arenenud tsivilisatsioonid siis tunti seal ka kirja. Kreetalased ei võtnud kirja kellegilt üle, vaid olid välja arendanud oma originaalse lineaarkirja, mida tuntakse tänapäeval kui lineaarkiri A. Kuigi kirja märgid on tänapäeva teadlastele loetavad, jääb tekst siiski suuresti arusaamatuks, sest ei tunta keelt, mida nad rääkisid. Mükeene kultuuris, nagu juba kombeks oli, ei mõeldud ise kirja välja, vaid võeti see kreetalastelt üle ja kohendati endi jaoks tänapäeval tuntakse seda kui lineaarkiri B. Erinevalt lineaarkirjast A, on see tänapäeva teadlastele arusaadav. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus puudusid igasugusedki sõjaelemendid. Kreeta kujutavas kunstis püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Enamasti kujutati naisi, aga ka pidustusi ja populaarne motiiv oli ka viljakust ja kehajõudu kehastav härg
Ka see arv muutus aastaajati- suvel pikem, talvel lühem. Tööobjektidelt lahkuti range järelvalve all. Inimesed viisid oma surnud sõpru, kes olid töö käigus surnud või tapetud, seljas tagasi elupaika. Öörahu algas kell 9 õhtul. Enne seda oli vaba aeg, mis tähendas, et vangid võisid kasutada dussiruume ja WC'sid ning liikuda vähesel määral. Üle nädala oli võimalik saata kirju kodustele. Pühapäeviti ja pühade ajal ei pidanud vangid töötama. Nendel päevadel kohendati ja parandati riideid, lõigati juukseid, käidi ka kontsertitel, mida orkester mängis.
võõrandamiseni 1919. aastani. Mõisa viimaseks omanikuks oli Fridolf von Ramm. 1766. aastal tabas kloostrit suur tulekahju ja varsti pärast seda alustati uue mõisahoone ehitamist kloostrist ida poole. Esialgu kohendati mõisa tarbeks tervemad kloostrihooned; täpsemalt selle põhja ja idatiib, mis katustati. Sõdades kannatanud idatiib taastati, ehitades sinna uusi müüre ja võlve ning muutes akna ja ukseavasid.
noore paari suutmatus heita ühte ning tundus, nagu see viiks neid üksteisest kaugemale. Kui Louis huvitus jahindusest, siis Marie-Antoinette's kees ikka veel see tahtmine meelelahutuse järele, aga tema üksluine elu seda väga ei soosinud. Dofiini päev algas tavaliselt üheksa- kümne vahel, millele järgnes riietumine ja hommikupalve. Sealt edasi toimus hommikusöök, peale mida läks Toinette Louis' XV kolme tütre juurde, kus ta ka tavaliselt kuningat kohtas. Kell üksteist kohendati tema juukseid, lõunaks kutsuti kohale dofiini kaaskond, mille lõpuks jäid kohale ainult naised, et nende nähes riietuda uuesti Toinette'i. Kell kaksteist mindi kirikusse missale, peale mida toimus lõunasöök; sealt edasi siirdus dofiin oma tuppa, et kirjutada, lugeda või töötada. Kell kolm kohtus ta uuesti vana Louis'i tütardega, kell viis algas klaveri- ja laulutund ning pool seitse liitus dofiin juba kolmandat korda tädidega või läks üldse jalutama
saa mööda panna. (http://internetmarketing.ee/sildid/muugipsuhholoogia/) Lõpetuseks: Uurides antud teemat sattusin väga huvitavale pildile. Metroo logodele. (Pilt lisatud töö lõppu.) Transpordisüsteem, mis on maailmas laialt levinud ja on oma kasutuspõhimõttelt sisuliselt üks ja sama, on ometigi kujutatud maailma eri paigus erinevalt. Põhiliselt on kasutatud tähte M erinevates värvides. Tuntuim metroo logo on Londoni metroo logo. Kus ei ole kasutatud tähte M. Logo kohendati konkreetsemaks Edward Johnstoni poolt, Briti kalligraaf, 1913 ndal aastal. Logol on kaks kõige lihtsamat sümbolit ring ja ruut. Koostöös moodustavad nad ühtse sümmeetria ja energia. Värvidena punane ja sinine annavad võimaluse märgata antud logo võimalikult kaugelt. Logo on ennast õigustanud, sest linna-virr-varris on logo kergesti leitav. Logo on äärmiselt lihtne ja lööv (pildid siin lk). 2000 aastal korraldatud logode võistlusel tuli antud logo teisele kohale.
toetati ,,Estonia" teatrimaja ehitamist aktsiate ostmisega. Kerkis üles seltsimaja ehitamise küsimus. Otsustati ehitada maja 3000 rbl. väärtuses, kuid ei suudetud teostada alguse saanud sõja tõttu. 1912.a. võeti osa Narvas korraldatud eesti asunduste laulupeost. 1916.a. peeti sõjast hoolimata seltsi 50.a. juubelit. Rahvast tuli palju kokku. Uut hoogu sai seltsitegevus peale sõja lõppu. Osteti Vaskjalas sõjaaegne barakk ja kohendati seltsimajaks. Hakati nobedasti pidusid pidama ja raha korjama. Osteti muusikapille ja muretseti muud vajalikku inventari. 1919.a. 15. Juuni protokolliga nr. 7 kinnitati Jüri muusikaseltsi uus, järjekorras neljas põhikiri. Muusikaseltsi tegevusväli oli nüüd laiem. Ka puudb nüüd sisseastumismaks ning seda asendab kord aastas peakoosoleku poolt määratud liikmemaks.
tööriistad arenema ning põlluharimine muutus kergemaks. Enne põlluharimise levikut oli olnud ainsaks koduloomaks koer. Nüüd hakati aga loomi pidama nii toidu kui ka kehakatte saamiseks, kuid jahtimine oli siiski veel kõrgel kohal. Esmajoones hakati kasvatama lambaid, kitsi, sigu ja vähemal määral ka veiseid. Nagu karjakasvatus, oli põllumajandus alguses kõrvaline ja väike jahinduse kõrval. Kusagil asula lähedal raiuti või põletati maha väike tükk metsa ning kohendati mulda kõblastega. Maalapile külvati otra, millele ajamööda lisandus nisu. Ka naeri kasvatamine ulatub põlluharimise algusaega. 8 Aegamööda loomade pidamine ja põlluharimine laienes ning võidi elama asuda ka veekogudest kaugemale. Varsti tekkisid ka ülejäägid, mida hakati vahetama naabritega ning tekkis algne kaubandus. MÜTOLOOGIA JA KOMBED
Niilus algab Ida-Aafrikast Virunga mägedest Kagera jõena, mis suubub Victoria järve, sealt väljub Victoria Niilusena, läbib Kyoga järve ja suubub Alberti järve (endine nimi Mobutu Sese Seko järv) (lk. 193) Marduk - oli Babüloni kaitsejumal, kes tõusis panteoni tippu, kui kuningas Hammurapi allutas Babüloni valitsejana endale kogu Mesopotaamia. Enne seda oli Marduk tähtsusetu jumal. Peagi hakkas ta Enlilit jumalate kuninga kohalt kõrvale tõrjuma. Isegi mõni müüt kohendati niimoodi ümber, et senise Enlili asemel osales neis nüüd Marduk. (lk.205) Preester - on vaimulik, kes on kindla korra järgi ametisse pühitsetud ja kellel on õigus riituste läbiviimiseks. Üldisel juhul mõeldakse preestri all ametliku kultuse läbiviijat (näiteks Egiptuse, Assüüria, Kreeka, inkade, maiade, brahmanismi, lamaismi preestrid), kellele vastanduvad näiteks prohvet, samaan, nõid. Tõlkes tähendab kreeka sõna presbyteros (ladina presbyter) vanem.
varustamine: paigaldati uut tüüpi veeturbiin, aurujõul töötav lokomotiiv asendati diiselmootoriga Deutz ,mis ehitati ümber puugaasil töötavaks. Veski töötamise ajal andis valgustusvoolu alalisvoolu generaator, mis andis valgust ka ümberkaudsetele. Suure töö veski moderniseerimisel tegid ära kohalikud meistrid Aleksander Kungla , Jaan Vendelin, mitu põlvkonda Kuressone. Moderniseerimist teostati mereväeinseneri Karl Kulli juhendamisel. Mõisa endine majandushoone kohendati loomalaudaks, hobuste talliks, heinte ja põhu ning inventari hoidmiseks. Kinnistul asunud kolm hoonet ehitati ümber eluruumideks, kus said peavarju omaniku pere ja talus töötav rahvas koos perekondadega. Kõik need tööd tehti ära 2-3 aastaga. Veskis tehti kohalikele talupidajatele püüli, leiva-ja loomajahu, kruupi ,tangu ning heinajahu. Samuti töötas teraviljakuivati, millel oli eraldi puidukatel. Põllul kasvatati rukist, kaera , otra ,nisu ,juurvilju.
Eesti Rahvuslaste ühing propageeris, et nimed peaks olema vaid eestikeelsed. 1930ndatest olid tänavanimed vaid eesti keeles, teiskeelsetes tekstides tõlgiti üksnes liigisõna (tänav, puiestee), aga mitte nimesid endid. Eesti võttis nimede teema tõsiselt käsile 1920ndatel: 1923–25 oli nimede korrastamise kampaania. Kampaania käigus asendati vene ja saksa isikunimedest saadud nimesid, asendati võõrsõnalisi halvustavaks peetud nimesid (nt Roti tn), kohendati nimede keelekuju (nt Nürnbergi tn ei sobinud enam) ja tuli kasutusele tolle aja ideaale (nt Vabaduse tn + riigimehed ja haritlased). Tollal oli ka vaidlus selle pärast, kas tänav on uulits või tänav. Osa tahtsid, et uulitsa asemel oleks tänav, sest uulits ei kõlba oma võõrkeelsuse tõttu. Samas Eesti Kirjanduse Selts, Aavik ja Veski kaitsesid uulitsa nimetust, kuna see on traditsiooniline. Sellist vahet, et uulits on maal ja
kasulik idee. Kolmekeelsus iseseisvas Eestis taandus. Ametlikud tänavanimed olid eestikeelsed. Tõlkeid teistesse keeltesse kasutati 1930ndan. Tõlkenimesid hakati riiklikul tasandil tõrjuma isiku- ja kohanimede eestistamist kõrgajal 1930.aastatel. 1930ndatest alates olid tänavanimed üksnes eestikeelsed, teiskeelsetes tekstides tõlgiti üksnes liigisõna. EV ESIMESED TÄNAVANIMED. Peamiselt eesistati vene ja saksa isikunimesid. Asendati ka halvustavaid nimesid ja võõrsõnu, kohendati keelelist kuju. Tänavanimedesse toodi uue aja ideaale. Uulits vs tänav? 20. Sajandi algul öeldi tänava kohta uulits. Igal rahval on oma nimetus tänava kohta. Aavik väitis, et uulitsal on põline traditsioon ja uulits on linnatänav ja tänav on maatänav. Uulits on kõlavam. Uulits lühendati ,,uul-iks" Nimede eestistamine 1930ndatel. Riigiteatajas, et tänavate nimed peavad olema eestipärased. Võõrapärased nimed vahetati välja. Võõrkeelset nime võib jätta muutmata kui
Seejuures oli ta sõjakas ja kättemaksuhimuline. Gilgames - on akkadi eepos, mis räägib Gilgamesi, Sumeri poolmüütilise valitseja, kangelastegudest. Ka sumeritel olid lood Gilgamesist, kuid nad polnud sellisel kujul ühtseks eeposeks seotud. Marduk - Marduk oli Babüloni kaitsejumal, kes tõusis panteoni tippu, kui kuningas Hammurapi allutas Babüloni valitsejana endale kogu MesopotaamiaPeagi hakkas ta Enlilit jumalate kuninga kohalt kõrvale tõrjuma. Isegi mõni müüt kohendati niimoodi ümber, et senise Enlili asemel osales neis nüüd Marduk. Hammurapi - oli Vana-Babüloonia impeeriumi rajaja. Tema valitsusajal sai senisest Kesk- Mesopotaamia linnriigist Babülonist kogu piirkonna valitseja. Samuti on ta end ajalukku jäädvustanud oma kuulsa seadustekoodeksiga. Sargon I - oli Akadi riigi looja, kes tegi Akadi riigist tõelise impeeriumi. ( suured vallutused). Nebukadnetsar II - oli Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, kelle ajal ehitati ka nn.
annaabi.ee 
