Galerii - kunstikogu, muuseum, kunstigalerii Graafika - väljendusvahendina põhiliselt joont ja pms musta-valget pinda kasutav kujutava kunsti liik Grafiit - pliiatsisüsi Groteskkiri - plokk-kiri Guasss - guassvärv, läbipaistmatult kattev vesivärv; guastehnika; guassmaal Hieroglüüf - ideograafilise kirja märk, muinasegiptuse piltkirja märk Häppening - improviseeritud või spontaanne kujutava kunsti, muusika, tantsu, sõna-, video, jm kunstide sugemetega, hariliult kohalolijaid kaasahaarav etendus; poppkunsti liik Illusioon - ruumiline ettekujutus Kalligraaf - ilukirjutaja, ilutegija, kirjakunstnik Kalligraafia - ilukiri, kunstipärane kiri Keraamik - keraamikakunstnik Keraamika -materjali põletamisel põhinev savitöötehnika; savitooted Kompositsioon - ülesehitus, kokkuseade Krepppaber - õhuke krobeline paber Miniatuur - käsikirja kaunistav väike pilt; maalitud pisipilt Minuskel väiketäht Molbert - maalitava pildi tugiraam, maalimispukk
mida mitte. Juhendaja hinnang Viimasena saab sõna juhendaja (sõnavõtu pikkus paar minutit). Juhendaja ei esita küsimusi, vastasel juhul esitaks ta neid ju ka endale. Juhendaja hinnang lähtub töö eesmärgist, tulemustest ja nende rakendatavusest, seega hindab töö väärtust. Samas hindab juhendaja autori töösse suhtumist, koostööd, algatusvõimet, iseseisvust, aga ka kohusetunnet ja täpsust. Autori lõppsõna (kuni 1 minut) Siinkohal tänate komisjoni ja kohalolijaid, et nad on Teid ära kuulanud ning kõiki teisi, keda Te lõputöö valmimise seisukohalt tänu vääriliseks peate (lähedasi, kes jäid lõputöö koostamise perioodil unarusse, asutust/ettevõtet, kust saite lõputööks vajalikke andmeid/materjale ning teisi inimesi, kes lisaks juhendajale Teile abi osutasid). Töö hinde saab teada kaitsmispäeva lõpuks.
esimees. Jazzkaare festivali direktor ja kunstiline juht on Anne Erm, kes on ka eesti helilooja, muusikateadlane ja saatejuht. Anne Erm pani aluse Tallinna rahvusvahelise festivalile "Jazzkaar". Festivali peetakse tänu tema algatusele Eesti muusika visiitkaardiks. Kevadise jazzipeo kontserdid toimuvad kahes hoones – Vaba Laval ja Punases Majas. Saali oli tekitatud meeldivalt mahe atmosfäär, mis oli hästi välja kukkunud. Oivaline kooskõla ja tunded, mis läbivad kohalolijaid, oli meeliülendav. Korraldajad võivad rahul olla iga sammuga, mis nad teinud olid. Selline igaaastane festival on üheks väga suureks sümboliks meie musikaalsele rahvale. Ühinesid välismaa kõige meisterlikumad muusikud ja loovad koos Eesti interpreetitega uusi vokaale ja lisasid vürtsi igasse loose. Nii eestlased kui ka välimaa riigi külalised nautisid kontserdi samade emotsioonidega. Muusika on keel, mis ei vaja tõlimist,see on loetav ühtemoodi, hoolimata maailmakultuurist
minema , seal kõlbab ka niisama teretamine . Viisakas oleks ka tervitada oma sõbra tuttavaid , kuigi see pole eriti levinud enam . Paljudel on küsimus ,et kui näeme ühte ja sama inimest mitu korda ühel päeva jooksul , mida siis teha ? See ei ole raske , tuleb lihtsalt naeratada ja edasi minna . Mõned reeglid , kes peab esimesena tervitama : Noorem tervitab vanemat, mees tervitab naist, alluv tervitab ülemust, saabuja tervitab kohalolijaid , taganttulija eesminejat, külalised perenaist. Need on reeglid mida peaksime teadma ja ei ole just viisakas neist mööda vaadata . Oma tuttavate või töökaaslaste tervitamine on ka omaette tegevus . Inimesed keda tutvustatakse esimesena see ulatab esimesena käe , kuid see on enda valida , kas tahetakse kätt anda või mitte. Kui on mingi väiksem üritus , siis tutvustab kohalekutsuja teisi inimesi kes tulevad hiljem . Peale seda oleks viisakas öelda : ´´ Väga meeldiv
veidi istmelt, väljendades nii oma lugupidamist. · Mehi tervitades ei pea naised tõusma. · Erandina tõusevad naised siis, kui tervitavad eakaid härrasid ning ametialases suhtluses oma ülemust. · Kättpidi tervitamise puhul tõusevad mehed, vaatamata vanusele, alati püsti. Kes tervitab alati esimesena · Noorem tervitab vanemat, · mees naist, · alluv ülemat. · Saabuja, olenemata soost ja vanusest, tervitab kohalolijaid esimesena. Tervitamine mitteametlikel koosviibimistel ja perepidudel · Esimesena tervitab isik, kes möödub seisvast tuttavast. · Üle õla tervitada pole viisakas. · Üksik mees tervitab esimesena oma meestuttavat. · Saabuv naine tervitab kõige viimasena oma abikaasat. · Saabuv mees tervitab oma abikaasat naistest viimasena ja vahetult enne meeste tervitamist.
Kui esinejale annab nimeliselt sõna koosoleku juhataja, siis pole vaja enesetutvustust korrata. Kui sõnavõtt on pikem kui paarilauseline, siis tuleb alustuseks öelda, millest kavatsetakse rääkida. Seminaridel, konverentsidel jm kindla päevakavaga üritustel nimetab istungi juhataja tavaliselt ka järgmise ettekande teema, siis on mõttetu 100 alustada kordamisega Minu ettekande teemaks on .. Kohatu on sõna saades, püsti tõustes või saalist auditooriumi ette minnes kohalolijaid tervitada. Ettekannet alustatakse viisaka pöördumisega kuulaja poole: Head/austatud/lugupeetud kuulajad/kohalolijad .. Diplomaatilises ja akadeemilises traditsioonis on mõnikord kombeks pöörduda teatud järjekorras eraldi mõne osavõtja või osavõtjarühma poole (president, suursaadik, koosoleku juhataja, oponent, külalised vm). Kui kõnetatavaid eristatakse, siis tuleb jälgida, et kedagi välja ei jäetaks. Kui kõne eesmärgiks on
viisakusest kasutusele võtnud ka käesurumise rituaali. Aasia ning Vaikse ookeani piirkonna riikide kultuuridele on omane, et tervitamisel kummardatakse ja ulatatakse ka visiitkaart. Tais asetavad inimesed tervitades mõlemad peopesad rinna kõrgusel kokku, kummardavad ja naeratavad, mille kaudu näitavad nad teie vastu üles suurt austust. Tervitamisel kehtib reegel, et noorem tervitab vanemat, mees naist, alluv ülemat, saabuja kohalolijaid (olenemata soost ja vanusest). Mitteametlikul koosviibimisel, kohtumisel või perekonnapeol on kombeks: Külalised tervitavad kõigepealt perenaist ja seejärel peremeest; Kui tervitatavate seas on ka võõraid, siis tervitatakse kättpidi ka neid; Külalisi, kes istuvad , võib tervitada istumise järjekorras, arvestamata nende sugu ja vanust; Eesminevat tuttavat tervitab tagant tulija esimesena, kui on jõudnud temani; Esimesena tervitab see isik, kes möödub seisvast tuttavast;
viisakusest kasutusele võtnud ka käesurumise rituaali. • Aasia ning Vaikse ookeani piirkonna riikide kultuuridele on omane, et tervitamisel kummardatakse ja ulatatakse ka visiitkaart. • Tais asetavad inimesed tervitades mõlemad peopesad rinna kõrgusel kokku, kummardavad ja naeratavad, mille kaudu näitavad nad teie vastu üles suurt austust. Tervitamise reegel • Tervitamisel kehtib reegel, et noorem tervitab vanemat, mees naist, alluv ülemat, saabuja kohalolijaid (olenemata soost ja vanusest) • Mitteametlikul koosviibimisel, kohtumisel või perekonnapeol on kombeks: 1. Külalised tervitavad kõigepealt perenaist ja seejärel peremeest; 2. Kui tervitatavate seas on ka võõraid, siis tervitatakse kättpidi ka neid; 3. Külalisi, kes istuvad, võib tervitada istumise järjekorras, arvestamata nende sugu ja vanust; 4. Eesminevat tuttavat tervitab tagant tulija esimesena, kui on jõudnud temani; 5
· Alati tuleb jääda rahulikuks · Tuleb püüda lahendada probleem(id) · Tuleb käituda ausalt · Tuleks püüda vältida võimaliki kahjudetekitamisi · Tuleks vältida skandaale · Tuleks jääda viisakaks · Tuleks tunnistada oma süüd · Ei tohiks võtta KOGU süüd enda peale 1.8 Tervitamine, suudlemine Tervitamise reeglid · Noorem vanemat · Mees naist · Alluv ülemat · Saabuja kohalolijaid · Võrde vanuse puhul lähtutakse soost ja vanusest 2. Igapäevane etikett 2.1 Mees ja naine · Mees tervitab enne naist · Mees laseb naise alati enne uksest sisse · Mees pakub daamile istet 6 · Naine ulatab käe enne, v.a. Vanemad härrasmehed · Kui mees tutvustab ennast, siis ta tõuseb püsti (erand vanemad härrasmehed) · Naine ei pea tutvustamisel püsti tõusma
30 Aed noorem 3-5 Hommikusöök 08.30 Õuesolek 11.00-12.00 (vastavalt õppetegevustele) Lõuna 12.15 Uneaeg 13.00-15.00 Oode 15.30 Aed vanem Hommikusöök 08.30 Õuesolek 11.00-12.00 (vastavalt õppetegevustele) Lõuna 12.30 Uneaeg 13.15-15.00 Oode 15.30 14 8. Kodukord Laps tuleb hommikul lasteaeda puhanuna, puhtalt riietatuna ja kõiki kohalolijaid tervitades. Laps siseneb lasteaeda ja lahkub lasteaiast oma rühma uksest. Hommikul annab lapsevanem (või lapsevanema poolt volitatud isik: vanaema, vanaisa, onu, tädi vm.) lapse isiklikult üle õpetajale või õpetaja abile. Juhul kui laps (kehtib vaid koolieelikute kohta) saabub hommikul või lahkub õhtul ilma täiskasvanud saatjata, tuleb lapsevanemal esitada sellekohane avaldus juhatajale. Kord nädalas külastab lapsevanem rühma, et tunda huvi lapse tegemiste vastu.
Kui naised tervitavad omavanuseid või vanemaid naisi, kergitavad nad ennast veidi istmelt või tõusevad püsti. Viimane näitab lugupidamist teise daami suhtes. Meeste tervitamisel ei pea naised tõusma. Erandina tõusevad naised eakate härrade tervitamisel ning ametialases suhtlemises oma ülemusega tervitamisel. Kes tervitab esimesena? Tervitamisel kehtib reegel, et noorem tervitab vanemat, mees naist, alluv ülemat. Saabuja tervitab esimesena kohalolijaid (olenemata soos ja vanusest). Ametlikul koosviibimisel või vastuvõtul tervitatakse enne ürituse peakorraldajat, seejärel tema abikaasat ning esimesena tervitab (soost olenemata) see, kelle nimel kutse adresseeriti. Vastu- ja kaasatervitamine Tervitamise viis ei tohi olla lärmakas ja teisi inimesi häirida. Ametiasutustes tervitatakse ainult tuttavaid. Rahvarohketes kohtades võib tervitada ka lihtsalt peanoogutuse või kerge kummardusega.
Püstitõusmine tervitamisel Naistuttavate, endast märksa vanemate meeste tervitamisel tõusevad noormehed alati püsti. Naised tõusevad siis, kui tervitavad eakaid härrasid või suhtlevad ametialaselt oma ülemusega. Ametiasutuses tõuseb töötaja, kes võtab klienti vastu (sekretär, teenindaja) võimaluse korral alati püsti. Kes tervitab esimesena? Noorem vanemat, mees naist, alluv ülemat, saabuja kohalolijaid. Ametlikul koosviibimisel/vastuvõtul tervitatakse kõigepealt ürituse peakorraldajat, seejärel abikaasat. Olenemata soost tervitab esimesena see, kellele oli adresseeritud kutse. Kätlemine Sirutatakse parema käe avatud peopesa tervitatavale, peopesad puutuvad kergel käesurumisel kokku. Käepigistus on tugev ja lühike. Ettevaatlik daamide sõrmustatud käepigistusel. Esimesena ulatab käe - vanem nooremale - naine mehele - ülem alluvale
10 täpsustada b. praegu küll ebaoluline, aga oletagem, et oli vaheaeg lubatud pikkusega o § 297 lg.1 üle poole aktsiatega esindatud häältest? o AGA kui tegemist on sama koosoleku jätkuga, siis ei ole oluline ei pea fikseerima uuesti kohalolijaid, lähtutakse algsest nimekirjast kui on fikseerinud, siis on iseasi c. § 291 lg.2 tähtaja möödalaskmine ei mõjuta koosolekul tehtud otsuste kehtivust (st tegemist on lihtsalt deklaratiivse normiga kui oleks kehtetu, siis pandaks aktsionärid veel halvemasse olukorda) o see säte on suhteliselt uus ja sellega on ümber lükatud Riigikohtu varasem
10 täpsustada b. praegu küll ebaoluline, aga oletagem, et oli vaheaeg lubatud pikkusega o § 297 lg.1 üle poole aktsiatega esindatud häältest? o AGA kui tegemist on sama koosoleku jätkuga, siis ei ole oluline ei pea fikseerima uuesti kohalolijaid, lähtutakse algsest nimekirjast kui on fikseerinud, siis on iseasi c. § 291 lg.2 tähtaja möödalaskmine ei mõjuta koosolekul tehtud otsuste kehtivust (st tegemist on lihtsalt deklaratiivse normiga kui oleks kehtetu, siis pandaks aktsionärid veel halvemasse olukorda) o see säte on suhteliselt uus ja sellega on ümber lükatud Riigikohtu varasem
annaabi.ee 
