aastal leibkondade arv 3% kasvanud. See on toonud kaasa leibkonna keskmise suuruse vähenemise 2,33 liikmelt 2,13- le. Üheliikmeliste leibkondade osatähtsus on oluliselt kasvanud (33,5%-lt 39,9%-le), keskmisest suuremate, eelkõige 3- ja 4-liikmeliste leibkondade osatähtsus aga kahanenud (vastavalt 18,8%-lt 15,9%-le ja 13,3%-lt 10,5%-le). Nimetatud muutuste põhjusi on mitmeid. Esiteks, võrreldes 2000. aasta loendusega on alla 18-aastaste laste arv kogurahvastikus kahanenud 74 000 võrra. Seetõttu on lastega leibkondade arv ja osatähtsus oluliselt vähenenud, kuid just alla 18-aastaste lastega leibkonnad on üldjuhul kõige suurema liikmete arvuga. Teiseks on suurenenud eakate osatähtsus rahvastikus, kes elavad valdavalt kas üksi või kahekesi. Kolmas põhjus on seotud elamistingimuste paranemisega, mille tagajärjel mitut perekonda ühendavad leibkonnad on tihti lagunenud ja perekonnad asunud eraldi elama
on 2011. aastal leibkondade arv 3% kasvanud. See on toonud kaasa leibkonna keskmise suuruse vähenemise 2,33 liikmelt 2,13-le. Üheliikmeliste leibkondade osatähtsus on oluliselt kasvanud (33,5%-lt 39,9%-le), keskmisest suuremate, eelkõige 3- ja 4-liikmeliste leibkondade osatähtsus aga kahanenud (vastavalt 18,8%-lt 15,9%-le ja 13,3%-lt 10,5%-le). Nimetatud muutuste põhjusi on mitmeid. Esiteks, võrreldes 2000. aasta loendusega on alla 18- aastaste laste arv kogurahvastikus kahanenud 74 000 võrra. Seetõttu on lastega leibkondade arv ja osatähtsus oluliselt vähenenud, kuid just alla 18-aastaste lastega leibkonnad on üldjuhul kõige suurema liikmete arvuga. Teiseks on suurenenud eakate osatähtsus rahvastikus, kes elavad valdavalt kas üksi või kahekesi. Kolmas põhjus on seotud elamistingimuste paranemisega, mille tagajärjel mitut perekonda ühendavad leibkonnad on tihti lagunenud ja perekonnad asunud eraldi elama
Maailma rahvastik paikneb soodsate loodusoludega(viljakate muldadega,parajalt niiske kliimaga) aladeltasandikel jõgede ja mere ääres,arenenud majandusega piirkondades,maavarade leiukohtade lähedal. Tänapäeval on nendes kohtades tihti ka arenenud majandusega piirkonnad. Sündimus maailmas 0-20 euroopa(ka eesti)20-30 põhja-aafrika(maroco)30-40 saharast lõunasse jääv aafrika(Kambia) Üle40 Saharast lõunasse jääv aafrika(Angola) Suremus 0- 10Euroopa(ka eesti)10-15Lõuna aasia,USA(Kongo)15-20 Saharast lõunasse jääv aafrika(Angola) Üle20Saharast lõunasse jääv aafrika(Zambia) Sündumust mõjutavad tegurid on: viljakas eas naiste arv, naiste vanus laste sünnitamisel, religioon, pereplaneerimise võimaluse olemasolu ja nende kasutamine, kooselu traditsioonid, väärtused, traditsioonid ühiskonnas, naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadused ühiskonnas, majanduslikud võimalused.21. Saj alguses erineb keskmine laste arvu näitaja naise ko...
muutuse rahvastiku vanuskoostises, mis väljendub eelkõige rahvastiku vananemises ning mis võib tulevikus kaasa tuua mitmeid, eelkõige sotsiaalhoolekandega seotud probleeme. Kirjeldatud situatsiooni ei leevenda kuigivõrd ka 1990. aastate keskpaigas tehtud prognoos, mille kohaselt peaks 1999. aasta jääma sündimuse kiires languses viimaseks. Olulised muutused Eesti kogurahvastiku vanuskoostises leidsid aset juba 19. sajandi teisel ja 20. sajandi esimesel poolel. Vanurite osakaal kogurahvastikus kasvas jõudsalt kuni 1940. aastateni. Pärast seda on intensiivse sisserände ning keskmise eluea kasvu peatumise tõttu vanurite osakaal rahvastikus püsinud küllalt stabiilsena. Vananemise alusprotsesside üksteist kompenseeriva toime tõttu on vanurite osakaalu suurenemine rahvastiku vanuskoostises olnud tavapärasest väiksem, mistõttu rahvastiku vananemisest tulenevad probleemid on tõusnud Eestis päevakorrale alles 1990. aastatel.
Rahvastiku struktuuri, suurenemist/vähenemist ning liikumist uurib rahvastikuteadus ehk demograafia. Rahvaarvu muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel nimetatakse rahvastiku iibeks. Negatiive iive tähendab, et rahvaarv väheneb inimesi sureb või rändab välja rohkem kui sünnib ja saabub. Positiivne iive tähendab, et rahvaarv suureneb samade tegurit arvelt. Rahvuslik koosseis iseloomustab, kui suur osa on ühe või teise rahvuse osakaal territooriumi kogurahvastikus. Rahvus on inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel. Integratsioon on ühtsus, mil riigis on tähtis nii rahvuse püsimajäämine ja kultuuriline areng kui ka ühtekuuluvus, ühiskonnakorraldusega rahulolu ja seaduste austamine. Perekond on sajandite jooksul palju muutunud, nüüdisajal on see väiksem ja vähempüsiv. Tänapäeval koosneb perekond tavaliselt vanematest ja lastest.
Samas liideti Eesti demograafiliselt vähem arenenud riigiga: arengunihe Venemaaga küündis poole sajandini. Omariikluse aastaid (1920-1938) iseloomustab eesti rahvusest kõrgintelligentsi tormiline kasv ja tema domineerima pääsemine kõigis tähtsamates eluvaldkondades. Samas jäi Eesti kõrgharitlaskond siiski mitmerahvuseliseks. Sakslaste ja juutide suhtarv haritlaskonnas oli palju kordi suurem kui nende osakaal kogurahvastikus. 1930. aastate lõpuks muutub eestlaste ja venelaste, kes moodustasid umbes 9 protsenti kogu rahvastikust, sotsiaalne ja hariduslik struktuur samuti sarnaseks. Negatiivset iivet on täheldatud juba 1920. aastate teisel poolel. Selge pööre ilmnes alles 1970. aastate põlvkonna sündimuses ja seda järsu languse suunas. 1945.1949. aastal kasvas Eesti NSV rahvastik 355,1 tuhande elaniku võrra, sealhulgas loomulik juurdekasv 65,9
· Sündimus ja loomulik iive langeb. · Rahvaarvu kasv aeglustub · Väheneb väikelaste suremus Kaasaegne rahvastiku tüüp · Madal sündimus · Madal suremus · Rahvaarvu väga aeglane kasv vb isegi kahanemine · Abiellumine, seks ja laste sünd pole enam nii tihedalt seotud. Rahvastiku vananemine · Rahvastik jääb vanaks · Toimuvad muutused tervishoius, sotsiaalhoiukanfes, vaba aja veetmises, pensionipoliitikas, perekonnasuhetes, meeste ja naiste osatähtsuses kogurahvastikus, tööhõives, väärtustes jne. Demograafilise ülemineku kulg · Algas 18sajandil- · Kaasaegne rahvastikutüüp RÄNNE Ränne e. Migratsioon Inimeste alalise elukohta vahetus · Välisränne inimesed asuvad elama teise riiki · Siseränne kolitakse teise omavalitsusse · Rändeiive e. Saldo sisse ja väljarände vahe Rännete liigitus · Vabatahtlik · Kaasränne · Sundränne Rännete mõisted · Immigratsioon sise ränne
6.Miks naised elavad kauem, kui mehed. meestega juhtub rohkem õnnetusi (liiklusõnnetused), nad suitsetavad ja joovad rohkem, töötavad üle ning neil võivad tihedamini esineda infarktid ja nad teevad kergemini enesetappe, naised elavad tervislikumalt. 7.Probleemid seoses rahvastiku vananemisega. muutused toimuvad nii tervishoius, sotsiaalhoolekandes, vaba aja veetmises, pensionipoliitikas, perekonnasuhetes, meeste ja naiste osatähtsuses kogurahvastikus, tööhõives, väärtustes jne.Eakate inimeste tervis pole enamasti nii tugev kui noortel, seega on oodata arsti-ja hooldusteenuste vajaduse suurenemist ja arstimite tarbimise kasvu, suurenevad kulutused sotsiaalabile(hooldekodud, haiglad), sündimus on madal. 8.Tegurid, mis on mõjutanud Eesti rahvaarvu kasvu: sündimus, suremus, sisse- ja väljarände mõju. 9. Globaalprobleemid seoses maailma rahvaarvu kasvuga: kasvuhooneefekti suurenemine, osoonikihi hõrenemine, jäätmete
tööviljakust tõstavad. Mida kõrgem on aga tööviljakus, seda vähem on vaja tööjõudu tootmises. Eestiski on põllumajanduses töötavate inimeste osatähtsus pidevalt vähenenud ja teenindusharude osakaal kasvanud. Rahvuslik koosseis Ühe riigi territooriumil elab tavaliselt erinevatest rahvustest inimesi. Rahvuslik koosseis iseloomustabki, ühe või teise rahvuse osatähtsus vaatlusaluse territooriumi kogurahvastikus. Eestimaa põlisrahvastikuks on eestlased, kes praegu moodustavad 64% kogu rahvastikust. Peale eestlaste elab Eestimaal päris palju teisi rahvuseid, eelkõige venelasi, ukrainlasi, valgevenelasi, soomlasi jt. Selline kirju rahvuslik koosseis on kujunenud pika aja jooksul, kuid valdavalt siiski nõukogude perioodil, mil toimus rahvaste massiline ümberasustamine. Teiste rahvuste esindajad elavad peamiselt linnalistes asulates, eriti palju on neid
1. Edasivaatav e. Prospekiivne - Mood. kohordid; jälgitakse haigestumist (suremust) eelseisvate aastate kestel 2. Tagasivaatav e. Retrospetiivne - Tugineb ekspositsiooni ja haigust iseloom. infole (kutsehaigused) Juht-kontroll uuring (case-control) Võrdleb diagnooside alusel määratletud erinevaid rühmasid diagnoos>uuring>ekspositsioon Uuring ei tõesta põhjuslikku seost, sest puuduvad andmed eksponeeritute, kuid mitte haigestunute kohta kogurahvastikus Sobiv kavand kui on madal haigestumuse määr ja pikk latentsi periood Sansside suhe (odds ratio) · Eksponeeritud patsientide suhe eksponeeritud kontrollidesse · Juhud identifitseeritakse pärast diagnoosimist · Reeglina üks või mitu vanuse ja sooga sobitatud kontrolli · Andmed kogutatakse võimalike oluliste ekspositsioonide suhtes nii juhtudel kui kontrollidel · Tulemused puudutavad vaid uuritavaid patsiente (juhud) ja nendega sobitatud kontrolle.
http://migration.ucdavis.edu/index.php · Center for Immigration Studies http://www.cis.org/ · UNHCR the UN Refugee Agency. Pagulastest. Palju pildimaterjali. http://www.unhcr.ch/cgi-bin/texis/vtx/home · One World http://www.oneworld.net/section/indepth · Migratsioonialaseid linke http://www.42explore2.com/migration.htm Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis Rahvastikupüramiid Iseloomusta Eesti rahvastikupüramiidi: 0-4 aastaste poiste osatähtsus kogurahvastikus on ... % 0-4 aastaseid poisse on rohkem/vähem kui samavanuseid tüdrukuid. 75-79 aastaste naiste osatähtsus kogurahvatikus on ... % Kõige arvukam vanuserühm naiste osas on ....................... Piiritle rahvastikupüramiidil lapsed, tööealised ja vanemaealised inimesed. · Mida saab veel välja lugeda rahvastikupüramiidilt? · Miks on rahvastikupüramiid alt kitsenev? · Miks on vanemaealisi naisi rohkem kui mehi? · Kas on tegemist nooreneva või vananeva rahvastikuga
Abiellumine ja laste sünd pole enam nii tihedalt seotud kui varem. Laste osatähtsus väheneb, vanurite osakaal tõuseb (20-25%). Demograafiline plahvatus- kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub enamasti demograafilise ülemineku ajal. On tingitud eelkõige inimeste eluea pikenemisest ning suremuse vähenemisest. Rahvastiku vananemine- muutused toimuvad tervisehoius, sotsiaalhoolekandes, vaba aja veetmises, pensionipoliitikas, perekonnasuhetes, meeste ja naiste osatähtsuses kogurahvastikus, tööhõives, väärtuses jne. Kui eakaid on rohkem, siis suureneb vajadus arsti- ja hooldusteenuste järgi. Sündimus- aasta jooksul sündinud laste arvu suhe rahvaarvu aasta algul(- tuhande inimese kohta). Suremus- aasta jooksul surnud inimeste arvu suhe rahvaarvu aasta algul(- tuhande inimese kohta). Iive- teatud piirkonna (riigi, maakonna, valla vms) rahvaarvu muutumine kindla ajavahemiku (tavaliselt aasta) jooksul. Iibe arvutamiseks tuleb liita omavahel loomulik iive ja rändeiive.
Linnal pidi olema linnaõigus. Linnade kodanikkonna hulgas etendasid suuremat rolli sakslased. Kuid lihttöölisi ja agulielanikke kaasa arvestades oli ülekaal kõigis Eesti linnades eestlastel. Tallinnas oli ka soomlasi ja rootslasi, Narvas ja Tartus elas silmatorkavalt palju venelasi. Ilma kohaliku rahvata poleks siinsed linna suutnud üldse tekkida ja püsida. Vajaliku inimeste juurdevoolu tagasid mõisnike meelevall alt linna põgenenud talupojad. Linnaelanike osa Eesti kogurahvastikus võis olla kuni 8%. 27.Olulisemad seadusandlikud aktid, mis on mõjutanud talurahva sotsiaalmajanduslikku olukorda: 1645- pärisorjuse kehtestamine. 1802- seadus „igaüks” 1804- Talurahvaseadus, 1816- Eestimaa talurahvaseadus. Anti talupoegadele „vabadus,” kuid tegelikult olid nad mõisnike kasuks töötav seisus. Keelustati linnas tööl käimine ( hiljem kaotatakse). 1819- I maareform (pärisorjuse kaotamine) II maareform (talude päriseks ostmine) III maareform (maa jagamine)
annaabi.ee 
