Kontrollib palju alaosasid, kuid tuleb kõige paremini ilmsiks uute oskuste õppimisel. GABA – pidurdav neurotransmitter Väikeaju - liikumise peenmotoorika, graatsilised, sujuvad ja nüansirikkad liigutused. Kahjustuse puhul probleem ka üldise rütmitajuga Mängu ja füüsilise aktiivsuse seosed kognitiivse arenguga. Kui saame meeltest sisendi siis aju teeb selle sisendiga midagi enne kui saadab käsu liigutamiseks. Mida kõrgemalt arenenud seda rohkem on tõlgendusi ehk kognitsioone. - Mäng ja füüsiline aktiivsus parandavad kognitsioone, õppimist. - Parandab võimet stressiga paremini hakkama saada - Vigu saab teha ilma surmavate tagajärgedeta – vähem piinlikust, rohkem lõbu - Soodustab sotsiaalsete oskuste arengut, emotsionaalset ingelligentsust, konfliktilahendamisoskusi - Tõstab aktehholaminide ja serotoniini taset mis aitavad tuju õsta Dopamiini roll motoorika juhtimisel, sh Parkinsoni tõbi.
Kognitiivteraapia aluseks on depressiooni kognitiivne seletus. Depressiooni hoiab käigus kognitsioonidest, käitumisest ja meeleolust kujunev nõiaring. Kognitsioonid tähendavad nii 15 mõtteid, kujutlusi kui ka nende aluseks olevaid püsivad hoiakuid ja uskumusi. Inimesele omased uskumused mõjutavad nii seda, mida tähele pannakse, kui ka seda, kuidas sündmusi tõlgendatakse. Kognitiiv-käitumisteraapiaga püütakse muuta kognitsioone ja käitumist. Tegemist on ratsionalistliku ja loogilise psühhoteraapiaviisiga. Kõigepealt juhitakse patsienti oma mõtteid tähele panema ning sõnastama, siis aidatakse näha seost mõtete, tunnete ja käitumise vahel ning seejärel käsitletakse leitud negatiivseid automaatseid mõtteid kui testitavaid hüpoteese. Psühhoterapeut ei paku patsiendile "õigeid mõtteid", vaid kasutab küsimusi, mis aitavad patsiendil endal järeldustele jõuda.
Kultuuriline motivastioon: sotsiaalne- ja arenguvajadus. Kognitiivse dissonantsi teooria: (Festinger) kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekiab ebamugava motivatsioonilise pinge. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste või käitumise muutmisega. Inimesed eelistavad situatsioone, kus nende kognitsioonid või uskumused on kooskõlas nii üksteisega kui ka käitumisega. Ebakõla vähendamiseks muudetakse oma uskumusi või kognitsioone, neid viia oma käitumisega kooskõlla (suitsetamise näide – uue, soodsa info saamine, iseendale valetamine, suitsetamine vähem kahjulik kui stressorid, mida maha jätmine põhjustaks jne). Sotsiaalpsühholoogiline nähtus. Kontrollkese (Rotter): inimesed omavad üldist ettekujutust võimest kontrollida oma elusündmusi. Jaotub kaheks – internaalsus ja eksternaalsus. Internaalne kontrollkese:
• Nt kui paluti katseisikutel alla suruda oma erutust erootiliste sündmuste kogemustel või emotsioone negatiivse alatooniga piltide vaatamisel, siis aktiveerusid samuti tähelepanuvõrgustike piirkonnad (lateraalsed prefrontaalsed ja tsingulaarsed alad). • On teada, et lastel ei ole enese-kontroll või –regulatsioon nii hea kui täiskasvanutel -> ilmselt on üheks põhjuseks see, et laste enesergulatsioon baseerub suures osas sensoorsetes kogemustes orienteerumises. Oma kognitsioone ja emotsioone hakkavad kontrollima siis, kui täidesaatva tähelepanu võrgustikud on küpsemad (u 3-4-aastastena). Tähelepanu ja teadvuse mehhanism: sükroniseerituse hüpotees - milles seisneb ja kuidas toimib? Üks võimalus on see, et tähelepanusüsteem tekitab sünkronisatsiooni erinevate sensoorset infot töötlevate neuronite vahel. • Ernst Niebur jt (2002) pakkus välja, et sünkroniseerimine ilmneb samaaegsel aktsioonipotentsiaalide saatmisel vastavatesse neuronitesse.
maalinud, öelnud ja arvanud. Kui räägime ÜÕR ja sh eelkõige VAA, siis on märksõnaks nende laste emotsioonide mõistmiseks püüda mõista nende vajadusi ning olla kindel, kas need on rahuldatud. Mida madalama intellektiga lastega on tegemist, seda raskem on mõista nende emotsioone. Et aru saada, miks ta end ühel või teisel hetkel pahasti tunneb. Natuke võiks seda avada, kui püüame nende vajadustest aru saada. Püüda mõista lapse kognitsioone, mida ta antud olukorrast arvab. Mis mõtteid temas see olukord võiks tekitada. Emotsionaalse arengu erisused üldiste õpiraskustega lastel. On probleemne teiste inimeste emotsioonide mõistmine. Seda arengu käigus õpitakse. ÜÕR, VAA lapsed ei saa nii hästi teiste inimeste emotsioonidest aru kui tavaarenguga lapsed. Afekti ja intellekti vahekorra muutus. Mida see tähendab? Üldiselt tähendab seda, et mida väiksem laps, seda rohkem on tema tegevus seotud tema emotsioonidega
- Kõige suuremad defitsiidid on frontaalsagara kahjustuse puhul. Frontaalsagara kahjustusega patsientidel, vahet pole kummal poolel kahjustus on vähem näoväljendusi. - Asümmeetriat eriti pole. - Mõlema kahjustusega on halvad näoväljenduste lugemisel. Otsmikusagara roll sotsiaalses tunnetuses ja käitumises. - Subjektiivne mõnutunne, sensoorsed mõnud, hüved töödeldakse seal - Kirjelda temporaalsagara epilepsiaga patsiendi emotsioone, kognitsioone ja käitumist. The general clinical impression is that temporal-lobe patients exhibit a clear personality change. For example, epilepsy patients and their friends were asked to complete rating scales of behaviors such as “anger,” “sadness,” or religiosity, and the patients were found to display a distinctive set of traits (Bear and Fedio, 1977), summarized in Table 20.3, sometimes referred to as temporal-lobe personality (see also Section 15.3). The epileptic patients self-reported a
Protsesse jaotatakse taseme järgi: - Intrapersonaalsed isiku sisesed: hoiakud, nt sotsiaalmeedia intentiteet - Interpersonaalsed isikutevahelised: kommunikatsioon, sotsiaalne interaktsioon - Grupisisesed rühmaliigid, rühmadünaamika, otsustamine, rollid, konformsus - Gruppidevahelised jõugud, parteid - ühiskonna tasandil isiksus ja ühiskond, kultuur, mass, sotsialiseerumisprotsess - lisaks jaotatud sotsiaalid kognitsioone, suhteid või mõju puudutavateks. Teoreetilised lähenemised jagunevad: - sotsiaalkultuuriline rõhutatakse sotsiaalsete normide ja kultuuri olulisust, lapsed õpivad ümbritseva ühiskonna norme ja väärtusi läbi probleemilahenduse puutudes kokku teiste laste ja täiskasvanutega - evolutsiooniline sotsiaalne käitumine on arenenud läbi geneetika ja pärilikkuse - sotsiaalne õppimine käitumist õpitakse teiste inimeste käitumise vaatlemise ja
b) klamberkinnitus ba) seotus kehaga- kõrvarõngas bb) seotus kehakatete vahel- haagid c) külgekleebitavad- ripsmed, küüned jne. d) asjad, mis ripuvad alla õlalt või käevangust (NKK õlasall; käekott) Kostüüm (costume): riietusstiil, mis kuulub teatud ajaloolisse või kultuurilisse konteksti: - Etniline või ajalooline rõivastus - Rõivastus.......... Välimus (appearance)- suurem mõiste kui riietus (sest hõlmab kõike- ka kognitsioone riietusest ja mõtteviise seoses riietusega). 1. Välimusega manipuleerimine+ mõtlemine 2. Välimuse tajumine (atraktiivne välimus) Rõivastuskunst (wearable art)- üks kunstiliik, et peegeldada moekunstnike tegevust. Disaineri tegevus on teine! Stiil (style): iseloomulik kujutus- ja väljenduslaad riietuses. (õp leidis sellele intternetist 24 eesti keelset vastet). Kunstis- ajastule või isikule iseloomulike võtete kogum. Stiil kui keelekasutuse viis
& Millei-, 1999). Kognitiiv-käitumisliku sotsiaalsete oskuste treeningu esi- Nii nagu pole sotsiaalsete oskuste kohta ühtselt käsutatavat mene iseärasus on see, et märklauaks on erinevad puudujäägid sot- definitsiooni, nii pole ka SOTu komponendid ühtsed - mõned kes- siaalset oskuste arengus ning eesmärgiks on aidata lapsel/noorukil arendada ja käsutada spetsiifilisi oskusi, et muuta oma sotsiaalseid kognitsioone ja käitumist. Sotsiaalsete oskuste treeningu teiseks iseärasuseks on fookus sotsiaalsete uute oskuste praktiseerimisele interpersonaalsetes suhetes. Seega on kognitiiv-käitumusliku sotsiaalsete oskuste tree- ningu aluseks kaks lähenemist (Connor, 2002): (1) lähenemised, mis baseeruvad käitumuslikul mudelil - fookuses on kohanematu käitu- kenduvad spetsiifilistele oskustele, teised üldistele vajadustele ning (2) kogu suurt gruppi haaravad meetodid - nn.
vastu, mida keegi teine on voolinud, maalinud, öelnud ja arvanud. Kui räägime ÜÕR ja sealhulgas VAA eelkõige, siis on märksõna see, et nende laste emotsioonide mõistmiseks tuleb püüda mõista nende vajadusi ja kas need on rahuldada. Mida madalama intellektiga lastega on tegemist, seda raskem on mõista nende emotsioone. Et aru saada, miks ta end ühel või teisel hetkel pahasti tunneb. Aga natuke võiks seda avada see, kui püüame nende vajadustest aru saada. Püüda mõista lapse kognitsioone, mida ta antud olukorrast arvab. Mis mõtteid temas see olukord võiks tekitada. Seda on muidugi veelgi raskem mõista, aga kui nendele asjadele mõelda, siis ei ole need nii arusaamatud. Emotsionaalse arengu erisused üldiste õpiraskustega lastel. On probleemne teiste inimeste emotsioonide mõistmine. Seda arengu käigus õpitakse. ÜÕR, VAA lapsed ei saa nii hästi teiste inimeste emotsioonidest aru kui tavaarenguga lapsed. Afekti ja intellekti vahekorra muutus. Mida see tähendab
annaabi.ee 
