öelda et pole olemas põlvkonda mille käitumist ei ole vanemate poolt hukka mõistetud alati on arvatud et nüüd on tulevik hukkas kui mingi järjekordse uudse asjaga välja tullakse. Elus esineb nii draamat, komöödiat, tragöödiat. Need olukorrad on loomulikud tihtipeale põnevad ja kaasakiskuvad. Inimesed on juba pikka pikka aega juttu vestnud. Alustades jahikägu kirjeldamiseks koopaseina abil lõpetades uuemate filmidega. Jutu vestmine sai alguse ju tahtmisest et ka teised kogeksid põnevat ja huvitavat mida sa nägid, aga kui nägime kuidas teised meid kiitsid hakkas see meeldima ga alati ei lähe ju hästi. Inimesed hakkasid juttu põnevamaks ja uhkemaks tegema, et saada rohkem tunnustust ja kiidusõnu. Inimese välja mõeldud tekst ja jutt võib olla väga tõetruu ja kaasakiskuv kuid parimad ja kõige südamelähedamased filmid ja raamatud ning lood on alati olnud need mis on päriselt juhtunud. Teatrit on alati elus olud kas siis tahtlikult või mitte aga on.
Sealne suurim probleem on kõrge sündimus. Aga jääme Eesti piiridesse. Enamasti vajavad Eestis sotsiaalabi lapsed, invaliidid, vanurid, vanglatest väljapääsnud. Vanurite, kes moodustavad Eesti elanikkonnast viiendiku, eest peavad hooltkandma seaduse järgi nende omakesed. Juhul, kui puudub neid või võimalusi, võtab riik vastutuse enda kanda. On loodud vanadekodusid, päevakeskuseid jne. Laste juures on oluline nende kasvatus, et nad kogeksid vanemlikku hoolitsust ja kasvaksid täisväärtuslikeks inimesteks. Seepärast on oluline lastetoetused, eriti lasterikastele peredele ja lastekodudele. Sõltuvusprobleemid(alkoholism, narkomaania) on Eestis väga kõrgel kohal sotsiaalprobleemide seas. Mulle tundub, et sellele probleemile mõeldakse palju, kuid tegutsetakse vähe. Minule on teada Eestis ainult üks võõrutusravi asutus, Wismari haigla. Kui vaadata selle haigla suurust väliselt ja mõelda numbritest(abivajaminevate
Harjumuseks kujunemisel on suur abi igapäevasel meditatsioonil, mille peamiseks osaks on tähelepanu juhtimine. Mõned konkreetsed soovitused: 1. Väärtusta tähelepanelikkust. Lood oma isiklikku reaalsust läbi selle, millele Sa tähelepanu viid. Kui märkad rohkem, on Sul elu rikkam. 2. Ole praeguses hetkes kohal. Kui Su mõtted tegelevad pidevalt tulevaga või möödunuga, jääb praegune hetk Su tähelepanust ilma, ja libiseb mööda ilma, et Sa seda tõeliselt kogeksid. Elu toimub praegu. 3. Ole teadlikult tähelepanelik. Keskendu sellele, mida, miks ja kuidas Sa parajasti teed. 4. Märka, mida Sa tunned. Tunded mõjutavad fookust ja Sa saad valida kuhu Sa fookuse suunad. 5. Märka pisisasju. Harjuta detailiteadlikkust. Näe metsa, aga ka puid, lehti, okkaid, linde, putukatiibu ja muud. Märka elu ilu ja väikseid rõõme. 6. Sea eesmärgid ja jälgi protsessi. Märka, kuidas Sa oma eesmärgi saavutamise suunas liigud ja tee teel vajalikud muudatused. 7
Seal elavad loomad, kasvavad taimed, see kuidas need loomad elavad ja kuidas need taimed kasvavad.Ehk siis palju loomade kohastumist. Paljusid liike poleks muidu teadnud, aga kuna me õppisime geograafias seda, siis tuli see liik kindlasti meelde. 10. Mis Sulle meeldis? Mis Sind hämmastas? Mis oli kõige huvitavam? Mulle meeldis eriti see, et raamatu autor oli kõik kirjutanud kõike väga täpselt. Jäi selline mulje nagu oleksid ise seal ja kogeksid seda sama, mida tema seal kogem. Ausalt öeldes, mind hämmastas see , et puid suitsetatakse, et loomad sealt välja tuleksid. Ma olen seda küll varem kuulnud, aga hämmastus oli sama suur. Huvitav oli mehe mõte, miks ta üldse Aafrikasse läks. Tal oli oma kindel eesmärk ja siht.
millal see teos kirjutati. Äsja oli lõppenud I Maailmasõda ning Vabadussõda. Tuglas rõhutab ka emaarmastuse pimedusele ja piiritusele, mis tuleb pea, et igas novelli lõigus. Friedebert Tuglase teos ,,Inimese vari" on unustamatu ja teistmoodi elamust pakkuv kirjatükk, mis on meisterdatud ülima hoole ja filigraansusega. See novell on mõtlema panev ning kohati raskesti loetav just tänu oma süngele ja mornile meeleolule. ,,Inimese vari" on niivõrd meisterlik, et lugedes justkui kogeksid ise läbi, mida tundis autor selle kirjutamise ajal või mida elas läbi Maret selle lühikese aja jooksul.
paremate suhete loomist teiste laste ja õpetajatega. Kui pere elab alla oma toimetulekupiiri, siis laste põhilised vajadused jäävad täielikult rahuldamata. Vaesus mõjutab laste kognitiivset, sotsiaalemotsionaalset arengut, akadeemilist edukust ja anded võivad jääda arendamata. On ka oht, et riskirühma sattunud pered toodavad samuti uusi riskirühmi. Põhiliselt vajavad Eestis sotsiaalabi lapsed, invaliidid ja eakad. Laste juures on oluline, et nad kogeksid vanemlikku hoolitsust ja areneksid täisväärtuslikeks kodanikeks, seejuures mängivad tähtsat rolli toetused eriti just lasterikastele peredele Sotsiaalsetes ja majanduslikes raskustes peredele tuleb tavaliselt abiks omavalitsus. Oma- valitsus võimaldab perel taodelda toetusi, maksude soodustusi või üldse maskust vabastamist( näiteks lasteaia kohamaks, toit). Võimaldatakse peredele toiduabi, riideid, mööblit, transporti. 4 3
19.22. septembril 2007 toimus Euroopa kunstiteraapiate aastakonverents "Arts in arts therapies" ("Kunstid kunstiteraapiates") Tallinna Ülikoolis(www.tlu.ee). 3. Kunstiteraapia ja erivajadustega lapsed Mängu- ja tegutsemistahte poolest ei erine puuetega lapsed teistest. Nende puhul tekib ainult vastuolusid rohkem. Õppimine kuulub igaühe psüühilise arengu juurde, ka puuetega lapsi peab ja on võimalik õpetada nii, et nad kogeksid eduelamust. Värviharjutuste ja värvidega tegelemise kaudu saab luua silla oma sisemaailmaga, kontakti oma tunnete ja mõtetega. Värvimängu puhul saavutatakse see vaba tegevuse ja kujutluse koostöös, mil tegija ei tea alustades, kuhu välja jõuab. Värvid ja kujundid nagu tuleksid ise tegija (lapse) juurde ja tema vaatab neid rõõmu, üllatuse ja huviga. Üllatused ja avastused, mida värvidega mängides kogetakse, võivad olla
mänguruumid, et vältida mängulise tegevuse etteantust ja raamistamist. Näiteks võib mänguruumiks olla kodu, haigla, kool või kauplus. Ruumis on ka erinevad mängud, mida on võimalik omavahel kombineerida. Personal: Ka personali valik lähtub Viini lasteaias soolisest tasakaalustatusest igas lasteaiarühmas töötab õpetajana üks mees ja üks naine. Nii näevad lapsed, et mehed ei ole kõik ühesugused ning naised on samuti erinevad. Tähtis on, et lapsed kogeksid, et ka mehed tegutsevad meelsasti väikeste laste õpetajatena ja laste eest hoolitsejana ning on seeläbi lastele eeskujuks. Eestis on siiski peamisteks kasvatajateks lasteaedades ja õpetajateks koolides naised. 2008. aasta andmete kohaselt oli vaid 1 protsent mehi koolis tööl õpetajana (Kuurme, 2008). Rootsi Ormkärrskolan'i lasteaias kasutati filmimist. Filmiti korduvalt igapäeva tavasituatsioonides ettetulevaid olukordi, laste ja kasvatajate käitumist rühmaruumides ja õues
temaga lähedus, kontakst või interaktsioon. 3. C-tüüp – taaskohtumise episoodis silmatorkav kontaktsist ja interaktsioonist hoidumine. 4. D-tüüp – imikud käituvad võõras olekus väga ebakindlalt ja desorienteeritult. Puudub selge käitumismuster, kuid imik reageerib lahkumisele/taaskohtumisele sageli ebajärjekindlalt ja veidralt. Vaimse tervise seisukohast peetakse tähtsaks, et imik ja väikelaps kogeksid oma emaga (või alalise ema asendaja ehk isikuga, kes on lapsele pidevalt ema eest) sooja, intiimselt ja kestvat suhet, millest mõlemad saavad rahuldust ja naudingut. Emast lahutamise võib korvata aga teise kiindumissuhte isiku kohalolu. Teadlased teatasid, et kui ema läks tööle imiku esimesel eluaastal, siis oli sel „oluline negatiivne mõju kognitiivsetele ja käitumuslikele omadustele“,
füüsilisele heaolutundele, tekitab negatiivseid emotsioone ning mõjub sooritusele halvasti on ``distress´´. Üldine adaptatsioonimudel H. Selye · sõltumata stressi konkreetsetest põhjustest tekib inimestel ja loomadel samade füsioloogiliste reaktsioonide kogum · Stressi mudel: · Alarmeerimise, ehk mobilisatsiooni faas · Vastupanu staadium · Kurnatuse staadium Stressorite subjektiivne tajumine · Et inimesed kogeksid sündmust stressitekitavana, peavad nad tajuma seda kui hirmutavat ja neil peavad puuduma ressursid sellega effektiivseks toimetulekuks. · Kui inimesed tunnevad, et nad suudavad olukorda kontrollida, vähenevad stressireaktsioonid tunduvalt. Õpitud abitus, Seligman · Õpitud abituse korral inimesed otsustavad, et pole seost selle vahel, mida nad teevad ja tekkivate tagajärgede vahel. Selline seisukoht muutub nii sissejuurdunuks, et
o Takerdunud: isikud, kellel on kinnisidee oma vanematest sõltumise kohta ja soovivad jätkuvalt aktiivselt nende heakskiitu. o Lahendamata: isikud, kes on kogenud traumat või seotussuhete isiku surma ning, kes ei ole sellega leppinud või läbinud korralikult leina protsessi. · BOWBLY EMAST LAHUSOLEKU HÜPOTEES Vaimse tervise seisukohast peetakse tähtsaks, et imik ja väikelaps kogeksid oma emaga (või alalise ema asendajaga, ehk isikuga, kes on lapsele pidevalt ema eest) sooja, intiimset ja kestvat suhet, millest mõlemad saavad rahuldust ja naudingut. Hooldamine väljaspool perekonda lsteaed ja lastehoid · Mõned 1950-60-ndatel läbi viidud uurimused tõid kaasa ettevaatuse lasteaia kasvatuste suhtes. Järeldati, et lasteaia kasvatustel ei ole intelektuaalsele arengule mingit üldist mõju ning see ei lõhkunud ema
teemade eest oma riigis. Täpsed seadusandlikud mehhanismid üle-euroopalise tähtsusega metsaelupaikade kaitse korraldamiseks tuleb siiski veel välja töötada. Pikaajalises perspektiivis on üks kõige tulemuslikumaid metsalooduse kaitse võtteid avalikkuse teadlikkuse ja koolide loodushariduse kvaliteedi tõstmine. Riigimetsa Majandamise Keskus ja Keskkonnaamet on teinud suuri jõupingutusi õuesõppe võimaluste loomiseks ja edendamiseks, et õpilased kogeksid elavat loodust. Viimase 10-15 aasta jooksul avaldatud rohkesti trükiseid, õppematerjale ja programme metsakoosluste kohta. Hariduskampaaniad võidavad üha enam tähelepanu ning toovad kokku igal aastal üha rohkem osavõtjaid. Siiski on rahva üldine teadlikkus suhteliselt piiratud, mida tõendavad rohked inimtekkelised looduskahjustused. Riiklik keskkonnahariduse arengukava (valminud 2009. aastal) on ette näinud üleriigilise
tõlgendusi ja esitusviise ning leitakse vastused vaieldavatele ajaloo- ja moraaliküsimustele. Ajaloo individualiseerimine, statistiliste andmete sidumine isikute ja nende elulugudega Õpilastele tuleks näidata natside poolt tagakiusatud inimesi mitte ohvrite massina, vaid üksikisikutena. Kasutada võiks juhtumiuuringuid, ellujäänute tunnistusi ning kirju ja päevikuid sellest ajajärgust, et õpilased kogeksid ja mõistaksid, et iga „statistilise ühiku“ taga on tegelikult elanud inimene oma eluga enne holokausti, oma sõprade ja perekonnaga. Alati tuleks rõhutada ohvrite individuaalsust ja inimlikku väärikust. Holokausti teemade käsitlemisel tuleks vältida stereotüüpseid vaateid, et kõik holokausti toimepanijad olid kas psüühiliselt haiged või sadistid, et kõik päästjad olid kangelaslikud, julged, head ja lahked, et kõik kõrvalseisjad olid ükskõiksed
annaabi.ee 
