seborroiline KÕRVALTOIME krooniline dermatiit) Tungub hästi D neerupuudulikku kõigisse s Seedetrakti Dermatofüütide ja koevedelikesse Neerukahjustuse kõrvaltoimed. Candida poolt (NB! LÄBIB HEB Maksakahjustus – puhul põhjustatud BARJÄÄRI – neerutuubulite harva seeninfektsioonid. EELIS)
NR-l ahenevad/laienevad närvid, keskus asub piklikajus. RR pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe. Lümf voolab lümfivõrgustikus, mis algab umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10..29 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalne sisaldus on suht sama neil. Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümfi koostis võib olla väga erinev. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja lipiide. Ööpäevas tekib ~2l lümfi. Lümfi voolamiskiirus on väike, sellele aitavad kaasa lümfisoonte silelihaste rütmilised kokkutõmbed, lümfisoontes olevad klapid ja nn lihaspump, mmis masseerib lümfisooni ning rinnaõõnes valitsev neg rõhk soodustab lümfi tagasivoolu venoossesse süsteemi. Lümfiringe toodab lümfotsüüte, mis hävitavad baktereid ning toksilisi aineid. Kaitsefunktsioon. Võtab osa ka rasvade transpordist.
RR pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe. Lümf voolab lümfivõrgustikus, mis algab umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10..29 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalne sisaldus on suht sama neil. Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümfi koostis võib olla väga erinev. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja lipiide. Ööpäevas tekib ~2l lümfi. Lümfi voolamiskiirus on väike, sellele aitavad kaasa lümfisoonte silelihaste rütmilised kokkutõmbed, lümfisoontes olevad klapid ja nn lihaspump, mmis masseerib lümfisooni ning rinnaõõnes valitsev neg rõhk soodustab lümfi tagasivoolu venoossesse süsteemi. Lümfiringe toodab lümfotsüüte, mis hävitavad baktereid ning toksilisi aineid. Kaitsefunktsioon. Võtab osa ka rasvade transpordist. KOLMAS 1
RR pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe. Lümf voolab lümfivõrgustikus, mis algab umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10..29 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalne sisaldus on suht sama neil. Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümfi koostis võib olla väga erinev. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja lipiide. Ööpäevas tekib ~2l lümfi. Lümfi voolamiskiirus on väike, sellele aitavad kaasa lümfisoonte silelihaste rütmilised kokkutõmbed, lümfisoontes olevad klapid ja nn lihaspump, mmis masseerib lümfisooni ning rinnaõõnes valitsev neg rõhk soodustab lümfi tagasivoolu venoossesse süsteemi. Lümfiringe toodab lümfotsüüte, mis hävitavad baktereid ning toksilisi aineid. Kaitsefunktsioon. Võtab osa ka rasvade transpordist. KOLMAS 1
on õhuke, basaalmembraan puudub või on lünklik. Lümfikapillaarid on hästi läbitavad vedelikele ja madalmolekulaarsetele ainetele, neid võivad läbida ka vererakud ja külomikronid. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10...20 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalainete sisaldus on enam-vähem sama kui vereplasmaski. Erinevatest piirkondadest pärit oleval lümfil võib olla väga erinev koostis. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja seedetraktist soolehattude lümfikapillaaridesse imendunud lipiide. Ööpäevas tekib lümfi umbes 2 liitrit. Inimese kehamassist moodustab veri 6...8%, seega on 70 kg kaaluva täiskasvanud inimese organismis ligikaudu 5 liitrit verd. Veri koosneb vereplasmast ja verelibledest ehk hemotsüütidest. Vereplasmas on 90...91% vett, 6,5...8% valku (valkusid on 65...80 g/l, neid jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks, viimaste hulgas on ka fibrinogeeni) ja ligikaudu 2%
Eosinofiilid osalevad kaitses: · Soolenugiliste · Bakterite · Viiruste · Seente vastu · Allergilistes reaktsioonides · Kasvajate vastases kaitses vaidlust tekitav Lümfaatiline süsteem: Lümf : · on koostiselt sarnane vereplasmale, valgu sisaldus on aga vereplasma omast madalam, mineraalainete sisaldus on enam-vähem sama. · Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümf võib olla väga erineva koostisega. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valke, vett ja teisi madalmolekulaarseid aineid ning seedetraktist soolehattude lümfikapillaaridesse imendunud lipiide. · Ööpäevas tekib lümfi umbes 2 liitrit. · Lümfi voolamise kiirus on väike. Lümfi liikumisele aitavad kaasa: Lümfisoonte silelihaste rütmilised kokkutõmbed Klapid Lihaspump (kiirendab voolu 10...15x) Omandatud immuunsus: Lümfotsüütide liigid: · T-lümfotsüüdid: T-tappurrakud
Lümfisoonte võrgustik algab umbsete kindasõrmetaoliste terminaalsete terminaalsete lümfikanalitena diameetriga u 10-30 nanomeetrit. Rõhk terminaalsetes lümfisoontes on 10-15 Pa. Suurte lümfisoonte seintes on silelihasrakke ja klapid, mis suunavad lümfivoolu perifeeriast tsentrumi suunas. Lümf on koostiselt sarnanae vereplasmale, valgusisaldusega 10- 20 g/l, mis on vereplasma omast madalam, mineralisatsioon on sarnanae vereplasmale. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valk ja seedetraktist lümfi imenudnud lipiide. Ööpäevas tekib lümfi u. 2 liitrit, kuid lümfi voolamiskiirus on väike. Liikumisele aitvad kaasa lümfisoonte silelihaste rütmilised kokkutõmbed ja lümfisoontes olevad klapid ja skeletilihaste lümfisooni masseeriv toime (lihaspump), kiirendades lümfivoolu kuni 10-15 korda, samuti rinnaõõnes valitsev negatiivne rõhk. Aakehast pärit lümf
Eosinofiilid osalevad kaitses: · Soolenugiliste · Bakterite · Viiruste · Seente vastu · Allergilistes reaktsioonides · Kasvajate vastases kaitses vaidlust tekitav Lümfaatiline süsteem: Lümf : · on koostiselt sarnane vereplasmale, valgu sisaldus on aga vereplasma omast madalam, mineraalainete sisaldus on enam-vähem sama. · Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümf võib olla väga erineva koostisega. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valke, vett ja teisi madalmolekulaarseid aineid ning seedetraktist soolehattude lümfikapillaaridesse imendunud lipiide. · Ööpäevas tekib lümfi umbes 2 liitrit. · Lümfi voolamise kiirus on väike. Lümfi liikumisele aitavad kaasa: Lümfisoonte silelihaste rütmilised kokkutõmbed Klapid Lihaspump (kiirendab voolu 10...15x) Omandatud immuunsus: Lümfotsüütide liigid: · T-lümfotsüüdid: T-tappurrakud
eksokriinsetes näärmetes, mao ja sole limaskestas, neerupäasmakestes 3) Pidevusetu (katkelise) endoteeliga – maksas, põrnas, luuüdis Vee ja vees lahustunud ainete vahetus vere ja kudede vahel sõltub: 1) Vereplasma ja koevedelike valkude osmootse rõhu vahekorrast 2) Kudede hüdrostaatilise rõhu (давление внутри жидкости) ja kapillaarisisese vererõhu vahekorrast Üldse filtreerub ööpäevas koevedelikesse ligikaudu 20 liitrit vedelikku, millest ainevahetuse jääkidega reabsorbeerub umbes 9/10, niisiis läheb verekapillaaridesse tagasi peaaegu 18 liitrit vedelikku. Umbes 1/10 veresoonest väljunud vedelikkust, seega umbes 2 liitrit ööpäevas, imendub rakkudevahelisest ruumist lümfisoontesse ja jõuab vereringesse tagasi lümfina. 15. Vereringe talitluse regulatsioon. Autonoomse närvisüsteemi mõjustused südamele ja veresoontele.
põletikurakkudest koosnev hävinud koeosa. ·Põletiku äge staadium kestab mõne päeva kuni paar nädalat. LÜMFAATILINE SÜSTEEM LÜMF ·Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, valgusisaldus (10...20 g/l) on aga vereplasma omast madalam, mineraal ainete sisaldus on enam-vähem sama. ·Erinevatest keha piirkondadest pärit lümfil võib olla väga erineva koostisega. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku, vett ja teisi madala molekulaarseid aineid ning seedetraktist soolehattude lümfi kapillaaridesse imendunud lipiide. ·Ööpäevas tekib lümfi umbes 2 liitrit. ·Lümf ivoolamise kiirus on väike. Lümfi liikumisele aitavad kaasa: lümfi soonte silelihaste rütmilised kokkutõmbed klapid lihaspump (kiirendab voolu 10...15x). IMMUUNSÜSTEEM LÜMFOTSÜÜTIDE LIIGID ·70-80% lümfotsüütidest on T-lümfotsüüdid: T-tappu rakude hävitajarakud
Lümfikapillaarid on hästi läbitavad vedelikele ja madalmolekulaarsetele ainetele, neid võivad läbida ka vererakud ja külomikronid. Lümf on oma koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus on 10-20 g/l (vereplasmast madalam). Lümf koosneb interstitsiaalsest vedelikust. Mineraalainete sisaldus on enam-vähem sama kui vereplasmaski (2% ?). Erinevatest kehapiirkondadest pärit oleval lümfil võib olla väga erinev koostis. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja seedetraktis lümfikapillaaridesse imendunud lipiide. Ööpäevas tekib lümfi umbes 2 liitrit. Ainete transport/tsirkulatsioon toimub vedelikuruumide sees difusiooni teel, vedelikuruumide vahel : 1. ekstratsellulaarne vedelik – rakud : osmoos 2. vereplasma – interstitsiaalne vedelik : difusioon ja filtratsioon. Bioloogilised membraanid on poolläbilaskvad ja sellepärast on osmoos oluline protsess, mis mõjutab vee
annaabi.ee 
