5. Missuguse osa moodustasid keskkonnasõbralikud tooted teie rühma ostude koguhulgast? (Võite välja tuua protsentuaalselt või ka diagrammina) 6. Kui suure osa ostudest moodustas pakendatud kaup? Kui palju kilekotte, pudeleid, tetrapakke te nädalaga kogusite? 7. Andke hinnang, kui tervislikult te selle nädala jooksul toitusite? 8. Kas ostsite põhiliselt valmistoitu või tegite toidu värsketest toorainetest? 9. Kui suure osa toidust moodustas kodutalust pärinev? 10. Kui suure osa teie toidust moodustasid juurviljad? Puuviljad? Teraviljatooted? Koogid, küpsised, sokolaad? Alkohol? 11. Millised lisaained olid põhilised, mida sõite ostetud toiduga? 12. Proovige selgeks teha, mis ühe või teise E taga peitub (nt. toiduvärv, paksendaja, säilitusained jm). Tabel. Meie rühma ostunädal Toode Päritolumaa E-ained Hind Märkused
44% 34% 9% kile kartong plastik taara klaas ANDKE HINNANG, KUI TERVISLIKULT TE SELLE NÄDALA JOOKSUL TOITUSITE? · EI TOITUNUD VÄGA TERVISLIKULT. KAS OSTSITE PÕHILISELT VALMISTOITU VÕI TEGITE TOIDU VÄRSKETEST TOORAINETEST? · TEGIME ISE VÕI TEGIME SOOJAKS (KUUM TÖÖTLESIME). KUI SUURE OSA TOIDUST MOODUSTAS KODUTALUST PÄRINEV? 11% 89% kodu poe KUI SUURE OSA TEIE TOIDUST MOODUSTASID JUURVILJAD? PUUVILJAD? TERAVILJATOOTED? KOOGID, KÜPSISED, SOKOLAAD? ALKOHOL? 16% 23% 3% 6% 23% 29%
Villul on laps Kõrboja endise teenija Eeviga. Villu ainsaks sooviks oli saada rikkaks hangeldamise ja puskariajamisega. Pärast vanglast vabanemist aga hakkab Villu kõvasti tööle. Kui Villu kuuleb, et Kõrbojale tuleb linnast tagasi peretütar Anna, kes oli nooreseas Villu sõber, sukeldub ta veel suurema hooga ja plaanidega talu töösse, et muuta talu jõukaks. Samal ajal plaanib Kõrboja peremees Rein, et Kõrboja talu hakkaks juhtima Anna, kes ei ole nõus oma kodutalust loobuma. Anna korraldab Jaanitule, kuhu ta kutsub ka Villu, kes on Annale sümpaatne oma töökusega. Peo käigus vestleb Anna Villuga ja uurib, kuidas tema Kõrboja talu peaks; Villu räägib, mida kõike ta teeks. Kuid jälle lööb välja Villu raske iseloom ja alkoholilembus. Purjuspeaga ta komistab kellegi otsa ja tahab kaklust alustada, kuid Annal õnnestub tülitsejad lahutada. Kui Villu laseb õhku põlluharimist segavaid kive saavad ta terve silm ja parem silm raskelt vigastada
põllumeeste konvendi liige. 1940. aastal valiti ta Helme valla aukodanikuks. Jaan Soots oli Üleriikliku Vabadussõjalaste Ühenduse juht. http://bhr.balanss.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3549:jaan-soots-130- aastat-suennist&catid=18:i-vabadussoda&Itemid=57 Vahistamine ja surm 1940. aastal pärast seda, kui venemaa (tolleaegse nimega NSVL) Eesti okupeeris, aeti Jaan Soots oma kodutalust välja. 1941. aastal arreteeriti ta oma Tallinna korterist ja saadeti venemaale vangilaagrisse. Temale esitatud süüdistuses on kirjas: "Jaan Soots on küllaldaselt paljastatud selles, et olles staabiülemaks, viis ta rida aastaid läbi vaenulikku tegevust Nõukogude Liidu vastu. 1924. aastal suruti J. Sootsi käsul julmalt maha ja lasti maha revolutsioonilised töölised ja kommunistid." Talle mõisteti mahalaskmine, kuid väidetavalt suri ta 1942
tutvus ta Mart Saarega, kelle õhutusel hakkas käima Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaviiside kogumismatkadel aastatel 19051911. Aastal 1912 asus Peeter Süda elama Tallinna, kus andis põhiliselt eratunde ning esines orelikontsertidega. 1919 1920 töötas ta Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis oreli- ja kompositsiooniõppejõuna. Pärast Süda surma kogusid mitmed ta sõbrad kokku tema käsikirjad, mahuka noodi- ja raamatukogu ning hulga isiklikke asju, nende hulgas ka koduoreli ta kodutalust Saaremaalt. Peeter Südame tähtsaimad teosed on prelüüd, fuuga g-moll ja f-moll, ,,Pastorale" orelile, segakoorilaul ,,Linakatkuja". Olulise osa muusikaosakonna varadest moodustavad ajaloolised muusikainstrumendid ja väljapaistvatele muusikutele kuulunud esemed. Esimene ekspositsioon paigutati Torni tuppa. Muuseumis on ekspositsiooniks pille nii eestimaistelt kui välismaistelt meistritelt. Sealhulgas on muuseumis eksponeeritud ka Hans-Heinrich Falcki klaver
Anton Hansen Tammsaare 1878-1940 Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Tema kodanikunimi oli Anton Hansen, pesudonüümi Tammsaare võttis ta endale oma sünnitalu Põhja-Tammsaare nime järgi. Anton Hansen sündis Peeter ja Ann Hanseni neljanda lapsena 1878. aastal. Kodutalust on pärit Antoni muusikaarmastus, töökus ning eriline loodustunnetus. Eesti kultuurilukku on Tammsaare sünnipaik jäädvustunud ,,Tõe ja õiguse" I osa legendaarse tegevuspaiga Vargamäena. Tammsaare koolitee oli nii majanduslikel kui tervislikel põhjustel katkendlik. Nagu paljud tolleaegsed haritlased, oli ka Tammsaare eelkõige iseõppija, kuigi lõpetas Väike-Maarja kihelkonnakooli ning pärast Hugo Treffneri gümnaasiumis õppimist sooritas gümnaasiumieksamid Narva gümnaasiumis
Toitu valmistasime nii värskest toorainest, aga laisemal päeval ostsime poest valmistoitu, mida oli vaja ainult soojendada. Samuti on enamus meie poolt tarbitavast toidust pakendatud, sest enam eriti ei esine pakendamata kaupa kauplustes. Meie rühm eelistab keskkonnasõbralike pakendeid, mida saab hiljem ära põletada v6i uuesti kasutada. Nädalaga kogunes meie rühmal umbes1 6o pakendit. Meie rühm koosnes linnalastest, nii et pead kokku pannes leidsime, et meie toidust moodustas kodutalust pärinev väga väikse osa, milleks oli 1/9. Põhiliselt toome kodust ainult kartuli. Lisaainete rühmad · Toiduvärvid (E100-E199) · Säilitusained (E200-E299) · Antioksüdandid (E300-E399) · Emulgaatorid, stabilisaatorid (E400-E499) Lisaks nimetusele on kasutusel veel lisaainerühmad nagu happesuse regulaatorid, jahu parendajad, paakumisvastased ained, lõhna- ja maitsetugevdajad, glaseerained, magusained, paksendajad, pakesendamisgaasid jt (E500-...)
kapteni arvates oli ettepanek liiga naiivne. Siis Taavi lisas et tal on paber kõikide nimedega kes olid temaga Soomes. Kapten huvitus sellest lausest. Taavi lisas et see on tal töö juures. Taavi viidi koos valvuritega tema töö juurde Taavil õnnestus põgeneda. Kui ta oli juba ammu vabaduses olnud nägi ta oma sõpru kes kinnitasid et keegi ei saanud paadiga pääsema. Taavi tundis et ta on kõik kaotanud. Nii nad otsustasid Eedi kodutalust lahkuda laiade laante rüppe. Minu arvamus: Raamatut oli kohati raske lugeda. Mulle üldiselt ei meeldi sellised raamatud aga vahepeal oli huvitav lugeda. Raamatu lõppedes ja mitu küsimust õhku rippuma. 2
pääsenud erandiks Armeenia vaatama kaugeid maid, sadamaid ja kunstilinnu, aga ta leidis piisavalt ainet loominguks kodumaal, eeskätt selle mitmekesise looduse, aga ka loodusega kokkukuuluvate inimeste igapäevase töö näol. Looduse ja inimeste harmoonilist ühtsust oli ta kogenud lapsepõlvest peale oma kodukülas Altjal Viru rannikul, mis jäi tema meelispaigaks elu lõpuni. Ta oskas sellest ammutada maalikunsti jaoks, nii nagu Anton Hansen Tammsaare ammutas oma kodutalust kirjanduse jaoks. Loomingust Meri Richard Uutmaa pärines meremehe perekonnast, kelle koduõu asus merest napilt poole kilomeetri kaugusel. Seepärast kohtab ikka ja jälle kunstniku loomingus meretemaatikat. Tema loodusmaalid on elutruud, neile on omane sügav realismitunne ning lüürilis-romantiline meelestatus. Olulist osa tema loomingus mängisid aastaajad, mida ta püüdis tabada niisama hästi kui motiivi ennast. Uutmaa
vaatama kaugeid maid, sadamaid ja kunstilinnu, aga ta leidis piisavalt ainet loominguks kodumaal, eeskätt selle mitmekesise looduse, aga ka loodusega kokkukuuluvate inimeste igapäevase töö näol. Looduse ja inimeste harmoonilist ühtsust oli ta kogenud lapsepõlvest peale oma kodukülas Altjal Viru rannikul, mis jäi tema meelispaigaks elu lõpuni. Ta oskas sellest ammutada maalikunsti jaoks, nii nagu Anton Hansen Tammsaare ammutas oma kodutalust kirjanduse jaoks. 4 Pildid Näide 1 Näide 2 Näide 3 5 Näide 4 Näide 5 6 7
on esitatud lai eepiline panoraam taluelust ja linnaühiskonnast. Autori ideelise põhikontseptsiooni järgi polnud tollal valitsevates tingimustes võimalik tõe ja õiguse kooskõlani jõuda, mispärast peategelase tõeotsingud ei viigi sihile. Romaani laia eepilist haaret mitmekesistavad huumor, satiir. Teoses leidub palju sügavalt läbitunnetatud ja veenvalt kujutatud karaktereid. I köide, mille eluline materjal pärineb Tammsaare kodutalust, annab üldistava läbilõike eesti külaelust ja talupoja võitlusest loodusega 19. sajandi viimasel veerandil. Suurearvulisest tegelaskonnast tõusevad esile kaks vastandlikku naabrimeest omapärased ning jõulised natuurid, kelles kummaski avaldub eesti talupoja iseloomulikke jooni. Vargamäe Andrese karakter ning kogu tema saatus on sügavalt läbitunnetatud kunstiline üldistus üksiktalupoja elust ja võitlusest karmides Põhja-Eesti kõrvemaa tingimustes
lai eepiline panoraam taluelust ja linnaühiskonnast. Autori ideelise põhikontseptsiooni järgi polnud tollal valitsevates tingimustes võimalik tõe ja õiguse kooskõlani jõuda, mispärast peategelase tõeotsingud ei viigi sihile. Romaani laia eepilist haaret mitmekesistavad huumor, satiir. Teoses leidub palju sügavalt läbitunnetatud ja veenvalt kujutatud karaktereid. I köide, mille eluline materjal pärineb Tammsaare kodutalust, annab üldistava läbilõike eesti külaelust ja talupoja võitlusest loodusega 19. sajandi viimasel veerandil. Suurearvulisest tegelaskonnast tõusevad esile kaks vastandlikku naabrimeest omapärased ning jõulised natuurid, kelles kummaski avaldub eesti talupoja iseloomulikke jooni. Vargamäe Andrese karakter ning kogu tema saatus on sügavalt läbitunnetatud kunstiline üldistus üksiktalupoja elust ja võitlusest karmides Põhja-Eesti kõrvemaa tingimustes
(Bernard Kangro) 6 Uku Masing Uku Masing(1909-1985, 1937. aastani Hugo Albert) on Eestis silmapaistvam usuliste tunnete ja otsingute luulendaja. Ta viis edasi Enno algatust, kui hoopis teadlikumalt, süvenenumalt ja avaramalt: teoloogiastuudiumi ajal ülikoolis ja hiljem õppis Masing tundma ajas ja ruumis kaugeid kultuure ja usundeid ning vaimustus ida filosoofiast. Tema keelteoskus oli hämmastav. Kodutalust võttis ta kaasa põlise kiindumuse loodusesse. Luule oli vaid osa Masingu loovast tööst, rohkem eneseselgitus ja pihtimus kui pöördumine lugeja poole. Esikkogule ,,Neemed Vihmade lathe"(1935) hakkas välismaal uusi värsiraamatuid lisanduma alles 1965. aastast. ,,Neemed Vihmade lathe" oli 1930-ndate luulepildis kunstiliselt erandlik. See on autori pidev sisekõne jumalaga. Jumal aga ei seostu Masingul kindla dogmaga, vaid on pigem
aastal suri. Ent süüdimõistetu surm ei päästnud tema peret veel vastutusest. Koos ema, venna ja vanaemaga oli sundasumisele määratud tegelikult ka tulevane kirjanik ise. Kuid ta pääses väljasaatmisest tänu õnnelikule juhusele tööle Viljandis, kust teda otsida ei osatud, just nagu juhtub romaaniski Maria keskmise poja Hennoga. (4) Sisu Romaan räägib Maria ja tema poja Karli elust küüditatutena Siberis. Maria küüditatakse tema kodutalust Avinurme vallast. Temaga koos küüditatakse ka teistest Avinurme taludest perekondi. Rongis saab ta lähemalt tuttavaks Olga ja Almaga, kellel mõlemal mehed on tapetud ja kes koos lastega ära küüditati. Alma ei pea Siberi oludele vastu, raha on vähe ja toit, mis saadakse kulub tema kolme lapse peale ning seetõttu kannatab ta nälja all ja sureb. Temast jääb alles 14-aastane tütar kahe väiksema vennaga ning temast saab ka vendade eest vastutaja ning nende toitja.
dokumendid. Tartus säilisid vaid J. Uluotsale tema peaministriks nimetamise ja 50. sünnipäeva puhul saadetud õnnitlused (http://www.utlib.ee/ee/publikatsioonid/2001/ar/lisad/20.html). J. Uluotsa isikufondis leiduvad seadustekstid ja protokollid jõudsid TÜ Raamatukokku ilmselt 1944. aasta lõpul peale tema Eestist emigreerumist, arvele võeti 17 kasti raamatuid. Teadustööde käsikirjad leidis J.Uluotsa kodutalust viljavakast tema vennapoeg Ülo Uluots ning prof. Peeter Järvelaidi vahendusel jõudsid need TÜ Raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonda (tulme nr. 1990:18). Ulatuslikumalt Jüri Uluotsast Eestisse jäänud isiku- ja käsikirjalisi materjale on hoiul Tallinnas Eesti Rahvusarhiivis (http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/nimistud/uluots_nimistu.pdf). 10 LISAD * 13.01
,,Tõde ja õigus" I köide, mille eluline materjal pärineb Tammsaare kodutalust, annab üldistava läbilõike eesti külaelust ja talupoja võitlusest loodusega 19. sajandi viimasel veerandil. Suurearvulisest tegelaskonnast tõusevad esile kaks vastandlikku naabrimeest omapärased ning jõulised natuurid, kelles kummaski avaldub eesti talupoja iseloomulikke jooni. Vargamäe Andrese karakter ning kogu tema saatus on sügavalt läbitunnetatud kunstiline üldistus üksiktalupoja elust ja võitlusest karmides Põhja-Eesti kõrvemaa tingimustes
Autori ideelise 5 põhikontseptsiooni järgi polnud tollal valitsevates tingimustes võimalik tõe ja õiguse kooskõlani jõuda, mispärast peategelase tõeotsingud ei viigi sihile. Romaani laia eepilist haaret mitmekesistavad huumor, satiir. Teoses leidub palju sügavalt läbitunnetatud ja veenvalt kujutatud karaktereid. I köide, mille eluline materjal pärineb Tammsaare kodutalust, annab üldistava läbilõike eesti külaelust ja talupoja võitlusest loodusega möödunud sajandi viimasel veerandil. Suurearvulisest tegelaskonnast tõusevad esile kaks vastandlikku naabrimeest omapärased ning jõulised natuurid, kelles kummaski avaldub eesti talupoja iseloomulikke jooni. Vargamäe Andrese karakter ning kogu tema saatus on sügavalt läbitunnetatud kunstiline üldistus üksiktalupoja elust ja võitlusest karmides Põhja-Eesti kõrvemaa tingimustes. Ta ei