Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kodune ül2 Excel-VBA". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika aluste ja elektrimasinate instituut Elektrotehnika II Kodutöö nr 5 (Var 11) Homogeene liin Tallinn 2017 Algandmed f =600 Hz l=200 km Ω R0=5.5 km nF C0 =10 km mH L0=3 km μS G0=0.65 km U 2=60 V I 2 =52.1mA 0 ψ 2=12.42 1. Arvutada pinge U1 ja vool I1 liini alguses aktiivvōimsus P ja näivvōimsus S liini alguses ja lōpus ning liini kasutegur η ω=2∗f∗π =2∗600∗3.14=3768 I ' 2 =I 2∗eiψ 2=52,1∗10−3∗e 12,42 j=52,1∗10−3∗( cos 12.42+ jsin 12.42 )=0.051+ j 0.011=0.052∠ 12.17 −3 0 Z 0 =R 0 +ω∗L0∗ j=5.5+3768∗3∗10 j=5.5+ j 11.3=12,57 ∠ 64,05
Raamat Nullpunkt -17. Johannes elab Lasnamäel. Ta on 17. Johannes Tamm asub õppima kümnenda klassi keskel Tallinna Rootsi Gümnaasiumisse. Enne käis ta Roosta Gümnaasiumis. Johannese elu oli oma kahe venna ja kahe õega, ema ja isaga väga rahulik ja turvaline, kuni ema haigestus skisofreeniasse. Peale seda hakkasid J hinded koolis langema ja kõik läks allamäge. Kooli vahetusest loodab J saada elumuutust ja motivatsiooni, et elu taas rööpasse saada. Kuigi võetud ülesanne ei tundu juba esimsel koolipäeval kerge, sest tegemist on eliitkooliga, kuhu saab mitmepäevaste katsete tulemusena, tema aga on lihtsalt 20 min direktoriga rääkinu- isegi tunnistust ei esitanud- ütles, et neljad viied, aga tegelikult oli matem kolm. Kartust tekitab veel praktiliselt olematu vene keele oskus ja siinses rootsi keele tunnis ainult rootsi keeles rääkimine. Uus klass on suur-36 õpilast ja
Eesti kohanimed kordamiseks. Lahed ja väinad: Poolsaared: 62 Irbeni e. Irbe väin e. Kura kurk * Sõrve ps. 63 Kihnu v. * Tagamõisa ps. 64 Suur v. * Kõpu ps. 65 Väike v. * Noarootsi ps. 66 Soela v. * Pakri ps. 67 Väinameri * Viimsi ps. 68 Hari kurk * Juminda ps. 69 Voosi kurk * Pärispea (Purekkari) ps. 70 Kurkse (Kurksi) v. * Käsmu ps. 71 Liivi (Riia) laht * Vergi ps. 72 Pärnu l. 73 Suur katel Saared: 74 Tagalaht * Saaremaa 75 Mardihansu l
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut Elektrotehnika II AME 3150 Kodutöö nr. 5 (variant 3) Homogeenne liin Õpilane: Denis Nikolski Matrikli nr: 111143 Rühm: AAAB50 Tallinn 2017 1 Algandmed: f = 10000 l = 15 km R0 = 29 W/km C0 = 5,75 nF/km L0 = 2,12 mH/km G0 = 0,51 S/km U2 = 24,4 V I2 = 20 mA 2 = 6,17° rad =2 f =23,1410000=62832 s 2=0,02 6,17 ° =0,02+ j 0,002 A 1. Arvutada pinge U1 ja vool I1 liinialguses, aktiivvõimsus P ja näivvõimsus S liini alguses ja lõpus ning liini kasutegur . 2. Lugedes liini kaovabaks (s.o võttes R0 = G0 = 0) ja koormustakistuse liini lõpus
Q = m · c · t = m · c ·( tlõpp - talg) talg = -0° C tlõpp = 100° C t = tlõpp - talg = 100° C 0° C = 100° C cjää = 4200 J/(kg·°C) erisoojuse väärtus tabelist Q=? Q = 0,7 kg · 4200 J/(kg·°C) · 100° C = 294000 J Keeva vee saamiseks kulub soojushulk: Qkogu = 23100 J + 7350 J + 2,31·105 J + 294000 J = 555450 J Piirituse põlemisel hajub keskkonda 60 % soojusest, 40% kulub vee keemaajamiseks. Arvutatud soojushulk on 40% soojushulgast, mis saadakse piirituse põlemisel. Piirituse põlemisel peab eralduma kokku soojushulk: 555450 J / 0,4 = 1388625 J Tee keetmiseks vajaliku piirituse koguse saab leida võrde abil: 7 26800000 J 1388625 J = 1kg xkg võrde koostamine Piiritust kulub x = 1388625 J·kg/26800000 J 0,0518 kg 52 g
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Graafika Üliõpilane Valter Sard Õppemärkmik Õppejõud Jüri Vilipõld Õpperühm ülikool tuut 82709 MATB24 prots Lenda(J,S,M,P,K,R,Z) xe = x0 + x F(x) ye = y0 - y Algasend() pyya() tagasi() Rahvas() korv() Rahvas() Sub paus(pp) protseduur aja jaoks T - aeg Sub algasend() protseduur määrab objektide algasendid, peale seda kui tulemus on kirjas J - juku (püüdja) S - viskaja M - maa P - pall K - korv R - rahvas (pealtvaatajad) Z - post Sub liiguta() protseduur viib püüdja kauguse korvist vastavusse sisestud numbriga töölehelt J - püüdja K - korv Sub pyya() protseduur, mis töötab kui püüdja palli kätte saab, kuvab töölehele kirje, et pall on käes J - püüdja P - pall
1. Kui palju muutub 300 grammise rauatüki siseenergia kui tema temperatuur väheneb 40°C võrra? Raua erisoojus on 460 J/(kg·°C). m= 300 g= 0,3 kg Q= cm∆t ∆t= -40 °C c= 460 J/(kg*°C) Q= 460 J/(kg*°C)* 0,3 kg*(-40 °C)= -5520 J Q=? Vastus: Rauatüki siseenergia väheneb 5520 J võrra. 2. Mitu kilogrammi jääd (erisoojus 2200 J/(kg·°C)) soojenes -20°C-lt -10°C-ni, kui selle protsessi käigus vabanes 0,6 MJ energiat? t1=-20 °C Q= cm∆t Q t2= -10 °C m= c∆t
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika aluste ja elektrimasinate instituut Elektrotehnika II AME 3150 Kodutöö nr. 4 (variant 10/C) Siirdeprotsessid lineaarsetes koondparameetritega elektriahelates Õpilane: Denis Nikolski Matrikli nr: 111143 Rühm: AAAB50 Tallinn 2017 1 Algandmed: K = - 0,5 de / dt > 0 R = 25 2R = 50 L = 50 mH = 0,05 H C = 40 F = 0,000040 F = 1000 1/s Em = 100 V Im = 10 A 1. Määrata klassikalisel meetodil vool skeemi selles parallelharus, mis ei sisalda induktiivsust ega energiaallikat. 2. Määrata sama vool, mis eelmises punktis, arvutades selle voolu vabakomponendi operaatormeetodil. 3
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Graafika Üliõpilane Tõnis Liiber Õppemärkmik Õppejõud Kristina Murtazin Õpperühm hnikaülikool kainstituut Õppemärkmik 112118 Õpperühm AAVB-21 prots Lenda(J,S,M,P,K,R,Z) xe = x0 + x F(x) ye = y0 - y Algasend() pyya() korv() tagasi() Rahvas() :D korv() Rahvas() Sub paus(pp) protseduur aja jaoks T - aeg Sub algasend() protseduur määrab objektide algasendid, peale seda kui tulemus on kirjas J - juku (püüdja) S - viskaja M - maa P - pall K - korv R - rahvas (pealtvaatajad) Z - post Sub liiguta() protseduur viib püüdja kauguse korvist vastavusse sisestud numbriga töölehelt J - püüdja K - korv
PÕHIVARA Helilaad on mingilt kindlalt astmelt ehitatud helirida. Ta on helistiku kõlamudel (duur JO rõõmsakõlaline, moll RA kurvakõlaline). Harmoonilise molli tunnus on #VII aste, meloodilises mollis #VI ja #VII ülesse minnes, alla tulles lauldakse loomulikku molli (muutes kehtetuks eelnevad kõrgendused ehk taastades helistiku võtmemärgid). Näit.: harmooniline moll ülesse R D J L M N SI R, alla R SI N M L J D R meloodiline moll ülesse R D J L M NI SI R, alla R SO NA M L J D R Helistik on kindlalt noodilt ehitatud helilaad, mis saab oma nimetuse kindlaks määratud algusnoodi ehk põhiheli järgi. Paralleelsed helistikud on helistikud, millel on ühesugused astmed (noodid) ja võtmemärgid. Duuri ja molli ehk JO ja RA vahel on intervall v.3 (terts). C-a, G-e, D-h, A-fis, E-cis, H-gis, Fis-dis C-a, F-d, B-g, Es-c, As-f, Des-b, Ges-es Kvindiring. Helistike süsteem, milles iga helistik paikneb eelmisest puhta kvindi võrra
Anton Adoson Roman Ibadov Rauno Alp Gert Elmik MEHAANILINE ENERGIA LABORITÖÖ NR. 5 Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Peeter Otsnik Esitamise kuupäev: 26.11.2015 /Allkirjad/ Tallinn 2015 1. Töö eesmärk: Määrata eri massidega kehade potensiaalsed ja kineetilised energiad ning energia salvestamise ja muutumise seadused. 2. Töö vahendid: Energia salvestamise seade, fotoväravad, lab. kaal, aja, teepikkuse ja kiiruse mõõtevahend. 3. Töö teoreetilised alused: Kehade potensiaalse energia avaldis: Ep=mgh kus: m - keha mass (kg) g - raskuskiirendus (m/s²) h - keha kõrgus aluspinnast (m) . Sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia avaldis
Maakonnad Leia sõnasalatist 15 Eesti maakonda. D H S I Q H F Q L T E V H Y L C Y R H B C U V D W C F N F I N B C Q O J O O B X D E O T I Q R R B K W N T N B C G H I Q P Q V X C A B A M K E W T K Q N C H P B M B Z Y J H A A M A V E G Õ J H O Y G T F T T E Q D J E L K N K K M I O Q J L M U C T P Ä R N U M A A J R F R V N A Y Y P Y E W A E A L B J D I B Y T T J R Y B E G W F G V I N G Q R T I O L T T T U U V T W A N L B Z V M R B
6_kl_pukeutuminen_vaatteet L I E O W K V J J B M C J J P X Q Z F N F A R K U T O Z L L G J U O X P A B W N O W J U F O D D V Y N D Y O N L X N Q S G D G V U M K U M I S A A P P A A T A U V K X C T K N Y H C Q T J B X G S N T K H A M E X R L I P P A L A K K I O Z I K R H P H E T Z F E M I A B P R O R G A A U X K W D M K V D K J L O L G V M J P H B Z K J O G U I V L E N K K A R I T A O V C J R S H O R T S I T L P A H K I L U M F K H V N O J Y T H H R U O G K J L S P T T L G G V D H N O R G S J X A N I U R X E A W U I M A P U K U E H F A P V T
avanud". 1852. aasta detsembris lõpetas ta kihelkonnakooli. Isa lootis pojast järglast koolimeistri kohal ning saatis ta 1853. aasta jaanuaris Tartu kreiskooli end saksa keeles täiendama. Kuigi uue miljööga harjumine võttis maavillasel noorukil aega, olid tema edusammud õpingutes ometi kiired. See äratas õpetajate tähelepanu ning kui J. Hurda isa 1853. aasta sügisel pojale Tartu järele tuli, veenis inspektor C. Oettel teda andekat noormeest veel aastaks õppima jätma. 1854. aastal lõpetas J. Hurt hiilgavalt kreiskooli. Oetteli arvates pidi andekas noormees õpinguid jätkama kindlasti ka gümnaasiumis. Suurte raskustega õnnestus tal veenda ka rahapuuduses vaevlevat Jokobi isa. 1855. aasta astus Jakob Hurt Tartu gümnaasiumi, mille 1858. aasta detsembris cum laude lõpetas. Hariduse omandamine sai võimalikuks tänu Oetteli toetusele, kes
Muu reisi pärast Lääne Eestis 25 507 ja kogu Eestis 261 900 Majutuskohad Lääne Eestis oli 2004. aastal 256 majutusettevõtet. Kogu Eestis 609. 2009. a oli peaaegu poole rohkem uusi ettevõtteid. Lääne Eestis 394 ja Eesti peale kokku 1091 Toad 2004.aastal oli Lääne Eestis 4700 tuba, kogu Eestis aga 14 953 2009. aastaks oli see arv suurenenud. Lääne Eestis 6004 ja kogu Eestis 21 117 Voodikohad 2004. a Lääne Eesti 10903 Kogu Eesti 32 899 · 2009. a Lääne Eesti 14 738 Kogu Eesti 49 471 Tubade täitumuse protsent 2004.a Lääne Eestis Kuu A V M A M J J A S O N D Tu- ba- de täi- 25 40 43 44 44 48 66 52 41 44 42 36 tu- mu- se % Tubade täitumuse protsent 2004.a kogu Eestis Kuu J V M A M J J A S O N D Tu- ba- de- täi- 30 35 40 46 49 53 66 58 47 43 41 38 tu- mu- se %
Teist ja kolmandat j¨arku determinandid. Crameri valemid. Kompleksarvud Tartu 2016 Teist ja kolmandat j¨ arku determinandid. Crameri valemid. Kompl Sarruse (kolmnurga) reegel 3. j¨arku determinantide arvutamiseks Teist ja kolmandat j¨ arku determinandid. Crameri valemid. Kompl ¨ Ulesanne Arvutage determinandid 1 2 4 2 4 0 −1 3 3 1 3 −2 5 −6 4 2 1 0 2 5 6 −4 −3 4 1 2 5 1 3 2 Teist ja kolmandat j¨ arku determinandid. Crameri valemid. Kompl
€; ka F- ftiEZSg =o;5-E+=i3"- -€s t..;.F s q;:= ')'4= ft€ '9= :*i J y=B?Tii itE nt =:> 3 ?- 2-.VG !E'ii=:;riVf i: - i-Yg=- E 5 Et F>^Y,= -,r d s'ir& -c -- == =Ei==': E-=F.*:-€=v2.2; = =.g ,-J; = Z d.i:X:G€{'=13ag4. i-- -,-Yt EglPcElit'=qro- = g r^ 3 - l, Z T >a -c
Siinuse spekter e j (ω c t +ϕ ) + e − j (ω c t +ϕ ) Euleri valem: cos(ω c t + ϕ) = 2 ∞ ∞ 1 ( ) ∫ cos(ω c t + ϕ)e − jωt dt = 2 ∫ e j(ω c t +ϕ ) + e − j (ω c t +ϕ ) e − jωt dt −∞ −∞ 1€∞ j (ω c t +ϕ ) − jωt 1 ∞ − j (ω c t +ϕ ) − jωt = ∫e e dt + ∫ e e dt 2 −∞ 2 −∞ 1 jϕ ∞ j 2πf c t − j 2πft 1 − jϕ ∞ − j 2πf c t − jωt = e ∫e e dt + e ∫ e e dt
Vaheseinad Kirjandus: = ET2 05030408: " Kipsseinte ja lagede konstruktsioonid" = ETF RT 8210825et: "Vaheseinatarindid" = www.knauf.ee Vaheseinteks nimetatakse mittekandvaid seinu, mis eraldavad ruume üksteisest. Vaheseintele esitatakse järgmisi nõudeid: peavad olema õhukesed, aga piisavalt tugevad peavad olema kerged peavad olema helipidavad vähemalt 40...60dB märgade ruumide puhul peavad olema niiskuskindlad tulepüsivuselt peavad vastama hoone tulepüsivusklassile 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 2 Otstarbe järgi liigitatakse Vaheseinad võivad olla: vaheseinad eluhoonetes: 1) tubade vahelised 1) kohtkindlad vaheseinad 2) teisaldatavad: 2) korterivahelised a) voldikseinad vaheseinad b) lükandseinad 3) abiruumide vahelised
KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 3 (kaugõppele) 6. FAASISIIRDED Kehade soojendamisel või jahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks. Soojendamisel vajaminev soojushulk arvutatakse valemist Q = c m T , kus c on aine erisoojus, m keha mass ja T temperatuuri muut. Sulamiseks vajalik soojushulk Q =m , kus m on sulatatava keha mass ja tema sulamissoojus. Sulamine toimub kindlal, igale ainele iseloomulikul sulamistemperatuuril. Aurustumiseks vajalik soojushulk Q = rm , kus m on aurustatava vedeliku mass ja r aurustamistemperatuurile vastav aurustumissoojus. Aurustumissoojus sõltub temperatuurist ja tavaliselt antakse see aine keemistemperatuuri jaoks. Aine põlemisel eralduv soojushulk Q =m , kus m on põletatava aine mass ja aine kütteväärtus. 1 Näidisülesanne 1
MEHHAANILINE ENERGIA PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA I Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Esitamiskuupäev: Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 1. Töö ülesanne. Määrata eri massidega kehade potensiaalsed ja kineetilised energiad ning energia salvestamise ja muutumise seadused. 2. Töövahendid. Energia salvestamise seade, fotoväravad, lab. kaal, aja, teepikkuse ja kiiruse mõõtevahend. 3. Töö teoreetilised alused. Kehade potensiaalse energia avaldis Ep mgh kus: m - keha mass (kg) g - raskuskiirendus (m/s²) h - keha kõrgus aluspinnast (m).
1#.# # ## # # #M#i#l#l#i#s#e#i#d# #j#o#o#n#i# #k#a#s#u#t#a#t#a#k#s#e# #j#o#o#n#i#s#e#l# #j##r#g#m#i#s#t#e# #o#b#j#e#k#t#i#d#e# #k#u#j#u#t#a#m#i#s#e#k#s#?# # ## # ## #S#t#a#t#e#m#e#n#t# #R#e#s#p#o#n#s#e# #V#a#l#u#e# # #C#o#r#r#e#c#t# #M#a#t#c#h# ## #a#)# #e#s#e#m#e# #v#a#r#j#a#t#u#d# #k#o#n#t#u#u#r#i#d# # #k#i#t#s#a#s# #k#r#i#i#p#s#j#o#o#n# #2#0#.#0#%# # #k#i#t#s#a#s# #k#r#i#i#p#s#j#o#o#n# ## #b#)# #m#u#r#d#e#j#o#o#n#e#d# #p#i#n#n#a#l#a#o#t#u#s#t#e#l# # #k#i#t#s#a#s# #p#i#k#k#-#k#r#i#i#p#s#k#a#k#s#p#u#n#k#t# #j#o#o#n# #2#0#.#0#%# # #k#i#t#s#a#s# #p#i#k#k#-#k#r#i#i#p#s#k#a#k#s#p#u#n#k#t# #j#o#o#n# ## #c#)# #p#r#o#j#e#k#t#s#i#o#o#n#i#l#i#s#t# #s#e#o#s#t# #n##i#t#a#v#a#d# #s#i#d#e#j#o#o#n#e#d# # #k#i#t#s#a#s# #p#i#d#e#v#j#o#o#n# #2#0#.#0#%# # #k#i#t#s#a#s# #p#i#d#e#v#j#o#o#n# ## #d#)# #k#u#j#u#t#i#s#e# #s##m#m#e#e#t#r#i#a#t#e#l#g#j#o#o#n#e#d# # #k#i#t#s#a#s# #p#i#k#k#-#k#r#i#i#p#s#p#u#n#k#t# #j#o#o#n# #2#0#.#0#%# # #k#i#t#s#a#s# #p#i#k#k#-#k#r#i#i#p#s#p#u#n#k#t# #j#o#o#n# ## #f#)# #e#s#e#m
___.___ .. Mathcad 6.0 Plus 2001 2 621.391.2(07) .. : - Mathcad 6.0 Plus. , - , 2001. 189. : , , - - . Mathcad 6.0 Plus. . " - " , . . 2. . 155. .: 14 . .. , . . , . 3 1. 1.1. 1.1.1. -- x(t) = x(t+mT), T -- , m - - , m= 1, 2, .... x(t) - x(t ) = a 0 + (a k cos k1 t + b k sin k1 t ) =a 0 + A k cos(k1t + k ) (1.1) k =1 k =1 1 = 2 -- 1- ; a 0 , a k b k -- T , : t +T t +T t +T
M"rk% elu, mitte nuhvlit! 21.s%j%ndil on en%mus inimestel nutitelefonid, mistõttu inimesed ei m"rk% üldse neid ümbritsev%t elu. Telefon loodi %%st%l 1876 sotl%se Alex%nder Gr%h%m Belli poolt, et inimesed s%%ksid vesteld% k% k%ugem% v%hem%% t%g%nt. Kuid t"n%p"ev%l oleme me loonud terve om% elu telefoni j% sotsi%%lmeedi%sse, me eelist%me suheld% inimesteg% l"bi sõnumite või piltide. Mid%gi pe%b muutum%, sest muidu k%ob re%%lsus. Kui m% kõnnin koolis mööd% koridore, n"en õpil%si, kes on koondunud v"ikestesse gruppidesse. M% eeld%ksin, et tegemist on he%de sõpr%deg%, kes on r""kinud om%v%hel sellest %j%st s%%ti, kui n%d üles "rk%sid j% kooli jõudsid. Kuid mu üll%tuseks, mitte keegi neist ei vestle, n%d isegi ei v%%t% üksteisele ots%. Selle %semel jõllit%v%d n%d kõik v"ikest nelinurkset se%det om% k"es, mis tundub %ndv%t neile p%lju rohkem r%huldust kui %sj%de %rut%mine n"ost n"kku. Tundub n%gu oleks n%d k%ot%nud suhtlemisoskuse j% on %inult võimelised liigut%m% s�
Sademed Temp J 16 1J V 18 -8 V M 20 -16 M A 16 -21 A M 18 -23 M J 20 -22 J J 16 -26 J A 12 -24 A Sademe S 14 -22 S 25 O 12 -19 O N 13 -12 N 20 D 15 -4 D 15 10 5 0 J V M A M J J A Sademed Sademed A M J J A S O N D
Algoritmide ja andmestruktuuride
Praktikum
Sügis 2009
Koostas: Elli Kopli
Juhendas: Ain Isotamm
Praktikum 2 (14.09.2009)
Ülesanne 1
Koosta programm, mis küsib kasutjalt lause ja siis pöörab selle ümber. Programmi ajaline
keeukus on O(n).
Lahendus
#include
�� # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # #K#A#T#O#L#I#K#U# #K#I#R#I#K# #K#E#S#K#A#J#A#L## ## # # # # # # # # # # # # # # # # # # ## ## #K#e#s#k#a#j#a#l# #o#l#i# #s#u#u#r#e#m# #o#s#a# #E#u#r#o#o#p#a# #e#l#a#n#i#k#u#d#e#s#t# #k#r#i#s#t#l#a#s#e#d#.#n#a#d# #u#s#k#u#s#i#d# #a#i#n#s#a#s#s#e# #J#u#m#a#l#a#s#s#e# #j#a# #k#u#u#l#u#s#i#d# #�#h#t#e# #k#o#g#u#k#o#n#d#a#,#K#a#t#o#l#i#k#u# #k#i#r#i#k#u#s#s#e#,## #m#i#l#l#e# #p#e#a# #o#l#i# #R#o#o#m#a# #p#a#a#v#s#t#.#k#i#r#i#k# #k#o#o#s#n#e#s# #p#a#l#j#u#d#e#s#t# #p#i#i#s#k#o#p#k#o#n#d#a#d#e#s#t#.#n#e#i#d# #v#a#l#i#t#s#e#s#i#d# #p#i#i#s#k#o#p#i#d#.#p#i#i#s#k#o#p# #j#u#t#l#u#s#t#a#s# #k#a#t#e#d#r#a#l#i#s# #j#a# #k#a#n#d#i#s## #v#a#s#t#u#t#u#s#t# #k#�#i#g#e# #e#e#s#t# #,#m#i#s# #t#e#m#a# #p#i#s#k#o#p#k#o#n#n#a# #k#i#r#i#k#u#t#e#s# #t#o#i#m#u#s# #,#s#a#m#u#t#i# #p#i#d#i# #t#a# #h#a#l#d#a#m#a# #k#i#r#i#k#u#l#e# #k#u#u#l#u#v#a#i#d# #m#a#a#v#a#l#d#u#s#i#.#k#a#t#e#d#r#
Pianoitall.com Colbie Caillat - Try - Pianoitall q = 140 w w b 4 & b bbb 4 oe oe oe oe oe oe oe ? bb b 44 oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe bb 5 w w w b & b bbb oe oeoeoeoeoeoeoe oeoeoeoeoeoeoe oe oeoeoeoeoeoeoe oe oeoeoeoeoeoe ? bb b bb 9 b bbb oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe w & b oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oeoe oe oeoeoe ? bb b bb 14 b bbb oe oe oe oe oe w w oe oeoe oeoe oe oe oe oe oe oeoe & b oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe oe ? bb b bb
2. Angelika 8.b PÜP F E M K B B O J U N B I O L O G I A H O M H Y N H R L L E I T F A B Q T T R V S N M X S C N O U I R Y D M U Z Z Q I B Y T N T M Z T R M K V D K D Z V N Y X Y L C O D Y K J L A L U T G K S Z I Z V M H A T M U S I I K K I J J L B N F R X A K F E E Q G M G K L G C Ä T L E Y C O A O W I T A X V T I P J E T R A J S A S N E F T J M C S I I A Z Q Z O J B A B L T N E S M W O V Q T I O H D D S E C F V I G F Y S I I K K A R J Q V Z G U S H I E L P E B I J U A M O T S J S F X O T T T A
o#k## #N##u#k#o#g#u#d#e# #V#e#n#e#m#a#a#/# #N#S#V# #L#i#i#t## #1#.#S#e#l#l#e# #r#i#i#g#i# #n#i#m#i# #l##b#i# #a#e#g#a#d#e#,# #m#i#l#l#a#l# #j#a# #s#e#o#s#e#s# #m#i#l#l#i#s#t#e# #s##n#d#m#u#s#t#e#g#a# #n#i#m#i# #m#u#u#t#u#s#.## # # # # # #k#u#n#i# #v#e#e#b#r#u#a#r# #1#9#1#7# #-# #T#s#a#a#r#i# #V#e#n#e#m#a#a#/#V#e#n#e#m#a#a#/#V#e#n#e# #T#s#a#a#r#i#r#i#i#k# #v#m#s## # # # # # #k#u#n#i# #o#k#t#o#o#b#e#r# #1#9#1#7# #-# #K#o#d#a#n#l#i#k# #V#e#n#e#m#a#a#/#V#e#n#e#m#a#a## # # # # # #k#u#n#i# #d#e#t#s#e#m#b#e#r# #1#9#2#2# #-# #N##u#k#o#g#u#d#e# #V#e#n#e#m#a#a#/#V#e#n#e#m#a#a## # # # # # #k#u#n#i# #d#e#t#s#e#m#b#e#r# #1#9#9#1# #-# #N##u#k#o#g#u#d#e# #L#i#i#t#/#N#S#V#L# #[#V#e#n#e#m#a#a# #E#I# #T#O#H#I# #k#i#r#j#u#t#a#d#a#!#]## ## #2#.#S##j#a#k#o#m#m#u#n#i#s#m#i# #i#s#e#l#o#o#m#u#l#i#k#u#d# #j#o#o#n#e#d# #j#a# #t#a#g#a#j##r#j#e#d## # # # # # #S##j#a#k#o#m#m#u#n#i#s#m#i# #h#a#k#a#t#i# #r#a#k#e#n#d#a#m#a# #1#9#1#8#.# #a#a#s#t#a#l#,# #k#e#s#t#i#s# #k#u#n#i# #1#9#2#1#.# #P#a#l#j#u# #o#l#i# #r#a#h#v#a
I# #M#S# #p##h#j#u#s#e#d# #j#a# #a#l#g#u#s#.# #2# #s##j#.#b#l#o#k#i# #v#a#s#t#u#o#l#u#.#A#l#a#h#i#n#n#a#t#i# #o#h#t#u#.#P#u#u#d#u#s#i#d# #o#r#g#a#n#i#s#a#t#s#i#o#o#n#i#d#,#m#i#s# #o#l#e#k#s#i#d# #s##j#a# ##r#a# #h#o#i#d#n#u#d#.#D#i#p#l#o#m#a#a#t#i#a# #o#l#i# #n##r#k#(#r#e#l#v#a#d#e# #a#b#i#l# #l#a#h#e#n#d#a#t#i# #p#r#o#b#l#e#e#m#e#)#.#S##j#a#p#l#a#a#n#i#d#e# #o#l#e#m#a#s#o#l#u#.#2#8#j#u#n#1#9#1#4# #p##s#s#i#r#o#h#u#t##n#n#,# #m#i#s# #s##t#t#i#s#.#2#8#j#u#l# #A#-#U# #k#u#u#l#u#t#a#s# #s##j#a# #S#e#r#b#i#a#l#e#.#1#a#u#g#1#9#1#4# #k#u#u#l#u#t#a#s# #S# #V#l#e# #s##j#a#.#3#a#u#g#1#9#1#4# #k#u#u#l#u#t#a#b# #S# #s##j#a# #P#l#e#.#4#a#u#g#1#9#1#4# #I#n#g#l# #k#u#u#l#u#t#a#b# #s##j#a# #S#l#e#.#1#9#1#5# #o#l#i#d# #m##l#e#m#a#d# #p#o#o#l#e#d# #l###n#e#r#i#n#d#e#l# #v##l#j#a# #e#h#i#t#a#n#u#d# #t#u#g#e#v#a#d# #k#a#i#t#s#e#l#i#i#n#i#d#.#A#l#g#a#s# #p#o#s#i#t#s#i#o#o#n#i#s##d#a#.#S##j#a# #e#e#l#d#u#s#e#k#s# #o#l#i# #s#e#e#,# #e#t# #k#a#i#t#s#e#r#e#l#v#a#d# #j#a# #k#a#i#t#s#e#v#a#h#e#n#d#i#d#(#o#k#a#s
Diskreetne matemaatika II Kodused ülesanded 4 Olga Dalton 104493 IAPB21 ÜLESANNE 1. $ - 2 0 (J 11) Toon x-i sulgude ette. ( - 2) 0 (J 11) Siit järeldub, et kas 11É või 11É( - 2), sest vastasel juhul ei saaks jäägiks 0-i. Seega on võrrandil kaks lahendit: # 0 (J 11) ja $ 2 (J 11), sest jäägi null annab - 2, seega peab $ ise andma jäägiks 2-e. Vastus: # 0 (J 11); $ 2 (J 11) ÜLESANNE 2. 25 + 41 = 1 Täisarvuliste kordajatega võrrandil I + I = I leiduvad täisarvulised lahendid parajasti siis, kui gcd(I, I)ÉI. Seega leian alguses kordajad u ja v nii, et 25 + 41 = gcd(25,41)
JOULUT C J O U L U K U U S I V G J X H V A Q Y F M G Z V M B U A Z Y U E Q Q J A Z D V V J T J A Z L F Q V P N B N X S W E I Z X U G Q O I D K E J Y A I T F T O L D L P A Y N O J L L L G O J E K S A R N I U D A A A P L M G J F R I T A L P H A H P A Ä A G Ä K I T N U O J K N W V M R F E A N I U P R A N O I U L C V R K I L P U O T A N M L Y B N H K V Ä N K I L P N U U K E X I U C T J K O U A O L O X Q S V H B C N I S E H U A
annaabi.ee 
