ÜKSKÜÜRKAAMEL Üksküürkaamelid ehk dromedarid elutsevad Araabia kõrbetes. Neile nii iseloomulikud küürud on rasva-, mitte aga veetagavarade kogumiseks, nagu paljud inimesed ekslikult arvavad. Üksküürkaamelit, tüüpilist kõrbeasukat, kasutasid inimesed koduloomana juba nii ammu, et tema algupärane metsik eluviis on tänapäeval peaaegu ununenud. Ta on suutnud kuma ja kuiva kliimaga suurepäraselt kohastuda. ERIPÄRAD Üksküürkaamel võib kogu oma elu veeta aladel, kus enamik teisi sõralisi ei peaks vastu päevagi. Karvadega kaetud kõrvad, tihedad kulmud ja pikad ripsmed kaitsevad ta silmi ja kõvu päikese ja liiva eest. Kaamel võib olla ilma veeta kogu talve, kuna uriini ja roojaga eritub vaid veidi vedelikku
ET OMA POEGADE PESA ROHUGA VOODERDADA 8. Mitu jalga on krabil? 10 9. Millist närilist aretasid inkad algselt toiduks? MERISIGA 10. Milline on ainus Eestis aretatud koeratõug? EESTI HAGIJAS 11. Kes lõvidest tegelevad rohkem jahiga kas emased või isased? EMASED 12. Miks ei saa elevandid hüpata? SEST NAD ON LIIGA RASKED 13. Mis on künofoobia? HIRM KOERTE EEST 14. Kes on ainus lendav imetaja? NAHKHIIR 15. Millist looma on peetud koduloomana 14 000 aastat? KOER 16. Mis loom on snautser? KOER 17. Keda peeti ,,talupoja kellaks"? KUKK 18. Millise nime järgi on tuntud Austraalia metsikud koerad? DINGO
deegudele raske diabeet ja loom sureb. Hea toit on kui see sisaldab: 15%, rasva kuni 4%, kiudaineid 15% või rohkem ja suhkruid vähem kui 5%. Deegudel peab olema ka midagi mida saab närida nt: õunapuu oksi, pappi. Kui ei ole midagi, võivad hambad liiga pikaks kasvada. Vahest võib anda ka kaltsiumikivi. Koduloom Deegut võib looduses leida Lõuna-Ameerikas Tsiili läänerannikult kuni Andideni välja. Deegu on olnud koduloomana väga vähe aega. Esialgu kasutati neid katseloomadena. Peamiselt diabeediga seotud katsetel. Seda tehti sellepärast, kuna deegu on looduslikult diabeetikud. Ka õunas olev suhkur võib neid tappa. Eluiga Deegude päris eluiga pole veel paika pandud. Tavaliselt elavad nad 5 aasta, harva ka 9 aastat. Emased elavad tavaliselt vähem, kuna nad on pandud kokku isastega ja tihe poegimine kurnab nende organisimi. Varajast suremist soodustab ka halb söök, halvad geenid, üksinda elamine.
Kodurott võib kergesti peremeest hammustada. Unest üles äratatud kodurott lööb äratajale kõhklemata hambad kätte. Õnneks on KODUROTT tal rändrotiga võrreldes pisemad kihvad ja nõrgem hammustus. Indias Karni Mata templis peetakse kodurotte pühadeks loomadena. Külastajatelt oodatakse, et nad toovad rottidele toitu, ja neil on keelatud jalanõusid kanda, et nad kogemata rottidele peale ei astuks. See on maailma ainus poolkodustatud kodurottide asurkond. ROTT KUI PÜHA LOOM Koduloomana peetakse rändrotte. Rotid on inteligentsed loomad, neid saab õpetada nagu koeri. Paljudes riikides tegutsevad rotikasvatajate ühingud, mis olemuselt sarnanevad koerakasvatajate ühingutega. Rändrotte ka ROTT KUI KODULOOM aretatakse. HUVITAVAD FAKTID Kodurotid olid antiik- ja keskajal peamised katku levitajad. Rotid hoolitsevad oma haigete ja vigastatud liigikaaslaste eest. Neile, kes endale ise süüa ei saa hankida, toovad teised rotid toitu.
India elevant on sarnane aafrika elevandiga, kuid tal on väiksemad silmad ning lühemad kihvad. Samuti on tal väiksemad kõrvad, peenem lont ning nahk pole nii kare. Loomulikult on india elevandil väiksem ka mass: isasloom ei kaalu kunagi üle 5000 kg-i. Nagu ikka elevantidel, on ka india elevandil lont, mis on võimeline tõstma kuni 5tonniseid puutüvesid. Lont on neil ka toidu ja vee hankimiseks. Kihvad on olemas vaid isasloomal. INDIA ELEVANT KODULOOMANA India elevante on kodustatud juba tuhandeid aastaid ning kasutatud raskete koormate kandmiseks, suurte sahkade vedamiseks, palkide tõstmiseks ja ka etendustel. Elevandid on arukad loomad, nad õpivad kiiresti lihtsaid käske täitma ja jätavad õpitu meelde. Lõuna-Aasias toovad elevandid palke välja paigust, kuhu metsaveomasinad ligi ei pääse. Metsiku elevandi väljaõpetamiseks kulub umbes 8 kuud. TOITUMINE India elevant toitub väga mitmekülgselt, kuid taimselt. Enamjaolt sööb ta
1.2.5 Hooldamine…………………………………………………………. KOKKUVÕTE………………………………………………………………………………… KASUTATUD KIRJANDUS…………………………………………………………………. http://helpfulhints.info/et/pages/202297 SISSEJUHATUS Järgnevalt tuleb juttu harilikust lehmast ja guernsey lehmast. Teema sai valitud loosi käigus. Lehma kui kodulooma on peetud aasta sadasid koduloomana piima ja piimatoodete jaoks ja ka liha ja muude saaduste jaoks. Lehmad on huvitavad loomad ja loodan nende kohta nii mõndagi õppida. Loodan, et ka teie saate siit väheke targemaks. http://www.bioneer.ee/eluviis/majandus/aid-3998/Uuendtoidu-turuleviimisel-uued-reeglid 1.1 Lehm 1.1.1 Lehm inimese kasutuses Tublid piimalehmad võivad meile anda 4 suurt ämbritäit piima päevas. Sellest toodame meie aga palju häid piimatooteid. (N.t jogurtit, juustu, kohupiima, keefiri jne.)
Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides nii jumaluste kui ka ususümbolitena, samuti on kalu kajastatud arvukates raamatutes ja filmides. Kuldkala: Kuldkala on Hiinast pärit akvaariumkala, mida on hakatud kasvatama juba 4500 aastat tagasi. Hiinast Euroopasse jõudsid kuldkalad aga alates 17.sajandil. Selleks ajaks oli algsest hõbekogrest aretatud väga palju erinevaid ja kauneid liike. Kuldkala on koduloomana peetud kauem kui ühtki teist kala. Elupaik: Nad elavad ainult akvaariumides ilukaladena. Kuldkala on lihtne ja odav pidada ning ta sobib suurepäraselt ka algajale akvaristile. Sellegipoolest on kuldkalal oma erivajadused ja tema eest tuleb kogu ta elu õigesti hoolt kanda. Kuldkalad on külmaveekalad, nad on suhteliselt vastupidavad ja kohanduvad kergesti erinevate vetega. Neid on keelatud kasutada söödana.
o ... polaarrebasel ja fennekil on ümmargused silmaavad, rebasel seevastu kitsad pilud. o ... selle ligi juures on huvitav, et ühekoos mängivad isegi täiskasvanud loomad, samas kui rebase puhul vallatlevad kutsikad. Selline tegevus näitab, et nad on väga seltsiva eluviisiga (http://www.miksike.ee/docs/referaadid/fennek_siim.htm järgi). 4 (www.flickr.com/photos/floridapfe/2101239951/) FENNEK KODULOOMANA Fennek on tõenäoliselt ainuke rebase perekonna liik, keda saab kodus pidada, sest erinevalt näiteks punarebasest ei erita nad ebameeldivat lõhna. Olgugi et fennekid on kergesti taltsutatavad, on nad siiski metsloomad ning nende pidamine lemmikloomana ei ole kõikjal seadusega lubatud. Lemmikloomadena peetavad fennekid jäävad üsna metsikuteks. Nad on küll tavaliselt mänguhimulised ja sõbralikud, kuid teevad kära ega pea korda. Fennekid on vilkad ning
3. KAAMELI KÜÜR Kaameli küür pole veevarude vaid rasvatagavarade säilitamiseks. Seda kasutatakse kui toitu napib. Järjest võimsamaks ja kõrgemaks muutuv küür annab tunnistust ka looma tervislikust seisundist. Kui toiduallikad kaovad, on kaamel suuteline teatud aja elama varutud tagavaradest. 4. DROMEDAR Dromedar on ühe küüruga kaamelid keda eksisteerib vaid koduloomana Dromedarid taluvad paremini kõrgemaid temperatuure, pakast aga halvasti. Dromedarid olid kodustatud ühtlasi enne baktriani , varem kui 3000 eKr Araabia poolsarel. Sõna dromedar on tulnud kreeka keelset sõnast dromos. Üksküürkaamel võib kogu oma elu veeta aladel, kus enamik teisi sõralisi ei peaks vastu päevagi. Karvadega kaetud kõrvad, tihedad kulmud ja pikad ripsmed kaitsevad ta silmi ja kõvu päikese ja liiva eest.
luustik: kolju, selgroog roided, ees ka tagajjäseme luud. Hingamiselund: hingab kopsudega vereringe: kolmekambriline süda kaks koda üks vatsake, vatsakese keskel mitttäielik vahesein. Keha ja kopsuvereringe. Ainevahetus on aeglane aktiivsus sõltub ümbritsevast temperatuurist viljastamine kehasisene munevad aint maismaale munad kaitstud nahkja kestaga.areng on otsene mndadel roomajatel kooruvad pojad emasorganismis-rästik inimesed kasutavad toiduks, tarbeesemed, maomürk- ravim, mõned koduloomana näriliste vastu Linnud lendamiseks kohastunud selgroogsed loomad . lennuvõime ja püsisoojasus võimaldab elada kõikides piirkonndades 8600 liiki eestis 297. Kehatemperatuur püsiv ei sõltu välistemperatuurist. Lindudel on voolujooneline kehakuju, mille tõttu väiksem õhutakistus. kehakate: Nahk on õhuke ja näärmeteta ainus nahaääre on päranipunääre, mille rasune eritis muudab suled märgamatuks. Nahk on kaetud sulgedega udu ja kattesuled, sabasuled tüür
võitlema ning hirmuga kõigi eest põgenema. Siil on veel kavalam kui rebane, tal õnnestus rebane koguni püügiraudadesse meelitada. Koer on abivalmis ning truu, kuid seda vastavalt sellele, kellega ta koos viibib. Kuigi tavapäraselt on koer olnud truu oma peremehele, kuid kui viimane ta hülgas ja metsa viis, siis oli ta truu karule, kes teda toitis ning püüdis teda alati aidata. Kass esineb muinasjutus pigem tavapärase koduloomana, kellel mingid erilised oskused puuduvad. Kassid ei saa aga koertega läbi ning koertele on nad valmis alati tempe tegema ja neid üle kavaldama. 4 Vares on üsnagi nutikas, kui olukord talt seda nõuab. Näiteks selleks, et kruusist vett juua, tassis ta kruusi kive täis, et ulatuks jooma. Või siis kui varesel tuli tahmine õlut juua, tegi ta ise ka õlut.
ajaloost kui ka olevikust. Käsitletud on nii kiu saamine, tootmine ja toodang maailmaturul, kui ka villakiu ehitus, töötlemine, erinevad omadused, kasutamine, hooldamine ning seos keskkonnahoiu ja tervise säästlikkusega. 2 AJALUGU Alpakasid on Lõuna-Ameerikas kasvatatud tuhandeid aastaid (vt joonis 1). Nad on aretatud esimestena kodustatud vikunjadest, umbes 6000 aastat tagasi, Andide kõrgmäestikus elanud muistsete hõimlaste poolt. Inkade ajal peeti alpakat ka koduloomana, et saada villa ja liha. Samuti hindasid Inkad alpakavilla tema luksusliku pehmuse ja vastupidavuse pärast ning seda kutsuti inkade kullaks. Kuid vallutajad 16.sajandil ei osanud hinnata alpakasid ja tõrjusid neid järjest kõrgemale mägedesse, et teha ruumi Hispaaniast sissetoodud merino lammastele. Sellega seoses jäi alpakavill tundmatuks kuni 19.sajandi keskpaigani, seni kuni Briti tekstiilitööstur Sir Titus Salt need
villakiu ehitus, töötlemine, erinevad omadused, kasutamine, hooldamine ning seos keskkonnahoiu ja tervise säästlikkusega. 2 2 AJALUGU Alpakasid on Lõuna-Ameerikas kasvatatud tuhandeid aastaid (vt joonis 1). Nad on aretatud esimestena kodustatud vikunjadest, umbes 6000 aastat tagasi, Andide kõrgmäestikus elanud muistsete hõimlaste poolt. Inkade ajal peeti alpakat ka koduloomana, et saada villa ja liha. Samuti hindasid Inkad alpakavilla tema luksusliku pehmuse ja vastupidavuse pärast ning seda kutsuti inkade kullaks. Kuid vallutajad 16.sajandil ei osanud hinnata alpakasid ja tõrjusid neid järjest kõrgemale mägedesse, et teha ruumi Hispaaniast sissetoodud merino lammastele. Sellega seoses jäi alpakavill tundmatuks kuni 19.sajandi keskpaigani, seni kuni Briti tekstiilitööstur Sir Titus Salt need
Nad pole kaitsealused liigid ega ka jahiulukid. Saarmas ja ahm pole samuti staatusega loomad. Suvel on nirgi ja kärbi alumine kehapool valge või kollakas. Kärbil on sabaots must, nirgil ei ole musta osa saba otsas. Tuhkur on kahevärviline, pealmine pealiskarv on pruun ja all on heledam aluskarv. Samuti on tal valge ninamik ja silmade vahel on tal tume jutt. Samuti laseb ta paha haisu. Tuhkur on loom, keda peetakse ka koduloomana. Euroopa naarits on ühtlaselt tume, kuid tal on valge nina ja pisut lõua alt. Mingil on valge alamokk. Ohustab kalaliike ja lindude pesasid. Metsnugis on kollaka rindmikuga. Elab metsas. Tunneb huvi mesilate vastu – samaväärne mesilate kahjustaja kui ka karu. Kivinugis/kodunugis on valge rindmik ja see hargneb ka käppadele. Asub ka inimasulates. Saarma arvukus on väga oluliselt tõusnud ja teda võib pidada ka tavaliseks loomaks. Saarmal on kõige tugevam nahk/kasukas
Lihvitud kiviriistade valmistamine Keraamika kasutuselevõtt Üleminek viljelusmajandusele Viljelusmajanduse tekkepiirkonnad ja viljeluskultuurid Lähis-Ida: nisu ja oder Kagu-Aasia: riis Kesk-Aafrika: durra ja hirss Kesk- ja Lõuna-Ameerika: mais ja uba Hiina: hirss Lähis-Idas arenes viljelusmajandus u. 8500 e.m.a., mujal mõned aastatuhanded hiljem. Karjakasvatus sai senistel andmetel alguse Lähis-Idas, kus kodustati esimese koduloomana lambad umbes 8500 e.m.a. Mõnevõrra hiljem kodustati kitsed. Lammaste ja kitsede kodustamine võis alguse saada spetsialiseerunud jahist nendele loomaliikidele. Aja jooksul õpiti väga hästi tundma nende loomade käitumist ja karjade liikumisi. Teatud momendil hakati pidevalt karju valvama ja vaid valikuliselt jahti pidama. Ajapikku loomad harjusid inimestega ja sellisest lihtsast karja hoidmisest kujunes karjatamine. See aga tähendaski loomade kodustamist.
annaabi.ee 
