frontaaltelg (vasakult paremale) ja vertikaaltelg (ülalt alla) Anatoomia terminid Kraniaalne Peapoolne Kaudaalne Sabapoolne Dorsaalne Selgmine Ventraalne Kõhtmine Mediaalne Keskmine Lateraalne Külgmine Proksimaalne Lähimine, keha lähedal asetsev Distaalne Kaugmine, kehast kaugemal asetsev Radiaalne Kodarluumine, pöidlapoolne Ulnaarne Küünarluumine, väikesõrmepoolne Palmaarne Pihkmine Tibiaalne Sääreluumine Fibulaarne pindluumine Plantaarne Taaldmine Abduktsioon Eemaldamine Aduktsioon Lähendamine Ekstentsioon Sirutamine Fleksioon Painutamine Rotatsioon Pöörlemine
Kordamisküsimused terminite ja raku kohta: 1.Ülesanne – Ühenda paarid. Kraniaalne - peapoolne Kaudaalne - sabapoolne Dorsaalne - selgmine Ventraalne - kõhtmine Mediaalne - keskmine Lateraalne - külgmine Proksimaalne - kehale lähedal asetsev Distaalne - kehast kaugemal asetsev Radiaalne - kodarluumine Ulnaarne - küünarluumine Palmaarne - pihkmine Tibiaalne - sääreluumine Fibulaarne - pindluumine Plantaarne - taldmine Abduktsioon - eemaldamine Aduktsioon - lähendamine Ekstensioon - sirutamine Fleksioon - painutamine Rotatsioon - pöörlemine Supinatsioon - väljapööramine Pronatsioon - sissepööramine Tsirkumduktsioon - koonusliikumine 1. Nimeta 2 raku peamist osa! rakutuum (reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse) ja tsütoplasma (võimaldab
Sisemine kägiveen (Jugularis interna) Asetsus: peaaju sisemises ja pinnal Kust saab verd: saab verd peaajust, kolju luudest, näost ning kaelast. Kuhu suubub: peaaju kõvakesta urgetesse ehk siinustesse. 22. Ülajäseme pindmised veenid: suuremate veenide nimetused ka ladina keeles, kus kulgevad, kuhu suubuvad? Mida meditsiinipraktikas määratakse? Kodarluumine nahaveen (Vena cephalica), Küünarluumine nahaveen (Vena basilica) Kus kulgevad: algavad käeseljal atsesevast veenipõimikust. Kuhu suubuvad: suundudes ülespoole, suubub kodarluumine nahaveen kaenlaveeni, küünarluumine nahaveen aga õlavarreveeni. Külgmine käe nahaalune veen (v.CEPHALICA) algab käeseljalt, kust suundub küünarvarre
serv (margo interosseus). Kodarluu alumises lateraalses otsas on tikkeljätke (processus styloideus) ning mediaalses otsas on küünarluumine sälk (incisura ulnaris). Distaalsel küljel on randmine liigespind (facies articularis carpalis). KÜÜNARLUU (ulna) (peas) Küünarluu ülemisel osal on 2 jätket: ülespoole on suunatud küünarnukk (olecranon) ning ettepoole on suunatud nokkjätke (processus coronoideus), mille lateraalsel küljel on kodarluumine sälk (incisura radialis) ning küünarluukörpus (tuberostias ulnae). Mõlemad jätked piiravad plokisälku (incisura trochlearis). Küünarluukehal (corpus ulnae) on luudevaheline serv (margo interosseus). Küünarluu alumisel otsal on küünarluupea (caput ulnae), mille liigesringmik (circumferentia articularis) liigestub kodarluu vastava sälguga. Küünarluupea mediaalsel küljel on tikkeljätke (processus styloideus). ÕLAVARRELUU (humerus)
1)Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges, liigesepinnad: õlavarreluu pähik ja kodarluupea lohk 2)Õlavarre-küünarluu liiges on tigu-ehk vintliiges (üheteljelised), liigesepinnad: õlavarreluuplokk ja küünarluu poolkuujas plokisälk. Plokisälgu hari ja ploki pilu suunavad painutuse mediaalsele (haaramine). 3)Lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges (üheteljelised), liigesepinnad: kodarluu pea ja küünarluu kodarmine sälk. Sidemed: küünarluumine ja kodarluumine kaaskülgmine side, kodarluuvõruside Liigutused ümber kahe telje: 1)ümber frontaaltelje sirutus ja painutus 2)ümber vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu. 10. Küünarliigesele toimivad lihased, innervatsioon: Sirutamine: 1) õlavarre kolmpealihas, küünarnukilihas, sõrmedesirutaja, väikesõrmesirutaja, küünarmine randmesirutaja , pikk ja lühike kodarmine randmesirutaja –õlavarrepõimiku kodarluunärv Painutamine:
Kolmeteljeline liikumine. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk. 108. Küünarliiges: Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud: Õlavarreluu,küünarluu ja kodarluu. Kolm erinevat liigest. Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges(moodustavad pähik ja lohk), õlavarreluu-küünarluu liiges on tigu ehk vintliiges (plokk ja plokisälk), lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges(kodarluu pea ja küünarluu kodarluumine sälk). 109.Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine: osa vastust on eelmises vastuses. 1. liiges kolme teljeline, 2. liiges ühe teljeline, 3.üheteljeline 110. Käe piirkonnad, neid moodustavad luud, liigesed, liikumine: Jagunevad randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülideks. Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest. Liigutused toimuvad ümber frontaal- ja sagitaaltelje. 111.Nimetage alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Vaagnavööde ja alajäseme
õlavarreluupea. Kolmeteljeline liikumine. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk. 29. Küünarliiges:"": Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud: Õlavarreluu,küünarluu ja kodarluu. Kolm erinevat liigest. Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges(moodustavad pähik ja lohk), õlavarreluu-küünarluu liiges on tigu ehk vintliiges( plokk ja plokisälk),lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges(kodarluu pea ja küünarluu kodarluumine sälk). 30. Küünarvarreluude omavaheline ühendumine, liikumine: osa vastust on eelmises vastuses. 1. liiges kolme teljeline, 2. liiges ühe teljeline, 3.üheteljeline 31. Nimetage käe piirkonnad ja neid moodustavad luud: Ranne (randmeluud),kämmal (kämblaluud), sõrmed (sõrmelülid) 32. Käeliiges koosneb: Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest. 33. Kodarluu-randmeliges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised,
· Joonis lk 167 + tv joonis 7 119. Ülajäseme arterid. (joonisel: kaenlaarter, õlavarrearter, süva õlavarrearter, kodarluuarter, küünarluuarter, pindmine pihukaar, süva pihukaar, kämblaarterid, sõrmearterid) · Joonis lk 162 + tv joonis 8 120. Ülajäseme veenid. (joonisel: kaenlaveen, õlavarreveenid, kodarluuveenid, küünarluuveenid, venoossed pihukaared*, kämblaveenid*, sõrmeveenid*) (joonisel 2: kodarluumine nahaveen, küünarluumine nahaveen, vahelmine küünarluumine nahaveen) · Joonis lk 170 + tv joonis 8 121. Alajäseme arterid. (joonisel: keskmine tallaarter, külgmine tallaarter, tallaarter) (joonisel 2: välimine niudearter, süva reiearter, reiearter, õndlaarter, eesmine sääreluuarter, tagumine sääreluuarter, pindluuarter, kaararter, pöiaarterid, varbaarterid) · Joonis lk 166 + tv joonis 9 122.Alajäseme veenid.
õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges, mille moodustavad õlavarreluu-pähik ja kodarluupea lohk; õlavarre-küünarluu liiges on tigu- ehk vintliiges (plokkliigese alaliik), mille moodustavad õlavarreluu-plokk ja küünarluu poolkuujas plokisälk; lähimine kodarluu-küünarluu liiges on ratasliiges, mille moodustavad kodarluupea ja küünarluu kodarluumine sälk. liigese pinnad: vt eelmine küsimus liigese tüüp: Küünarliiges on liitliiges abiseadeldised: puuduvad liikumine: Küünarliigese võimaliku liikumise suuna määravad õlavarre- küünarluu ja kodarluu-küünarluu liiges. Liikumistelgi on kaks: ümber frontaaltelje toimub sirutus ja painutus, mille amplituud võib ulatuda kuni 150 kraadi. Ümber vertikaaltelje toimub kodarluu pöörleb kodarluu pöörlemine ümber küünarluu. 31
· liigese pinnad küünarliigese koostisse kuuluvad 3 liigest: õlavarre-kodarluu liiges (keraliiges), mille moodustavad õlavarreluu-pähik ja kodarluupea lohk. Õlavarre-küünarluu liiges (tiguliiges e vintliiges=plokkliiges). Mille moodustavad õlavarreluu-plokk ja küünarluu poolkuujas plokisälk. Lähimine kodar-küünarluu liiges (ratasliiges), mille moodustavad kodarluupea ja küünarluu kodarluumine sälk. · liigese tüüp - liitliiges · abiseadeldised - võruside · Liikumine ümber frontaaltelje sirutus ja painutus. Ümber vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu 30. Küünarvarreluude omavaheline ühendumine, liikumine. Küünarvarre luid ühendab omavahel luudevaheline kile, kodar-küünarluu proksimaalne (lähim) ja distaalne (kaugmine) liiges. Liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 180 kraadi ulatuses
kägiveen (V.jugularis interna) Vasak rangluualune veen Alumine Vasak õõnesveen õlavarre- peaveen (v. brachiocephalic a sinistra) Ülemine õõnesveen (v. cava superior) Vasak Parem kodarluumine ühisniudeveen nahaveen (v.cephalica) Vasak Suur küünarluumin alajäsemenahavee e veen n Vasak neeru veen Vasak käelabaveen Vasak reieveen 20 Vasak õndlaveen Eesmised ja tagumised sääreveenid Vasaku jalalaba selgmine kaare
juussoonte e. kapillaaride võrgustiku, mille kaudu toimub vere ja koevedeliku ainevahetus. Juussoontest naaseb veri mööda veene südmesse ühinedes südame lähedal suuremateks arvuliselt vähemateks veenideks. (3) 10 Vasakult alla: Õlavarre peaveen (Vena cava superior/Vena brachiocephalica dextra e sinistra); Rangluuarter (Arteria subclavia); Rangluuveen (Vena subclavia); Kodarluumine nahaveen ( Vena cephalica); Kaenlaveen( Vena axillaris);Kaenlaarter (Arteria axillaris); AORT; ÜLEMINE ÕÕNESVEEN (Vena cava interior); ALUMINE ÕÕNESVEEN (Vena cava superior); Alanev aort(kõhuaort (Aorta abdomalis)); Õlavarre arter (Artera branchialis); Õlavarreveen (Vena branchialis); Küünarluumine nahaveen (Vena basilica); Küünraaugu ühendusveen; Kodarluumine nahaveen (Vena cephalica); Küünarluuarter (Arteria ulnaris);
küünarluu poolkuujas sälk 3)Lähim kodar-küünarluu liiges on ratasliiges (üheteljelised), moodustavad kodarluu pea ja küünarluu kodarmine sälk. Liigutused ümber kahe telje: 1)ümber frontaaltelje sirutus ja painutus 2)ümber vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu. 31) Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine? Lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges, mille moodustavad kodarluupea ja küünarluu kodarluumine sälk. Kaugmine kodar-küünarluu liigese moodustavad kodarluu küünarluumine sälk ja küünarluupea. Küünarluid ühendab omavahel veel küünarluudevaheline side. Lähimine ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad ühtse terviku, liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje. Sissepööramisel ristuvad küünarvarreluud ja peopesa on suunatud alla taha, väljapööramisel on küünarvarreluud paralleelselt ja peopesa suunatud ette ülesse.
õlavarreluuplokk ja küünarluu poolkuujas sälk 3)Lähim kodar-küünarluu liiges on ratasliiges (üheteljelised), moodustavad kodarluu pea ja küünarluu kodarmine sälk. Liigutused ümber kahe telje: 1)ümber frontaaltelje sirutus ja painutus 2)ümber vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu. 30) Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine? Lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges, mille moodustavad kodarluupea ja küünarluu kodarluumine sälk. Kaugmine kodar-küünarluu liigese moodustavad kodarluu küünarluumine sälk ja küünarluupea. Küünarluid ühendab omavahel veel küünarluudevaheline side. Lähimine ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad ühtse terviku, liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje. Sissepööramisel ristuvad küünarvarreluud ja peopesa on suunatud alla taha, väljapööramisel on küünarvarreluud paralleelselt ja peopesa suunatud ette ülesse.
12 3)Lähim kodar-küünarluu liiges on ratasliiges (üheteljelised), moodustavad kodarluu pea ja küünarluu kodarmine sälk. Liigutused ümber kahe telje: 1)ümber frontaaltelje sirutus ja painutus 2)ümber vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu. 30) Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine? Lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges, mille moodustavad kodarluupea ja küünarluu kodarluumine sälk. Kaugmine kodar-küünarluu liigese moodustavad kodarluu küünarluumine sälk ja küünarluupea. Küünarluid ühendab omavahel veel küünarluudevaheline side. Lähimine ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad ühtse terviku, liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje. Sissepööramisel ristuvad küünarvarreluud ja peopesa on suunatud alla taha, väljapööramisel on küünarvarreluud paralleelselt ja peopesa suunatud ette ülesse.
õlavarreluuplokk ja küünarluu poolkuujas sälk 3)Lähim kodar-küünarluu liiges on ratasliiges (üheteljelised), moodustavad kodarluu pea ja küünarluu kodarmine sälk. Liigutused ümber kahe telje: 1)ümber frontaaltelje sirutus ja painutus 2)ümber vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu. 30) Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine? Lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges, mille moodustavad kodarluupea ja küünarluu kodarluumine sälk. Kaugmine kodar-küünarluu liigese moodustavad kodarluu küünarluumine sälk ja küünarluupea. Küünarluid ühendab omavahel veel küünarluudevaheline side. Lähimine ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad ühtse terviku, liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje. Sissepööramisel ristuvad küünarvarreluud ja peopesa on suunatud alla taha, väljapööramisel on küünarvarreluud paralleelselt ja peopesa suunatud ette ülesse.
annaabi.ee 
