Süüdi on kindlasti ka eestlased, kellele poliitika nii palju korda ei lähe. Keskerakond kasutas kõiki vahendeid, et venelased valimiskastide juurde meelitada ja see nagu näha neil ka õnnestus. Paljud eestlased aga hoolimata IRL-i aktiivsest kampaaniast valima ei läinud, kuigi neile Keskerakonna poliitika ei meeldi. Tallinnas on venelasi 38% ja eestlasi umbes 55% elanikkonnast. Seega kui kõik või vähemalt natukenegi rohkemad eestlased oleksid täitnud oma kodanikukohust ning valima läinud, ei oleks Keskerakond Tallinnas kindlasti absoluutset enamust saavutanud ning sellisel juhul ei omaks venelastele tähelepanupööramine mitte mingit rolli. Kokkuvõtteks võib öelda, et Keskerakonda oleks saanud võita juhul, kui nn valged erakonnad oleksid rohkem tähelepanu pööranud vene valijalt. Teine võimalus seda teha oleks olnud see, kui rohkemad eestlased oleksid valima tulnud.
Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.Tooksin näiteks ,,Pronksiöö".Kui suurem hulk märatsejaid ei austanud Eesti Vabariiki,kuigi paljud neist olid Eesti kodanikud, ja ohustasid rahu Tallinna tänavatel ning purustasid ja röövisid ärisid.Paljud Eesti kodanikud aga tundsid kohustust olla korra tagamisel politseinikele abiks.Seetõttu õpetatigi vabatahtlikke ja nad said oma kodanikukohust täita selle paragrahvi alusel. Põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Loetletud õigused, vabadused ja kohustused laienevad juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kõlas juriidiliste isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja sellsite õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega
rahvakoosolekute/senati tööst, 2)sõjaväe tuumiku pidid moodustama rooma kodanikud.Mida suuremaks riik kasvas,seda vähem olid need tingimused täidetud- Rooma saatis oma kodanikke kolooniatesse & jagas Itaallastele lahkelt kodanikuõigusi,seega rooma kodanikud ei jõudnud oma elujooksul Rooma ega saanud riigiasju mõjutada, teisalt need kes rahvakoosolekul kodanikuõigusi kasutasid polnud võimelised täitma kodanikukohust. Vabariiklik kord oli oma mõtte kaotanud *Mariuse sõjaväereform- värvati proletaare palgalisteks sõduriteks.Kui sõjamehed pärast aastatepikkust teenistust erru läksid,said nad maatüki. Sõdurid sõltusid oma väepealikust ning edukas väepealik võis senati/rahvakoosoleku otsuseid ignoreerida ja oma vägedega Rooma vastu välja astuda.Senat kaotas oma tähtsuse *Mariuse reformile järgnenud aastakümnel soovis mitu väejuhti haarata riigis
Näiteks kui kamp noori, kes arvavad ,et on lahedad ja käivad koolis nii nagu tahavad ning klassis leidub mõni vaikne viisakas ja tubli õpilane tehakse see poiss maha ja kiusatakse teda. Kui leidub keegi kelle vanemad on rikkurid ja poiss/tüdruk on ära hellitatud jõmpsikas arvab ta et võib kõike teha ning ta norib kiusab ja tõukab neid, kes talle ei meeldi kuna nad kannavad temast odavamaid riideid vms. Otsi välja põhiseaduse II peatükist vähemalt 5 § kodanikukohust, 5 § kodaniku põhiõigust ja 5 § kodanikuvabadust. KODANIKUKOHUSTUS(5) § 54. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu § 55. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. § 27
Minu arvates need süüdi mõistmise otsused tehakse väga imelikult, kohati tundub et ebavõrdselt. Mõnikord on karistused liiga leebed ja teinekord jällegi liiga karmid. Näiteks looma tapmise eest saab mõnikord rohkem aastaid vangistus kui inimese tapmise eest. Ning mõnikord varguse puhul ei tehta midagi või siis tehakse liiga julm karistus. Mõnes olukorras on ühiskondlik kasulik töö parem variant kui kinni istumine. 4.Otsi välja põhiseaduse II peatükist vähemalt 5 § kodanikukohust, 5 § kodaniku põhiõigust ja 5 § kodanikuvabadust. Kodanikukohustused: § 55.Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. § 54.Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu. § 53
möliseb vene keeles :S? Kui riigikeel on eesti keel, siis peaks kõik Eestis elavad inimesed rääkima eesti keelt, nii see ju pole ? § 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Ma ei ütleks küll, et Eestis võim läbi saab omavahel. Kõik erakonnad kaklevad positsiooni pärast ja tasakaalukas see asi küll pole. 3.Otsi välja põhiseaduse II peatükist vähemalt 5 § kodanikukohust, 5 § kodaniku põhiõigust ja 5 § kodanikuvabadust. Kodanikukohused: § 17. Kellegi au ega head nime ei tohi teotada. § 18. Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele. § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. § 54
Suurbritannia avalikkuses tõusis relvakuritegude teema olulisele kohale, kui augustis aastal 2007 11-aastane poiss maha lasti. Politseiülemate assotsiatsioon on veendunud, et probleemi ei saa lahendada üksnes seaduste täiendamisega, vaid ka teised ametid peavad oma tööviise muutma. Seepärast soovivad nad, et sotsiaaltöötajad ja koolid annaksid teada lastest, kes võivad olla jõuguliikmed ja seotud relvakuritegudega. Arstid peaksid täitma kodanikukohust ning teatama noa- või kuulihaavadega patisendist ka tema nõusolekuta. Politseiülemad on teinud valitsusele vastava ettepaneku, et paremini toime tulla noortejõukude ja relvakuritegudega. Arstid ja inimõiguslased on ettepaneku vastu, kuna konfidentsiaalsus on meditsiinieetika keskpunkt ja arsti-patsiendi suhte nurgakivi.(Wikram Dodd 29.10.2007) Ühest küljest vaadatuna on politseisse teatamine patsiendi autonoomsuse rikkumine kui tegemist on relvajõukudega
iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.Tooksin näiteks ,,Pronksiöö".Kui suurem hulk märatsejaid ei austanud Eesti Vabariiki,kuigi paljud neist olid Eesti kodanikud, ja ohustasid rahu Tallinna tänavatel ning purustasid ja röövisid ärisid.Paljud Eesti kodanikud aga tundsid kohustust olla korra tagamisel politseinikele abiks.Seetõttu õpetatigi vabatahtlikke ja nad said oma kodanikukohust täita selle paragrahvi alusel. Seega on meie riigis inimestel põhiõigused,vabadused ja kohustused kindlaks määratud ja nendest tuleb lähtuda oma tegevuses.On õigus öelda,aga on ka õigus vastutada. 12R .
§ 55. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. See päris ei kehti, kuna vene ajal siia jäänud inimesed ei oska peale 20 aastat ikka sõnagi eesti keelt. Asi on võib-olla põhimõttes, aga kui sa siin elad siis võiks ikkagi eesti keelt osata. Kokkuvõtteks oleks neil endil ka palju lihtsam hakkama saada, kui keeld oskaks. 4. Otsi välja põhiseaduse II peatükist vähemalt 5 § kodanikukohust, 5 § kodaniku põhiõigust ja 5 § kodanikuvabadust. Kodanikukohustused: § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. § 54. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu. § 55
või halva iseloomuga. Lihtsalt juhuslikult on eestlased ühed rassistlikumad euroopas ja tõrjuvad igatepidi ning diskrimineerivad paljusi teist värvi olevad inimesi. Pole ime et rassilik integratsioon siin riigis välja ei tule. Suuresti tuleneb ka see sellest, et eestlasi on niipalju okupeeritud ja me tõrjume kõiki immigrante kuna kardame oma vabaduse pärast. Otsi välja põhiseaduse II peatükist vähemalt 5 § kodanikukohust, 5 § kodaniku põhiõigust ja 5 § kodanikuvabadust. Kodanikukohustused §37. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse.
needseadused,et on iseenda peremees ja teeb mis tahab.Lahenduseks:kinni võtta kui rikkutakse seadusi. § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. Seda paragraafi rikutakse igapäevaselt,loopitakse igale poole prügi ning ei vastuta selle eest.Lahenduseks:korraldada iga-aastased talgud. Otsi välja põhiseaduse II peatükist vähemalt 5 § kodanikukohust, 5 § kodaniku põhiõigust ja 5 § kodanikuvabadust. § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all.Abikaasad on võrdõiguslikud.Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse.Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra
Mis tähendab seda, et rahvas võtab oma esindajate kaudu üha vähem osa avaliku võimu teostamisest. Kuid arvan, et see kõik on tulenenud inimeste enda laiskusest või siis vähesest huvist riigikorra vastu. Kuna tegelikult oleme me võimule lähemal kui kunagi varem. Meil on võimalus ise valida oma esindajad. Ja kui me seda võimalust ei kasuta, on paratamatu see, et suurema võimu omab Vabariigi Valitsus. Inimesed peaksid põhiseadusest kinni pidama ja täitma oma kodanikukohust, et me saaksime ka aastate pärast väita, et Põhiseadus on Eestit hästi teeninud. Keit Kallas
- Talupoegade laostumine, laostunud talupojad läksid Rooma ja neist said proletaarid - Vabadel talupoegadel põhineva sõjaväe lõpp palgaarmee, Proletaare hakati värbama palgasõduriteks - Riik oli kasvanud nii suureks, et kõik kodanikud ei saanud osaleda rahvakoosolekul - Rahvakoosolek hakkas üha enam koosnema proletaaridest, kellel olid küll kodanikuõigused, kes polnud aga võimelised täitma kodanikukohust. · 30 eKr -14 pKr Augustuse valitsusaeg. Pikk rahuperiood ja koos sellega majanduslik õitseng. Ta oskas lepitada ainuvalitsusega nii lihtrahva kui ka enamiku ülikkonnast · Traianuse valitsusajal (98-117) saavutas Rooma impeerium oma suurima ulatuse: vallutati Daakia (tänapäeva Rumeenia) ja Mesopotaamia. Kogu sellel territooriumil valitses alates Augustusest kuni Marcus Aureliuseni stabiilsus, mille tagas nn Rooma rahu. Rooma rahu reguleeris keskuse ja
Arvo Pärdi muusikaõpetaja oli Jaan Pakk, kelle käe all mängis ta orkestris ja ansamblites. Rakvere Lastemuusikakooli lõpetas Arvo Pärt 1953. aastal Ille Martini klaveriklassis. Aastatel 19541957 õppis Pärt Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. Vaid aasta peale õppima asumist sellesse kooli segati tema haridusteed ja ta kutsuti sõjaväkke. Seal täitis ta oma kodanikukohust, mängides sõjaväe orkestris oboed ja väikest trummi. Ta pöördus tagasi keskkooli aasta enne edasipürgimist Tallinna Riiklikku Konservatooriumi. 19571963 õppis ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri juures kompositsiooni. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis paistis, et ta raputab noote varrukast. Kaasaegse muusikaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis
hakati värbama palgasõduriteks (õ. lk.172). Sellised sõdurid olid truud oma väepealikule, mitte Rooma rahvale. 3. Riik oli kasvanud väga suureks Kõik kodanikud ei saanud käia enam rahvakoosolekutel ja riigi asjade otsustamisel kaasa rääkida. Suur hulk kodanikke ei käinud kunagi kordagi Roomas. 4. Rahvakoosolekul hakkasid üha suuremat osa etendama proletaarid. Proletaaridel olid kodanikuõigused, kuid nad polnud võimelised täitma kodanikukohust. Kodusõjad ja vabariigi languse ajajärk 133-30 eKr. Mille poolest olid tähtsad Rooma ajaloos järgmised isikud: 1.Caesar, 2. Pompeius ,3.Crassus 4.Antonius, 5.Octavianus, 6.Kleopatra Varane keisririik e printsipaat 30 eKr 3. saj pKr Keisririik algab Octavianuse valitsusajaga (30 eKr 14 pKr). Keisri tiitli andsid talle järeltulevad põlved. Ise nimetas ta end vabariikliku korra taastajaks, kuigi võttis vabariiki esindavatelt
Gracchused reformi. Nad tahtsid kehtestada maavalduste suuruse ülempiiri ja sundida suurmaaomanikke ülejäänud osa maata kodanikele loovutama, kuid sellele oli tugev vastuseid ja nad hukkusid veristes sisesegadustes. Maareform jäi pooleli. Vabariigi languse periood on 133-30 eKr. Põhjused: 1) Kõigil kodanikel polnud võimalust võtta osa riigivalitsemisest ja ei saanud väeteenistusse kuuluda. 2)Rahvakoosolekusse kuuluvad proletaarind ei olnud võimelised täitma kodanikukohust, sest neil puudus varandus. 3) Vabariigi aluseid õõnestas Mariuse sõjaväereform, millega senat hakkas oma tähtsust kaotama, sest sõjamehed olid tihedalt oma väepealikuga seotud. Peale selle õõnestasid vabariiklust kodusõjad Mariuse ja Sulla, Pompeiuse ja Caesari ning Antoniuse ja Octavianuse vahel. Vabariigi lõpuks peetakse 30 eKr, kui Octavianus ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvõimu alla. 2. Vana-Rooma sõjaväekorraldus
üks varem, teine hiljem. VABARIIGI LANGUS JA VARANE KEISRIRIIK ptk. 24, lk. 171-178 Seoses talupoegade vähesusega nõrgenes sõjavägi. Väepealik Marius viis 2. ja 1. sajandi vahetusel eKr läbi sõjaväereformi: proletaare hakati värbama palgasõduriteks. Rooma sõjavägi muutus palgaarmeeks. 89. a eKr said kõik vabad Itaalia elanikud Rooma kodakondsuse. Rooma riigi suurenedes tekib olukord, kus kõik kodanikud ei saanud täita oma kodanikukohust. Riigis kerkisid esile mitmed väepealikud, kes läksid omavahel tülli. Tekkisid kodusõjad. Esimene selline leidis aset Mariuse ja Sulla vahel. Võidab Sulla ja kehtestab esimese Rooma riigimehena mõneks aastaks oma ainuvõimu. 60. a eKr moodustavad Crassus, Pompeius ja Caesar triumviraadi. Kui Crassus hukkus sõjakäigul Aasias, puhkes Pompeiuse ja Caesari vahel tüli, mis kasvas üle kodusõjaks. Caesar võidab Pompeiuse ja kehtestab oma diktatuuri, kuid 44 eKr ta tapetakse
kuj palgaarmee.Mariuse sõjaväereform-proletaare hakati värbama palgasõduriteks.Need olid aga truud eelkõige oma väepealikule ja mitte Rooma rahvale. 3)Riik oli kasvanud nii suureks,et kõik kod ei saanud enam osaleda rahvakoosolekul,riigiasjade otsustamisel. Oli tekkinud suur hulk kodanikke, kes ei saanud kogu elu jooksul Rooma. 4)Rahvakoosolek hakkas üha enam koosnema proletaaridest,kellel olid küll kodanikuõigused,kes aga polnud võimelised täitma kodanikukohust. 9.Rooma jaga ja valitse poliitika põhiprintsiibid ja rakendamine nii Itaalias kui ka väljaspool seda. Nad nimetasid ülemvõimupoliitikat " jaga ja valitse". Itaalias:*sõjajõud Rooma käsitlusse *loovutama osa maast *relvajõud Rooma käsutuses.Enam enam linnu sai munitsiipiumi staatuse: elanikud said Rooma kodakontsuse *vabad mehed said Rooma kodanikeks.Väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid *kogu maa Rooma riigi omand(maksude
palgaarmee.Mariuse sõjaväereform-proletaare hakati värbama palgasõduriteks.Need olid aga truud eelkõige oma väepealikule ja mitte Rooma rahvale. 3)Riik oli kasvanud nii suureks,et kõik kod ei saanud enam osaleda rahvakoosolekul,riigiasjade otsustamisel. Oli tekkinud suur hulk kodanikke, kes ei saanud kogu elu jooksul Rooma. 4)Rahvakoosolek hakkas üha enam koosnema proletaaridest,kellel olid küll kodanikuõigused,kes aga polnud võimelised täitma kodanikukohust. 9.Rooma jaga ja valitse poliitika põhiprintsiibid ja rakendamine nii Itaalias kui ka väljaspool seda. Nad nimetasid ülemvõimupoliitikat " jaga ja valitse". Itaalias:*sõjajõud Rooma käsitlusse *loovutama osa maast *relvajõud Rooma käsutuses.Enam enam linnu sai munitsiipiumi staatuse: elanikud said Rooma kodakontsuse *vabad mehed said Rooma kodanikeks.Väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid *kogu maa Rooma riigi omand(maksude
Anneli poolik konspekt : Euroopa muundumise sisu: mindi midagi looma, kuid tulemus oli hoopis muu-Euroopa integratsiooni iseloomustas tasakaal, liikmesriigid võtsid otsustusprotsessi enda kätte, toimus konstitutsionaliseerumine EL ei täida talle pandud ootusi, kuid kõik toimub formaalselt korrektselt (JOKK)-keegi pole nt Rompuy valimist vaidlustanud Sotsiaalne legitiimsus-väärtuspõhine, kõik on nähtuse osa (kreeklased pidid täitma kodanikukohust) Senine süsteem tagab selle, et ainult Eur. parlamendi kaudu oleks esindatud, selle, et oleksime võimust kaugel 24. Euroopa Liidu (Euroopa Ühenduse) esimesed lepingud (Nugent Ch 2) 25. EL-i vajalikkus: majandus ja poliitika (Hix) Majandusliku poole pealt peetakse suuremad ühiskondi paremateks, kuna seal valitseb suurem geograafiline ja rahvastiku mitmekesisus, mis lubab spetsialiseeruda, rohkem inimesi tööle palgata, tagada suuremat kasvu ja heaolu.
Anneli poolik konspekt : Euroopa muundumise sisu: mindi midagi looma, kuid tulemus oli hoopis muu-Euroopa integratsiooni iseloomustas tasakaal, liikmesriigid võtsid otsustusprotsessi enda kätte, toimus konstitutsionaliseerumine EL ei täida talle pandud ootusi, kuid kõik toimub formaalselt korrektselt (JOKK)-keegi pole nt Rompuy valimist vaidlustanud Sotsiaalne legitiimsus-väärtuspõhine, kõik on nähtuse osa (kreeklased pidid täitma kodanikukohust) 42 Senine süsteem tagab selle, et ainult Eur. parlamendi kaudu oleks esindatud, selle, et oleksime võimust kaugel 36. EL ja demokraatia: omavalitsuse idee ja Euroopa föderatsiooni võimalused (Siedentop) Siedentop: oma-valitsus (selfgoverning) kui Euroopa demokraatia sisuline kvaliteet Omavalitsuse idee ja praktika: Montesquieu (18. saj.):
annaabi.ee 
