Käsitöölised rändasid pidevalt ringi, otsides paremaid müügikohti. Nii nagu soodustas kaubanduse areng linnade teket, soodustasid ka linnad kaubanduse arengut. Kaubanduse suur tulu muutis peagi linnad jõukaks. Kaubavahetus elavnes eriti Vahemerel, pärast ristisõdu. Tähtsaimad trantspordivahendid olid ühe purje abil liikuvad kaubalaevad. Veeti peamiselt tooraineid. Saab alguse rahamajandus. Linnaelu ning kultuur oli väga kirev pidustuste poolest. Neid peeti nii terve kodanikkonnaga kui ka giltide ning tsunfidega omavahel. Enamasti olid pidustused kirikliku taustaga. Suurejoonelisem üritus oli vastlakarneval, kus korraldati ka koomilisi näitemänge kas siis turuplatsidel, kõrtsides vm. Kõige vanem ning levinum näitemäng on ,, Aadama mäng". Vaimuelu iseloomulikuks jooneks sai muinasusuliste arusaamade kohandamine katoliiklusega. Salaja austati edasi pühasid puid, kive, jõgesid jm, tuues neile ohvreid. Endistesse pühapaikadesse rajati jumalakodasid
kultuuriline kord. Rahvastel on �igus luua oma riik v�i mingil muul kombel m��ratleda oma suhe juba olemasoleva riigiga. 6. mis m��rab inimese rahvuse?millised on erinevad seisukohad selles? inimese rahvuse m��rab peamiselt kultuur, mile keskel �les kasvatakse. Ei s�nnita eestlaseks, venelaseks v�i rootslaseks, vaid kasvab vastava kultuuri omandamise kaudu. Rahvuse riigip�hine definitsioon - prantsuse jja inglise traditsiooni m�jul samastatakse rahvust sageli kodanikkonnaga, v�hemalt ametlikul tasandil ehk k�ik prantsusmaa kodanikke kutsutakse prantslasteks olenemata nende s�nnikohast, emakeelest, nahav�rvist v�i usutunnistusest. tava arusaam- rahvus p�ritakse s�nniga oma vanematelt. 7. millal muutub rahvuslus negatiivseks n�htuseks? n�ide XX saj ja t�nap�evast. negatiivseks muutub see siis kui see hakkab liiga pealet�kkivaks ja pealesurutuks, kui rahvuslust hakatakse kasutama ettek��ndena kasutada v�givalda, hakatakse
teid kodakondsuse saamiseks.Tallinna linna tellitud uurimus «Rahvussuhted ja integratsiooni perspektiivid Eestis» põhjal on nende inimeste identiteeditunnetus väike, kellel on Venemaa kodakondsus, nad ei seosta end isegi Venemaaga.Vaid neli protsenti nimetas ennast Venemaa venelaseks, 40 protsenti muulastest peab ennast eestivenelaseks. Samastumine ainult Eesti elanikuna ja venelasena tähendab, et seos Eesti riigi või kodanikkonnaga on äärmiselt nõrk. (Henno 2007) Eestis elab 2006 aasta seisuga 10% (136 000 in.) määratlemata kodakonsusega välismaalasi ja elanike koguarvust on siin enim Eesti kodakondsusega vene rahvusest inimesi- u 93 000 inimest.(KMA 2006:13;24) Eestis elab seega üsna suur protsent vene rahvusest inimesi, kes ei tunneta eestlust. René van der Lindeni ja Doudou Diene´i idee teostamisel väljastada lihtsamini kodakondsust (kusjuures
· 1234 - Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda. · 1241 - Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutab sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitab selle ja laseb vangilangenud vadjalased ja maalased üles puua. · 1242 - Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. · 1248 - 1250 - Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutab koos Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile. · 1253 - Novgorodlased ja karjalased laastavad Alutagust. · 1255 Novgorodlaste rüüsteretk üle Narva jõe Taani-Maavalda. · 1262 - Novgorodlaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudeta vallutada kindlust, kuid linn võetakse ära ja "palju tapeti selle linna rahvast; ja teisi võeti elusalt ja teisi põletati
puua. Ta vallutas ka Pihkva ja Irboska. · 1242 - Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. Viimaste võidu järel tehti rahu, millega tunnustati 1240. aasta eelseid piire. · 1248 - Taani kuningas Erik IV Adraraha andis Tallinnale Lüübeki linnaõiguse. Selleks aastaks oli Tallinnal juba linnavalitsus - raad - olemas. · 1248-1250 - Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutas koos Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile. Samal ajal korraldasid taanlased retki Vadjamaale. · 1253 - Loodi Riia peapiiskopkond, esimeseks peapiiskopiks sai Albert Suerbeer. Novgorodlased ja karjalased laastasid Alutagust. · 1255 - Teine teadaolev leping ordu ja saarlaste vahel, mis viitab, et 1241. ja 1255. aasta vahel vabastasid saarlased jälle end võõrvõimust. Novgorodlaste rüüsteretk üle
kuid tema tegelik kummardamine toimus väljaspool templit. (McKenzie, Prime, George, Dunning 2002: 50-51) Inimeste ja jumalate ,,kaaskodakondsus" väljendus ka erilises paigas, mille inimesed valisid oma jumalate eluasemeks. Tempel rajati linna südamesse, kus see oli nähtav igast polise punktist; tempel oli kõigile inimestele avatud ning kujutas endast kodanike ühisomandust. Rituaalide toimetamiseks templit külastav kultuslik kogukond kattus polise kodanikkonnaga, aidates seega polist tugevamalt ühte liita. Ühine jumalate austamine tugevdas kodanikkonna ühtsust. (Vernant 2001: 273-274) Ohverdamine Ei olnud ühtegi sõda ega koloonia rajamist, seaduse või lepingu väljakuulutamist, abielu või kokkuleppe sõlmimist, mida ei oleks antud jumalate kaitse alla, nende eestkostet nõutati sobilike kultustoimingute ning ohvrite toomisega. Kõik ühiskondliku elu sündmused pidustustest rahvakoosolekuteni olid pühendatud mingile jumalusele,
6. Õiguse rakendamine e. kasutamine 7. Vaidluste lahendamine Kolm lähenemisviisi riigile Sotsioloogiline Õiguslik Struktuurfunktsionaalne Sotsioloogiline käsitlus Riik on ühiskonnarühmade kogum. Riik on ühiskonnarühmade kogum, mis toimib lähtudes ühiskondlike vajaduste mõjul kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Õiguslik lähenemisviis Riik on kindla maa-ala (territooriumi) ja rahvaga (kodanikkonnaga) sõltumatu (suveräänne) üksus, mida iseloomustab avaliku võimu organisatsioon. Riigil on jõumonopol. Struktuurfunktsionaalne vaatenurk Riik on organiseeritud institutsionaalne masin poliitiliste otsuste elluviimiseks (väärtuste autoriteetseks jagamiseks üldistes huvides /ühiskonna heaks). Riigivormid Valitsusviis: monarhia (põhiseaduslik ja piiramatu e. absoluutne) ning vabariik (parlamentaarne või presidentaalne) Usuline alus: ilmalik riik vs. riigikirikuga riik
- Linnades hakati keskaja lõpus aadeellikku elustiili harrastama - Raeliikmed said ametisse erinevalt: maahärra nimetas, raad ise kutsus, valiti - Linnaõigus reglementeeris linna haldamist, võimaldas linna kaitse jms - Linnaõiguse lubas linnale maahärra - Linnaõiguse normid kirj. Ülesse 12-13 sajandist - Linnaõigus anti tavaliselt mõne vanema linna eeskujul (Tallinnal Lübecki õigus) - Linnaõigus on seotud linna kodanikkonnaga - Linnaelanik oli nii õiguslikult kui ka varanduslikult differentseeritud - Ntx. Hamburgi elanikkond varanduslikult: rikkad (suurkaupmehed jms), jõukad (laevaomanikud, keskmised kaupmehed), keskkiht (käsitöölised), lihtkodanikud (tavalised kösitöölised), ülejäänud. - Kuulumine linna juhtgrupp eeldas varandust - Tsunftide kildide põhikirja kinnitas maahärra. - Vusserdaja tsunftijänes - Linnade probleem maa aadlikkud, kes linna elama asusid
vadjalased ja eestlased üles puua. Ta vallutas ka Pihkva ja Irboska. 1242 Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. Viimaste võidu järel tehti rahu, millega tunnustati 1240. aasta eelseid piire. 1248 Taani kuningas Erik IV Adraraha andis Tallinnale Lüübeki linnaõiguse. Selleks aastaks oli Tallinnal juba linnavalitsus raad olemas. 12481250 Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutas koos Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile. Samal ajal korraldasid taanlased retki Vadjamaale. 1253 Loodi Riia peapiiskopkond, esimeseks peapiiskopiks sai Albert Suerbeer. Novgorodlased ja karjalased laastasid Alutagust. 1255 Teine teadaolev leping ordu ja saarlaste vahel, mis viitab, et 1241. ja 1255. aasta vahel vabastasid saarlased jälle end võõrvõimust. Novgorodlaste rüüsteretk üle Narva jõe Taani valdustesse Eestis.
5. Õigusloome 6. Õiguse rakendamine e. kasutamine 7. Vaidluste lahendamine Kolm lähenemisviisi riigile Sotsioloogiline Õiguslik Struktuurfunktsionaalne Sotsioloogiline käsitlus Riik on ühiskonnarühmade kogum. Riik on ühiskonnarühmade kogum, mis toimib lähtudes ühiskondlike vajaduste mõjul kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure Õiguslik lähenemisviis Riik on kindla maa-ala (territooriumi) ja rahvaga (kodanikkonnaga) sõltumatu (suveräänne) üksus, mida iseloomustab avaliku võimu organisatsioon. Riigil on jõumonopol. Struktuurfunktsionaalne vaatenurk Riik on organiseeritud institutsionaalne masin poliitiliste otsuste elluviimiseks (väärtuste autoriteetseks jagamiseks üldistes huvides /ühiskonna heaks). Riik ja ühiskond n Jessop: ühiskonnastamise projektid toodavad ühis-konnatulemeid (society effects) ja riigistamise projek-tid riigitulemeid (state effects). Contingency
Riiklik hüvitis kodanikele omandi võõrandamisel Õigus teabele ja selle levitamisele 75. Tutvusta riigi sotsioloogilist, õiguslikku ja struktuurfunktsionaalset määratlust. Sotsioloogiline määratlus: Riik on ühiskonnarühmade kogum, mis toimib lähtudes ühiskondlike vajaduste mõjul kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Õiguslik määratlus: Riik on kindla maa-ala (territooriumi) ja rahvaga (kodanikkonnaga) sõltumatu (suveräänne) üksus, mida iseloomustab avaliku võimu organisatsioon. Struktuurfunktsionaalne määratlus: Riik on organiseeritud institutsionaalne masin poliitiliste otsuste elluviimiseks (väärtuste autoriteetseks jagamiseks üldistes huvides / ühiskonna heaks). 76. Iseloomusta riigi põhielemente (õigusliku riigi käsitluse alusel). Territoorium kindlaks määratud maa-ala, millel kehtib konkreetse riigi kord. Rahvas inimesed, kes omavad konkreetse riigi kodakondsust.
tõlgendada nii, nagu ta ise heaks arvab iga organisatsiooni eesotsas on bürokraatia; sel bürokraatial puudub jõud üldse, et seadusloomega tegeleda ROs tegelevad juhiste väljatöötamisega inimesed kui riikide esindajad mitte eraisikud; riigisiseselt on alati võimalik minna kompromissidele ROl puudub otsene side kodanikkonnaga o seaduste rakendamine – kuidas RO suudab tagada, et seda, mida ta on välja töötanud, ka täidetakse. o värbamine – iga org. on huvitatud sellest, et haarata kaasa võimalikult palju riike. Globaalsed org-id on huvitatud sellest, et kõik sinna kuuluksid. Seega peavad ka org-i eesmärgid kõigile sobima. Regionaalsed ja üksikute valdkondade organisatsioonid.
annaabi.ee 
