Jutta Zambona. Pärast lahutust abiellusid nad taas aastal 1938. Remarque noore sõdurina Remarque 1929. aastal Remarque'i esimene naine Ilse Jutta Zambona · 1931. aastal lahkus Saksamaalt. Ta ostis omale villa sveitsi Porto Rocosse ning elas seal ja Prantsusmaal kuni 1939. aastani · 1938. aastal võeti temalt Saksa kodakondsus tema sõjavastaste teoste tõttu · 1939. aastal emigreerus USAsse. 1947. aastal sai ta antud riigi kodakonduse · 1948. aastal asus elama sveitsi, kus ta oli oma surmani · 25. veebruaril 1958. aastal abiellus Remarque filminäitleja Paulette Goddargiga · Suri 25. septembril 1970. aastal Locarnos pärast kuuendat insulti Remarque'i teine naine Paulette Goddardi Looming · Suurema tuntuse sai 1929. aastal ilmunud teosega "Läänerindel muutusteta". Romaan tõlgiti umbes viiekümnesse keelde. 1930. aastal ilmus ka samanimeline film · 1931
või inglise keele poolt modifitseeritud eesti sõnu. Kõige elementaarsemateks näideteks võib tuua tervituse ja hüvastijätu sõnavara. Vene keel: Eesti on minevikus olnud pikka aega NSV Liidu nii-öelda käsutuses, ning kuni tänini elab Eesti territooriumil sadu tuhandeid venelasi, seega ka vene keel on vägagi suureks eesti keele mõjutajaks. 4. Mida peaks eesti keele säilitamiseks tegema? Praegu ei ole veel hilja midagi suurt käsile võtta. Näiteks võiks Eesti kodakonduse saamiseks kehtestada palju rangemad keeleoskuse normid. See suurendaks mingilgi moel eesti keele oskustaset ning mõnel määral ka levikut mujal maailmas. Mida rohkem on keelekasutajaid, seda rohkem see tunnustust kogub. Koolides, eelkõige tunnisiseselt võiks kasutusele võtta keelekasutuse reeglid. Selle all mõtlen slängi piiramist/keelamist kooli territooriumil. Usun, et ka selline toiming ei teeks sugugi halba. Mõnes mõttes oleks viimane üritus sõnaõiguse piiramine, kuid
Jagati kõikidele vabadele meestele kodakondsust. Riigi juhtis ainuvalitseja keiser. 6. Divide et impera ehk jaga ja valitse Itaalias oli enamik linnu ja rahvaid esialgu Rooma liitlased. Liidulepingu kohaselt pidid oma sõjajõud andma Rooma käsutusse ja loovutama 1/3 maast, millest moodustus Rooma riigi maatagavara. Makse maksma ja muid kohustusi neil ei olnud. Järjest enam linnu sai munitsiipiumi staatuse: elanikud said Rooma kodakonduse, kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse. 7. Rooma õigus Kõik Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. Neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ega karistada. Kõigil kodanikel oli õigus kaevata edasi kõrgemale seadusandjale vabariigis rahvakoosolekule, keisririigis keisrile. Keiser kui kõrgem seadusandja ja riigi ülemkohtunik pidi alluma seadustele ja andma neid välja mitte isiklikest, vaid riiklikest huvidest lähtuvalt. Rooma oli õigusriik. Rooma seadusandlus
*Millega tegelevad: mõjutavad poliitilisi otsuseid, aitavad lahendada sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, loovad töökohti, pakuvad erinevaid teenuseid. Kodanik. Kuidas saadakse kodanikuks? Poliitilised õigused kodanikel. Kes on kodanik? Inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus. Kodanikuks sündimine: IUS SOLI e. Territoriaalne põhimõte tähendab seda, et vastava riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakonduse. (USA, Brasiilia). IUS SANQUINIS põhimõte tähendab, et laps omandab sündides vanemate kodakondsuse. Kuidas kodakondsust saadakse? *Kodanikuks sünnitakse kodanik on see, kellel vähemalt üks vanem on Eesti kodanik. *Kodakondsuse võib saada naturalisatsiooni korras, võib anda riik järgmistel juhtudel: *Kui isik abiellub kodanikuga. *Kui isik lapsendab kodaniku. *Kui isik on osutanud erilisi teeneid riigile. *Kui isik taotleb kodakondsust
Caesar (100/102 ekr -44 ekr) dictator perpetuus, pater patriae Octavianus imperator Augustius 27 ekr Saksa-Rooma keisririik. Otto ,,1 Romanum imperator augustus" Rooma riigi kesksed ideed pärandusid edasi. 1 idee - au (aga peaks olema vähem vägivaldne, sest eesmärk pole mitte ellujäämine, vaid teiste rahvaste valitsemine). 2 idee inimkond ongi loodud kui üks kogukond, ideaalis võiks olla ka tervikuna valitsetud. Kõik rahvad olematult võrdsed. Alistatud rahvastele Rooma kodakonduse andmine. 3s- keiser kui valitseja mitte ainult rahvaste üle, vaid kogu maailma valitseja ka oma riigist väljaspool elavatele rahvastele. Universaalne riik, mis ei tunnistanud partikularismi ehk seda, et kõrvuti eksisteerivad erinevad poliitilised suundumused. Veel Rooma ideoloogiaid: militariseeritus (kodanikud orienteeritud sõjale, kuid samas ei püsi vaid relvade jõul), seadus ehk õigus kui inimmõistuse kõrgem väljendus ,,Corpus Iuris Civilis", tsivilisatsioon ehs kord ja
Omandiõiguse tekkimine kinnisasjadesse- res mancipi olid esialgselt tootmise põhivahendid ja neis võib näha ühiskondlikku omandi jälgi. Tähtsaimaks res mancipi liigiks oli maa. Roomas etendas olulist osa ager publicus - maa, mis algselt kuulus riigile, s.o. Rooma kogukonnale tervikuna, millest aga suur osa jaotati kodanike vahel ja muutus lõpuks eraomandiks. Et algul polnud tegemist eraomandiga, näitab rooma omaniku poolt loodud lause: maatükk kuulub mulle kodakonduse õiguse alusel, st. seepärast, et nii on maa jaotatud kogukonna liikmete vahel. Kui keegi rikkus sellise maatüki kasutamist, oli esialgu kaitse aluseks õigusrikkumine, mitte õigus kui selline. Siit arvatavasti arenes ka omandi kaitse rei vindicatio kujul, kus hageja maatüki kohta pidulikult deklareeris(avalikult kuulutama) magistraadi (linnavalitsuse, rae) ees. !!!Omandiõigus kuulub asjaõiguse valdkonda. eraõigus-asjaõigus-omandiõigus
Olulist rolli mängib võimu legitiimsus ehk valitsejate ja alluvate üksmeel põhiväärtuste, ühiskonna arengustrateegiate ja rahva osaluse suhtes. Kultuuri teisendavad ka infotehnoloogiline areng ja rahvastikuprotsessid, eriti massilijne rahvastikuränne. Kultuuri õppimine ehk sotsialiseerumine. Protsess, mille käigus kujundatakse ühiskonnaliikmetes väärtusi ja hoiakuid poliitilise süsteemi kohta. Sotsialiseerumine toimub ühest küljest sihiliku õpetamisena. Nt koolis või kodakonduse taotlejale. Teisest küljest omandab ühiskonnaliige teadmisi ja hinnanguid oma igapäevaelu kogemusest. Institutsioone, mis tegelevad sotsiaalse õpetamisega, nimetatakse sotsialiseerimisagentideks. Siia kuuluvad perekond, kool, eakaaslaste grupid, töökaaslased, massimeedia, kodanikuharidusega tegelevad institutsioonid. Kodakondsus poliitilise identiteedi tegurina. Inimene, kes on oma sünnimaal üles kasvanud ja saanud sel maal koolihariduse, omab õigust selle riigi kodakondsusele
vahendusel riigivõimu. Riiklik korralduse vorm - territoriaalne jaotus: 1) Lihtriigid e. unitaarriigid - haldusterritoriaalsetel üksustel ei ole iseseisva riikluse tunnuseid. Territoorium jaguneb haldusterritoriaalsel põhimõttel. 2) Liitriigid e. föderatsioonid - üksikute riikide ühendused. Ühenduste osadel riiklik suveräänsus mingil määral. Suveräänsus seisneb esindus ja täitevorganite seadusandluse, kohtusüsteemi ja vahel kodakonduse olemasolus (erivormiks konföderatsioon - ühised vaid osa riigi funktsioone). 16. Riigiorganite tunnused ja nende liigitus: Tunnused: 1) Riigiorganite süsteemi element, riigi aparatuurne osa 2) Riigivõimu volitused 3) Riigiorganil endal on kindel süsteemne sisemine liigendatus 4) Moodustub seadusega ettenähtud vastavas korras 5) Riigiorganil on kindel ülesanne ja pädevus selle realiseerimiseks
jurisdiktsioonile. Rahvusvaheline õigus ei sea piiranguid siseriiklike kohtute tsiviiljurisdiktsioonile aga piirab kriminaaljurisdiktsiooni piiriülest teostamist järgmiste printsiipide aluses: 1) territoriaalsuse printsiip peamine ja kõige laialdasemalt kasutatav printsiip, mille kohaselt omab riik üldjuhul jurisdiktsiooni nend kuridegude suhtes, mis on pandud toime tema territoorimul ning seda nii kodanike kui ka välismaalaste puhul. 2) kodakonduse ehk aktiivse isiku printsiip riik võib teostada kriminaaljurisdiktsiooni oma kodanike üle olenemata sellest, kas kuritegu on toime pandud kodu- või välismaal. 3) Passiivse isiku printsiip sellisel juhul riigid väidavad, et neil on kriminaaljurisdiktsioon nende kuridegude suhtes mis on suunatud nende kodanike vastu välismaan ning seda olenemata sellest, et kuriteo toimepanijaks on välismaalane. 8
*põhiseaduse muutmist saab algatada eesti president v vähemalt 21 riigikogu liiget. Riigikogus peab põhiseaduse parandust alustama 2 järjestikust koosseisu, st paranduse ellu viimiseks kulub 5-8a. *põhiseadust on võimalik muuta ka kiireloomuliselt. Selleks peab küsimuse arutamist pooldama 4/5 ja vastu võtmise poolt hääldama 2/3 parlamendi saadikutest. KODANIK JA KODAKONSUS. Kodanik on ühiskonna elus aktiivne isik, kes omab seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi. Kodakonduse võib inimene omandada: I SÜNNIÕIGUSEGA. 1. VEREÕIGUS-laps omandab sündides oma vanemate kodakonsuse, kehtib ka Eestis. 2. PÄIKESEÕIGUS-laps saab selle kodakonsuse, mis riigi territooriumil ta sündis. (USA) II NATORALISATSIOONIKORRAS st kodakonsus saadetakse vastava õigusliku protsetuuri läbimis korras.-võib nii kanda kodakonsuse välismaalase kui... 1. keegi lapsendatakse selle riigi kodaniku poolt. 2. keegi taotleb selle riigi kodakonsust 3
(raske ette kujutada, milline näeb välja faktiline suhe juriidilise isikuga) - Staatuse teooria kodanikud on territoriaalkorporatsiooni liikmed (staatus kui liikmelisus) Põhiseaduse järgi omandatakse kodakondsus: - Sünnijärgselt - Ius sanguinis (,,vereõigus") - Ius soli (,,maapinna õigus") Eestis saab nii kodakonduse ainult leitud laps; kehtib pigem USA-s - Naturalisatsiooni kaudu (kodakonduse andmise otsustab lõpuks Vabariigi Valitsus) Kodakondsus kaotatakse: - Ise loobud avalduse alusel - Kodakondus võetakse ära - Kodakondsuse kaotab automaatselt, kui isik võtab vastu teise riigi kodakondsuse Euroopa Liidu kodakondsus:
annaabi.ee 
