ühiskonna liikmetena omandanud.' Europotsentristlik, universalistlik, evolutsionistlik, `madalat' ja `kõrget' kultuuri eraldav mudel 2. küsimus Kultuur antropoloogide arvates: Franz Boas (1858-1942): Kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade väljendusvorme, üksikisikute reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju.' Nt. Clyde Kluckhohn (1947): Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks kogukonna elutegevusteks 3. küsimus Kanooniline suhtlussituatsioon (John Lyons): Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. 4. küsimus Põhilised kommunikatsioonimudelid: 1."Rahvamudel": põhineb torumetafooril Saatja pakib sõnumi (konteinerisse), pakk saadetakse ühendustoru mööda saajani, saaja avab paki, saab sõnumi kätte.
7. Mis on kultuur antropoloogide arvates (esitage kolm määratlust)? 1) ,,Kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade väljendusvorme, üksikisikute reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju." (Boas) 2) ,,Kultuur on tavaline." (Williams) See, mis on normaalne, iseenesestmõistetav. See, mida ei märka. 3) ,,Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks kogukonna elutegevusteks." (Kluckhohn) Hõlmab sotsialiseerumise käigus omandatud eluviisi tervikuna (ühiskondlik pärand, tavad, uskumused, moraalsed tõekspidamised). 8. Nimetage kultuurivormide liike (5 kuni 6). 1) Sõnade tähendused. 2) Keel ja keelelist käitumist suunavad normid/väärtused. 3) Üldised käitumisnormid. 4) Ihaldustäratavate ja tülgastusttekitavate objektide prototüübid. 5) Institutsioonid. 6) Esemed, jagatud sümbolid. 7) Ideaalid ja antiideaalid. 9
7. Mis on kultuur antropoloogide arvates (esitage kolm määratlust)? a. Boas: 'Kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade väljendusvorme, üksikisikute reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju.' b. Williams: Kultuur on tavaline (Kultuur = inimtegevus ja sümboolsed struktuurid, mis sellele tegevusele tähenduse annavad) c. Clyde Kluckhohn (1947): Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks kogukonna elutegevusteks d. Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine (Geert Hofstede) 8. Nimetage kultuurivormide liike (5 kuni 6). Erisused: a. Soo roll kultuuris b. Religioossus vs sekulaarsus c. Monokroonsus vs polükroonsus d. Individualism vs kollektivism e. Hierarhia vs egalitaarsus f. Subkultuurid g
kultuuri hulka kuuluvat inimühiskonnas). Kultuuridefinitsioonide tüpoloogiast Erinevad kultuuri uurivad distsipliinid ja teooriad rõhutavad kultuuri määratledes ja uurides erinevaid mõiste kultuur tähendusi. Neid kultuuri määratlemise viise uurides saame omakorda teada nii mõndagi vastava distsipliini teoreetilise tausta, valitseva paradigma ja huvide kohta. 1952 aastal avaldavad USA antopoloogid Alfred L. Kroeber ja Clyde Kluckhohn uurimuse Culture: A Critical Review of Concepts and Definitions, milles nad loetlevad 164 erinevat kultuuridefinitsiooni. (Tänaseks on neid umbes 400 ringis.) Siinkohal pole muidugi mõtet neid kõiki üles lugema hakata, küll aga võib neid definitsioone omavahel võrreldes ja koondades välja tuua 6 peamist kultuuri mõistmise viisi: 1. Deskriptiivsed definitsioonid käsitlevad kultuuri kui kõikehõlmavat totaalsust, mis koosneb reast sotsiaalse elu ilmingutest ja loetlevad sotsiaalse
viisakuse kaudu, viisakusnormid on kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihdelat seotud viisakusega Halliday: 1)ideatsiooniline- ligikaudu sama, mis transaktsiooniline 2)interpersonaalne- ligikaudu sama, mis interaktsiooniline 3)tekstuaalne- need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt ,,Kuigi" 8. Mis on väärtused (vrdl Clyde Kluckhohni, Talcott Parsonsi ja Geert Hofstede definitsioone)? Clyde Kluckhohn: väärtused kui tõekspidamised selle kohta, mida peetakse soovitatavaks. Väärtused annavad indiviidile, grupile või ühiskonnale suhteliselt stabiilse ja sarnase orientatsiooni erinevate olukordade suhtes Parsons: väärtused on moraalsed tõekspidamised, millele inimesed toetuvad, põhjendamaks oma käitumise sügavamaid põhjuseid Hofstede: väärtus on üldine tendents eelistada mingit asjade seisu teisele 9. Millised on Geert Hofstede väärtusdimensioonid?
autentses 7. Mis on kultuur antropoloogide arvates (esitage kolm määratlust)? 1)Boas: 'Kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade väljendusvorme, üksikisikute reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju.' 2)Williams: Kultuur on tavaline (Kultuur = inimtegevus ja sümboolsed struktuurid, mis sellele tegevusele tähenduse annavad) 3)Clyde Kluckhohn (1947): Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks kogukonna elutegevusteks 4)Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine (Geert Hofstede) 8. Mis on interkulturaalne pädevus?Oskus mõista teise kultuuri kommunikatsioonimudeleid ja ennast nendele vastavalt mõistetavaks teha. 9. Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit (Gudykunsti järgi)? 1) Teadvustamata pädevuse puudumine 2)Teadvustatud pädevuse puudumine 3)Teadvustatud pädevus
Surm on kogemus, mis seob inimesi sõltumata ajastust või asukohast. See on midagi, millega iga inimene kunagi silm silma vastas seisma peab ja seda fakti ei tee olematuks mitte ükski religioon, edukus, klassikuuluvus ega rikkus. Surm teeb meid kõiki võrdseks. Suremise paratamatus, sellega kaasnev lõplikkus ning ebakindlus selle üle, kas eksisteerib ka elu pärast surma, tekitab paljudes hirmu. Usk on aidanud seda hirmu lahustada. Kultuuriantropoloog Clyde Kluckhohn väidab, et inimesi eristab teistest elusolenditest kolm asja: oskus valmistada tööriistu, mõistetav kõnekeel ja religioon (Duodecim 2003, lk 1281). Maakeralt pole seni leitud ainsatki eelajaloolist, ajaloolist ega tänapäevast kultuuri, milles poleks märke religioossest mõtlemisest ja käitumisest. Me võime järeldada, et kuigi mitte kõik inimesed ei ole religioossed ehk homo religiosus, on religioon ometi üks homo sapiensi määravamaid liigiomadusi
kultuuri hulka kuuluvat inimühiskonnas). Kultuuridefinitsioonide tüpoloogiast Erinevad kultuuri uurivad distsipliinid ja teooriad rõhutavad kultuuri määratledes ja uurides erinevaid mõiste kultuur tähendusi. Neid kultuuri määratlemise viise uurides saame omakorda teada nii mõndagi vastava distsipliini teoreetilise tausta, valitseva paradigma ja huvide kohta. 1952 aastal avaldavad USA antopoloogid Alfred L. Kroeber ja Clyde Kluckhohn uurimuse Culture: A Critical Review of Concepts and Definitions milles nad loetlevad 164 erinevat kultuuridefinitsiooni. (Tänaseks on neid umbes 400 ringis.) Siinkohal pole muidugi mõtet neid kõiki üles lugema hakata, küll aga võib neid definitsioone omavahel võrreldes ja koondades välja tuua 6 peamist kultuuri mõistmise viisi: 1. Deskriptiivsed definitsioonid käsitlevad kultuuri kui kõikehõlmavat totaalsust, mis koosneb reast sotsiaalse elu ilmingutest ja loetlevad sotsiaalse
- Franz Boas (1858-1942): - ,,Kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade väljendusvorme, üksikisikute reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju." - Ajalooline partikularism/kultuuriline relativism - Vrd Raymond Williams (1921-1988): ,,kultuur on tavaline". Kultuur = inimtegevus ja sümboolsed struktuurid, mis sellele tegevusele tähenduse annavad. Nt. Clyde Kluckhohn (1947): Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks kogukonna elutegevusteks. Hõlmab sotsialiseerumise käigus omandatud eluviisi tervikuna (ühiskondlikku pärandit, tavasid, uskumusi, moraalseid tõekspidamisi, jne.), mida põlvest-põlve edasi antakse, kuid mis on samas ka pidevas muutumises. Clifford Geertz (1926-2006): ,,Inimene on loom, kes ripub tema enda poolt punutud tähenduste võrgus. Minu jaoks on kultuur see võrgustik ning selle uurimine ei peaks olema
Kultuuri teooria väljund on midagi mis ulatub kaugemale igast kultuurilisest kontekstist. Ei aita mõista mõnda konkreetset kult. nähtust. sellega tegeleb kultuuri kriitika erinevad valdkonnad. Kul.teooria on midagi laiemat. Vastused on vaja leida küsimustele mis on kultuur. Millised on piisavalt teoreetilised meetodis kultuuri uurimiseks? Mida üldse on võimalik kultuuri teooria abil teada saada? Miks on seda üldse vaja? Kultuuri määratlemine: ei ole üldse lihtne. 1952 Kroeber ja Kluckhohn üritasid süstematiseerida Ameerikas. Nende raamat sisaldab üle 200 kul.definitsiooni ja seda ainult inglis.k. taustas. pärast seda on palju def. juurde tulnud. Võib olla peaks kul. mõistest loobuma. Kui rääkida kul. kui millesti stabiilsest diskreetsest tervikust, siis on seda võimalik ära kasutada poliitlist eesmärkid saavutamiseks. Meie riik, meie kultuur, kõik mis kokku ei sobi sellega ei ole meie ühiskonnas vajadust. Suur hulk teoreetikuid leiavad, et kui kult
revealed-at the end of an active, public, effortful commitment to the event. More far-flung illustrations of the power of effortful commitments exist, as well. There is a tribe in southern Africa, the Thonga, that requires each of its boys to go through an elaborate initiation ceremony before he can be counted a man of the tribe. As with boys in many other primitive tribes, a Thonga boy endures a great deal before he is admitted to adult membership in the group. Anthropologists Whiting, Kluckhohn, and Anthony (1958) have described this three-month ordeal in brief but vivid terms: When a boy is somewhere between 10 and 16 years of age, he is sent by his parents to "circumcision school," which is held every 4 or syears. Here in company with his age-mates he undergoes severe hazing by the adult males of the sociery. The initia- tion begins when each boy runs the gauntlet between two rows of men who beat him with clubs
to furnish a goodly number of speakers; another, that reportedly only 28 non-Navahos—mainly anthropologists and missionaries—could speak the language, and none of these were German or Japanese; a third reason was the extreme difficulty of the tongue and the near impossibility—even if someone did learn it—of counterfeiting its sounds. "Sounds [in Navaho] must be reproduced with pedantic neatness . . . almost as if a robot were talking," wrote anthropologist Clyde Kluckhohn. "The talk of those who have learned Navaho as adults always has a flabby quality to the Navaho ear. They neglect a .slight hesitation a fraction of a second before uttering the stem of the word." A hint of its complexity may be seen in some of its verb forms, on which it insists. The stems of many Navaho verbs differ with the object acted upon. Thus one stem must be used with long objects (pencils, sticks), another with slender flexible objects (snakes, thongs), and still others with granular
annaabi.ee 
