Suur kirikulõhe tekkis paavstist ja patriarhist, kes kuulutavad üksteise vastu vastastikku tagandatuks. Nad läksid omavahel tülli ja panid teineteise kirikuvande alla. See pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele. Esimene oli paavsti võimu all ning on tuntud kui katoliku kirik ja teine õigeusu ehk kreekkatoliku kirik allus patriarhile. Varane keskaeg hindas kloostrielu kristluse kõrgema, täiuslikuma vormina. Kloostreis säilitati ja paljundati endisaegset, sh antiigi kirjavara ja kirjutati kroonikaid. Tehti sõjaretkesid ja palverännakuid Palestiinasse Kristusega seotud paikadesse, see muutis vanu harjumusi, kuid suurendas muret hinge õnnistuse pärast. Kloostrisse mindi sellepärast, et endi patte lunastada ja rahu saada välismaailmast, mis neid segas. Nad jätsid maha kõik mis neid segas. Vaimuliku võimu esindaja oli paavst. Paavsti määras ametisse Rooma linna ja ümbruskonna aadlisuguvõsad
võistles mosaiigiga. Emailvärvid on ebatavaliselt jõulised ja puhtad, mille tagajärjel raukade hallid habemed särasid sageli sügavsiniselt. Tarbekunsti luksus oli vaimustav kulla hiilgus, kristalli läbipaistvus ja vääriskivide sädelus- see kõik oli allutatud ülesannetele, mida esitas kunstitäiuslikkus. Bütsantsi brokaatkangad levisid samuti kõikjale kogu maailmas. Kui türklased olid vallutanud Konstantinoopoli 1453a. jätkus bütsantsi kunsti viljelemine ainult mõningais kloostreis. Bütsantsi kunst on viljastanud Lääne-Euroopa ja eriti Venemaa kunsti arengut. Ainult oma tuhandeaastase olemasolu vältel mängis Bütsants maailma kultuuriajaloos tähtsat rolli. Bütsants säilitas Euroopale antiikkultuuri pärandi ning päästis ta araablaste pealetungi eest. Kasutatud kirjandus : 1. ENE nr 1 2. M.V. Alpatov ``Kunstiajalugu`` 3. Lühikokkuvõtted koolimaterjalist
St. Galleni klooster Sveitsis. 5 Suurte kirikupühade, eriti jõulude ja ülestõusmispühade teenistustejaoks kujunesid sellistest troopidest 1 aastatuhande lõpul pikemad dialoogid, millest sündis liturgiline draama: teatraalne stseen jumala-teenistuses, kus kanti lauldes ette selle pühajuurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik . KESKAEGNE ILMALIK LAUL Kirjalik traditsioon sündis kloostreis, kirjaoskust vajasid algul peamiselt vaimulikud, kel oli vaja kirjapanna eelkõige liturgilisi tekste ja laule. Hoopis pikemaks ajaks jäi suuliseks traditsiooniks ilmalik laul. See on ka peamine põhjus, miks me teame temast hoopis vähem kui kirikulaulust. Esimeste ilmalike laulude kirjapanijaiks olid goljaarid ehk vagandid - rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Nende luule oli põhiliselt ladinakeelne ja üpris siivutu sisuga: armu-ja
algupära ja tegevusala. Näiteks, ülemkihis olid kaupmehed, keskkihis käsitöölised ja alamkihis muud lihtsavate ametite pidajaid. 19) Pärast Liivi sõda rahraarv langes 100000inemeseni. Eesti aladel elasid eestlased, sakslased, venelased, rootslased. l. 42 20) Vaimuelu 21) Keskajal ühendas kogu Euroopat katoliiklus ja ladina keel ning sellel pöhnes kultuurielu. Ladina keelt kasutati kirikutes, kloostreis, ülikoolides, kauplemisel, diplomaatias jne. 22) Vana-Liivimaa piiskopkondade keskustesse rajati toomkoolid, millest kõige kauem tootas Tallinna Toomkool Keskaeg Toomkoolide eesmärgiks oli tagada haritud vaimulike kuid õpetati ka linnarahva lapsi Esimeses kooliastmes õpetati matikat, retoorikat ja dialektikat, teises aga aritmeetikat, geomeetriat, muusikat ja astronoomiat 15 saj hakati rajama lihtrahva jaoks linnakoole, mis koosnesid alamastmest või olid
Küsimused lk 12 1) Missugustest allikatest pärineb varasem teave Eesti alade muusikast? V: Vanadest kroonikatest või harva säilinud dokumentidest Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikast ,,Gesta Danorum", Läti Henriku ,,Liivimaa kroonikast", Balthasar Russowi kroonikast. 2) Mida uut tõid 13.sajandi sündmused Eesti alade muusikasse? V: Eesti- ja Liivimaale kerkis järjest uusi kirkuhooneid ja kabeleid, rajati kloostreid ja võimsaid ordulinnuseid. Suuremaid kirikuis ja kloostreis, kus oli rohkem vaimulikke ja õppinud lauljaid, kõlas jumalateenistusel ka laul ühehäälne gregooriuse laul ning selle pinnal tekkinud varajase polüfoonia vormid. Kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa piiskopikirikute ja kloostrite juurde rajatud koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Õppekavas oli kirikulaul. 3) Kirjelda ja iseloomusta lühidalt ilmaliku muusika seniseid traditsioone ja edasist käekäiku Eesti aladel. Mille poolest erines ränd- ja linnamuusikute tegevus?
väikesteks osadeks, mille etteotsa tõusid kohalikud maaomanikud feodaalid- ehk tekkis feodaalne killustatus. 2. Varakeskajal olid kloostrid tähtsad majanduselu edendajad ning haridus- ja kultuurikolded. Tollal oli kirik ühiskonnas arvestatav kultuurikandja ning vaimulikud sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Juba vana kirik, eriti aga varane keskaeg hindas kloostrielu kristluse kõrgema, täiuslikuma vormina. Kloostreis säilitati ja paljundati endisaegset, sh antiigi kirjavara ja kirjutati kroonikaid. 3. Sõdade eesmärke ei õnnestunud lääneeurooplastel saavutada sest Jeruusalemm ja Püha Maa jäid moslemite valdusesse, ülemailmset paavstiriiki ei tekkinud. 4. Tagajärjed eurooplastele olid et nende maailmapilt avardus, kujunesid uued kaubateed varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi. Kerkisid
Katoliku vaimulikkonna struktuur on keerukas. Preestrit peetakse inimeste ja Jumala vahendajaks. Vaimulikuks võivad olla ainult mehed. Kehtib t s ö l i b a a t ( abielukeeld). Vaimuliku tunnuseks on t o n s u u r ( paljakspöetud laik lagipeas). M u n g a - ja n u n n a s e i s u s tähistab pühendumist Jumala teenimisele kindlate reeglite järgi ( ordueeskirjad, kloostrikord). Rohkearulistest katoliku ordudest on tähtsamad : 1) benediktlased. Elavad kloostreis, tegelevad palvetamise ja kehalise tööga; 2) frantsisklased. Peavad elama lihtsuses ja vaesuses, tegelevad põetamise, hoolekande ja loodushoiuga; 3) dominiiklased. Preestriordu, siis neil pole kloostreid. Küll aga peavad jesuiidid ülal rohkeid haridus- ja teadusasutusi. Enamikul mungaordudest on olemas ka nais- ja ilmikharu. Ka katoliku kirikutalitused on pidulikud ja värvikad. Kirikud peavad olema avatud iga päev koidust ehani
Tartus ja Lihulas. Dominiiklaste kerjusmungaordu (jutlustajad vennad) asutas kloostrid Tallinnas ja Tartus, XVI saj. ka Narvas. Frantsisklaste kerjusmungaordul (hallid vennad) olid kloostrid Tartus, Viljandis ja Rakveres. Dominiiklased ja frantsisklased levitasid jumalasõna oma kerjamisrännakutel. Rännates vajasid nad kohaliku rahva keelt (dominiiklaste ordul oli see üks elukorralduse nõuetest). Nii muutusid nad omamoodi rahvaõpetajateks. Oma Tallinna kloostreis pidasid nad jumalateenistusi nii saksa kui eesti keeles. Munkadel oli kohalike märgatav poolehoid. 1407.a. hakati ehitama augustiinlaste ordu kloostrit Eestis. Selleks oli Püha Brigittale ja Neitsi Maarjale pühendatud segaklooster (nunnad ja mungad koos) Pirital. Maarahvas XIV XVI sajandil Veel 13.-14. saj. loeti eestlasi vabadeks, neid nimetati eestlasteks või vastristituteks. Tunnistati ka eestlaste õigust märilikule maakasutusele.
7. Uusaegse lüürika ja proosa algus. Petrarca ja Boccaccio (RA, MKL, Boccaccio Dekameron, Petrarca Secretum) Francesco Petrarca · Uusaegse lüürika isa; Noorus möödus Avignonis, Nägi seal kirikus esmakordselt Laurat, kellest sai tema südamedaam ja muusa ja kogu loomingu suurim ülistus jne. · Huvi antiikkirjanduse ja filosoofia vastu, kuigi õppis Bolognas õigust. Temast sai niisiis esimesi uusaegseid humaniste. Tema avastas Euroopa kloostreis rännates igasugu väärtusi, nt Cicero ,,Kirjad". · Sai ladinakeelse poeemiga ,,Africa" juba 1341 nii kuulsaks et teda krooniti Roomas Kapitooliumi mäel loorberipärjaga. · Hoolimata vaimulikuametist oli vaba ja sõltumatu humanistlik isiksus. Unistas sünnimaa ühendamisest tervikuks. Kirjutas enamasti ladina keeles. · ,,Saladus" ehk ,,Maailmapõlgusest" vestleb püha Augustinusega. Vaidleb
Petrarca ja Boccaccio Uusaegse lüürika isa on Petrarca, kuigi juba trubaduurid valdasid suurt vormitäiust ja uue maheda stiili meistrid viljelesid sonette. F. Petrarca uusaegse lüürika isa. Tema noorus möödus Avignonis, kus nägi kirikus esmakordselt Laurat, kellest sai tema südamedaam ja muusa, kogu loomingu suurim ülistus. Huvitus antiikkirjandusest ja filosoofiast, kuigi õppis Bolognas õigust. Temast sai üks esimesi uusaegseid humaniste. Ta avastas Euroopa kloostreis rännates igasugu väärtusi, nt Cicero ,,Kirjad". Sai ladinakeelse poeemiga ,,Aafrika" juba 1341 nii kuulsaks, et teda krooniti Roomas Kapitooliumi mäel loorberipärjaga. Hoolimata vaimulikuametist oli vaba ja sõltumatu humanistlik isiksus. Unistas sünnimaa ühendamisest tervikuks. Kirjutas enamasti ladina k. Itaaliakeelne ,,Laulude raamat" meenutab Dante teost ,,Uus elu" mõlemad pihivad armastuse lugu ja tunnet enne ja pärast armastatu surma. Petrarca teos on Dante omast mahukam
kaupmeeste kätte koondus. Arenesid ka merekaubandus ja pangandus. Keskaegsete linnade kasvu ja õitsengu tulemusena Prantsusmaal 12. Saj. II poolel välja kujunenud gooti arhitektuur jäi suures osas Itaaliale võõraks. Alates 13.sajandist võis küll täheldada gooti dekoratiivdetailide kasutamist, mitte aga konstruktiivsete põhimõtete järgimist. Prantsusmaalt Itaaliasse tulnud tsistertsi mungad püüdsid oma 13.saj. ehitatud kloostreis küll kinni pidada traditsioonilisest gooti ehituskunstist (Fossanova klooster, eriti kloostrikirik, 12.saj. lõpp, 13.saj. algus), dominiiklased ja frantsiskaanlased seevastu pidasid kinni Itaalias juurdunud ehitustraditsioonidest ja arendasid välja itaalia gootikale iseloomulikud jooned. Need ilmnevad eeskätt lihtsas ruumilises lahenduses, kus gootikale omast vertikaalsuspüüet tasandasid ümarkaarsed avaused ning horisontaalsete ridadena laotud
annaabi.ee 
