• Intensiivkasvatus annab rohkem saaki • Sõltub iga põllumehe kasvatusviisist • Talinisu- rohkem saaki • Ebasobivad kasvutingimused- saagikus ja kvaliteet madal Statistika (2011) TALINISU SUVINISU Külvipind 47 800ha 81 100ha Kogusaak 143 700t 209 600t Saagikus 3020kg/ha 2750kg/ha Kvaliteet • Proteiini sisaldus • Kleepvalgu sisaldus Saadused • Toit- leib sai, kondiitritooted, pasta, manna, jahu, klii, kuskus • Jook- viin, õlle • Söödavili • Õlest saab paberit, punutisi Kasutatud kirjandus • http://entsyklopeedia.ee/artikkel/nisu2 • http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatu s/teraviljakasvatus/suviteraviljad/suvinis u#.Vfba7BGqqkp • http://www.hkhk.edu.ee/teravili/nisu.html Aitäh!
Soome ja Rootsi tööleminek on veel normaalne, sest siis saab käia tihti Eestis sõpradel külas. Aga kui minna Saksamaale või igegi kaugemale näiteks U.S.A-sse siis on olukord juba eriti raske. Sest juba lennu pilet U.S.A-sse maksab isegi rohkem kui eesti keskmine kuupalk ning see muudab sõprade ja perekonna nägemise väga harvaks. Kuid sõbrad ja pere on ülmalt tähtis osa minu elust. Aga välis maal elamisel on ka mõned plussid. Lõunamaades on selleks kindlasti klii- ma. Seal ei ole vähemalt talvel -30°C ja suvel +30°C. Eesti üks suuri plusse aga ongi tema asukoht. Meil ei ole vähemalt suuri üleujutusi, maavärinaid, põuaperjoode ega ka vulkaanipurskeid. Minu jaoks on Eesti mõnus väikeriik. Siin on kõik võimalused enda arendamiseks ja on ka võimalus tõusta maailma tippu oma erialal. Nagu seda on teinud Kerli, Gerd ja ka skype loojad.
TERAVILJASAADUSED 1.KLII 2. KRUUP 3. TANG (LÕUNA-EESTI; PEENTANG) 4. MANNA 5. JAHU(PEENEM JA JÄMEDAM) KA. TÄRKLIS Klii ehk kest NISU · Nisutang · Nisuhelbed · Nisujahu graanulid · Manna · Kliid · Tärklis VESKIMATI JAHUD Nisukliid saadud kestast Suurepärane nisujahu saadud idust ja tuumast Eriti hea nisujahu saadud idust Grahamjahu täisterajahu NISUTERA KEEMILINE KOOSTIS PROTSENTIDES
Kliima-pikaajaline ilmade režiim(Eestis on parasvöötme mereline kliima,sisemaa pool on külmem).Ilm-õhkkonna hetke seisund.Mer eline kliima-sademeterohke,väike temp.kõikumine.Mandriline klii ma e.kontinentaalne-sademete vähesus,õhutemp.suur kõikumine.Ül eminekuline e.paraskontinentaalne kliima tuleneb Eesti asendist Euraasia mandri loodeosas.Eesti kliimat mõjutavad tegurid:1)kau gus ekvaatorist-sellest oleneb päikesekiirguse hulk.2)kaugus ookea nist-mida lähemal ookeanile,seda väiksem temp.kõikumine ja niisk em kliima.3)õhumassid ja valitsevad tuuled-parasvöötme mereline mõjutab meid,parasvöötme läänetuuled-muudavad meie kliima nii skeks.4)reljeef-mõjutab temp
4. Riisi kasvatus Riis on pea mine teravili, mida Aasias kasvatatakse. Isegi kui teised riigid mujal maail mas on saanud olulisteks riisitootjateks, on Aasiasse koondunud peaaegu kogu maail ma riisitoodang (94 % ). Suuri mad riisitootjad on Hiina, India, Pakistan, Tai ja USA. Riisi kasvatatakse troopilistel ja subtroopilistel aladel. Riis on üheaastane taim, mis kasvab kerge mini troopilises klii mas. Riisitai m v õib olla 0,61,8 m kõrge, sel on harulised varred, mis lõppevad 2030 c m pikkuste p ööristega. Iga pööris koosneb 50300 õiest, millest m o odustuvad terad. Algselt kasvas riis kuival pinnasel, aga mutatsioonide k äigus muutus se e pooleldi vees kasvavaks taimeks. Enamik riisisorte kasvab üleujutatud põldudel, kus ve etase on 1015 c m. Hooli mata sellest kasvab riis väga erinevates keskkondades, aga kiire mini ja jõulise malt soojas ja niiskes kohas
Vt. Joonist 4. SUBSTRAATIDE KLASSIFIKATSIOONID · Kompostid · Toormaterjalid: a) Puit - muuks otstarbeks kõlbmatu lehtpuupuit, sobib ka mädapuit.Võib olla nottidena, pakkudena, kändudena, laastudena, saepuruna vms metsa sae paberi möölitööstuse jäätmetest. b) Põhk kõigi teraviljade õled. c) Sõnnik mitmete koduloomade, eriti hobuse, tänapäeval ka kanasõnnik. d) Klii viljavahelduse jäätmed e) Pilliroog f) Vanapaber g) Olmejäätmed linnareovete mudad settekaevudest. h) Mineraalained kriit, kips, lubi, min.väetised i) Vesi 5. SEENE KASVATAMISE PROTSESSI PEAMISED ETAPID Seeneliigi valik ! asukoht, kliima, toormaterjal, sobivus. Kultuuritüübi valik ! koekultuur, eoskultuur, segakultuur, tunnuste püsivus. Mütseeli areng
Musträhn Rähnilised Laulu tunneb lihtsasti ära tema valju Mõlemad sugupooled on üleni Teda võib kohata nii häälitsuse järgi: lennates on see mustad, kuid neid eristab see, et puhtais männikuis kui ka „krük-krük-krük…“ ning puul isasel on terve pealagi punane, aga lehtmetsades. Kõige istudes on häälitsuseks „klii-ü“. emaslinnul on ainult väike punane rohkem esineb kuklalaik. musträhni vanades suuretüvelistes segametsades.
öösse e öhe. · Mitm part: kuid, kuusid, soid, soosid, truid, truusid, töid, töösid PÕHITÜÜP KOI · Koi, koid, koisse, koide, koisid, koidesse · Diftongiga lõppevad oma sõnad (au, hai, (h)ui, kae, kai, krae, lõo, mai, nõu, pai, peo, peoleo, prei, rai, reo, tai, toi, tui, tõu, täi, vau, viu, või, väi) · Pika vokaaliga ee, ii ja üü, ää lõppevad sõnad (jää, kee, kii, klii, küü, lee, pee, pii, prii, püü, rüü, süü, tee, tüü) · Pika vokaalifa aa ju uu lõppevad sõnad raa, muu (Hiina pinnaühik), paa, suu (Prantsuse rahaühik). · Diftongiga lõppevad võõrsõnad (asalea, bei, boi, boa, duo, epopöa, gonorröa, kakao, kauboi, konvoi, krai, lakei, levkoi, oboe, onomatopöa, prostoi, samurai, suhhovei, trio). (aaloe, eefeu, kantselei, kardavoi, meierei, papagoi, patarei, salvei, vaarao)
Heal aastal saadi põllult neli kuni viis seemet. Sellest pidi jätkuma mõisarendiks ja perelauale. Nüüd koristab vilja kombain lõikab, peksab ja tuulab üheaegselt. Puhas vili läheb kuivatisse, ilma, et talle kätt külge pannakse. Põllult saadakse kümme ja enam seemet. Vanasti hõõruti terad käsikivil jahuks või pani mölder veski tuule või vee jõul jahvatama. Nüüd käivad terad püülimisvaltside vahelt läbi. Jahu on pehme ja puhas. Sõelad võtavad välja viimase kui klii ja kestaolluse. Vanasti, kui pereema seadis leivategu, segas ta sõklaid taignasse toidujätkuks. Päris puhtast jahust ei tehtud leiba isegi suurteks pühadeks. Rahvajutu järgi olnud leib kehvadel aegadel nii aganane, et tema ligidal pole tohtinud tulerauda raiuda, sest säde oleks leiva põlema pannud. 6 Nüüd nuriseme sageli, et igapäevane leib pole küllalt hea, kahtleme ja küsime, on ta
päevas; ära vähenda doosi alla 5 mg päevas. -40- TABEL 3 Lenalidomiid ja neerupuudulikkus Neeru funktsioon (kreatiniini Doosi kohandamine kliirens) Kerge neeru funktsiooni häire (kliirens 25 mg 1 x päevas (täisdoos) ≥50 ml/min) Mõõdukas neeru funktsiooni häire (klii- 10 mg 1 x päevas rens < 50 ja ≥ 30 ml/min) Raske neeru funktsiooni häire (kliirens 15 mg üle päeva <30 ml/min, ei vaja dialüüsi) Terminaalne neerupuudulikkus (kliirens 5 mg 1 x päevas (dialüüsi päevadel dia- <30 ml/min, vajab dialüüsi) lüüsi järel) TABEL 4 Juhised bortesomiibist ja talidomiidist tingitud polüneuropaatia käsitlemi- seks (vastavalt NCI kõrvaltoimete kriteeriumitele)
nüanss. Üsna madala saagikusega kapriisne sort, aga läheb järjest roh- Garnacha Tinta nime all levinuim punane sort. Viljeldakse ka Austraalias. kem moodi. Carignan – viinamarajasort, mis levinud Lõuna-Prantsusmaal ja Põhja- 12 tähtsat punast Hispaanias (seal Cariñena nime all). Viljakas sort, mis sobib kuuma klii- Tempranillo – Hispaania kuul- masse ja annab suure alkoholisisaldusega tanniinirohket mõrkjat veini. saim viinamarjasort, Rioja ja Ribe- Enamasti esineb segus teiste sortidega. Viljeldakse ka Põhja- ja Lõuna- ra del Duero punaste veinide põhi- Aafrikas ning mõnel pool Uues Maailmas. Tema ristamisel Cabernet Sau-
ladused tulevad ju nüüd ilmsiks. See on paljudele inimestele kindlasti suur emotsionaalne sündmus. Inimesed saavad kõik teada surmajärgse elu kohta. Halvasti läheb nüüd nendel inimestel kes on val- mistanud piina ja valu teistele inimestele. Nad kaotavad võimu ja autoriteetsuse. Nüüd kogevad ne- mad samu piinu ja valusid mida nad on teistele valmistanud. Maailmas hakkab kehtima uus kord. Pööratakse suurt tähelepanu Maa globaalprobleemidele. Seda eriti aga rõhutavad tulnukad ise. Klii- masoojenemine ja üldse roheline mõtte- ja eluviis tõstatakse nüüd ühiskonna kihtidest püramiidi tippu. Tulnukad rõhutavad neid asjaolusi väga jõuliselt. Inimpopulatsiooni tohutu arvukus on üks peamisi probleeme ja ka põhjusi maailma globaalprobleemidele. Ühe planeedi kohta, milleks on siis väike Maa, elab ligikaudu seitse miljardit inimest. Planeet Maa on tegelikult palju väiksem, kui ini- mesed seda varem on teadvustanud
ladused tulevad ju nüüd ilmsiks. See on paljudele inimestele kindlasti suur emotsionaalne sündmus. Inimesed saavad kõik teada surmajärgse elu kohta. Halvasti läheb nüüd nendel inimestel kes on val- mistanud piina ja valu teistele inimestele. Nad kaotavad võimu ja autoriteetsuse. Nüüd kogevad ne- mad samu piinu ja valusid mida nad on teistele valmistanud. Maailmas hakkab kehtima uus kord. Pööratakse suurt tähelepanu Maa globaalprobleemidele. Seda eriti aga rõhutavad tulnukad ise. Klii- masoojenemine ja üldse roheline mõtte- ja eluviis tõstatakse nüüd ühiskonna kihtidest püramiidi tippu. Tulnukad rõhutavad neid asjaolusi väga jõuliselt. Inimpopulatsiooni tohutu arvukus on üks peamisi probleeme ja ka põhjusi maailma globaalprobleemidele. Ühe planeedi kohta, milleks on siis väike Maa, elab ligikaudu seitse miljardit inimest. Planeet Maa on tegelikult palju väiksem, kui ini- mesed seda varem on teadvustanud
ladused tulevad ju nüüd ilmsiks. See on paljudele inimestele kindlasti suur emotsionaalne sündmus. Inimesed saavad kõik teada surmajärgse elu kohta. Halvasti läheb nüüd nendel inimestel kes on val- mistanud piina ja valu teistele inimestele. Nad kaotavad võimu ja autoriteetsuse. Nüüd kogevad ne- mad samu piinu ja valusid mida nad on teistele valmistanud. Maailmas hakkab kehtima uus kord. Pööratakse suurt tähelepanu Maa globaalprobleemidele. Seda eriti aga rõhutavad tulnukad ise. Klii- masoojenemine ja üldse roheline mõtte- ja eluviis tõstatakse nüüd ühiskonna kihtidest püramiidi tippu. Tulnukad rõhutavad neid asjaolusi väga jõuliselt. Inimpopulatsiooni tohutu arvukus on üks peamisi probleeme ja ka põhjusi maailma globaalprobleemidele. Ühe planeedi kohta, milleks on siis väike Maa, elab ligikaudu seitse miljardit inimest. Planeet Maa on tegelikult palju väiksem, kui ini- mesed seda varem on teadvustanud