Sõbruneb sealse paavstiga. Üks Buthapesti Muusikaakadeemia asutajatest ja veel mõnede muusikakõrgkoolide asutajatest. Andis ka klaveritunde. Armastas mängide suurel laval suurele kuulajaskonnale. On loonud suurel hulgal klaveriteoseid. Armastas ungari rahvusmuusikat. Kirjutas: 19 Ungari rapsoodiat 2 klaverikontserti 400 klaveritranskliptsiooni Fryderyk Chopin (1810-1849) Sündis Varssavi lähedal. Isa prantslane, ema poolatar. Loob uue klaveristiili ja toob kontsertlavale uued tantsud: masurkad, krakovjakid, valsid, polneerid jne. Tema muusikas ühenevad prantsaslik elegants ja poolakatele omade patriotism. Teda on peetud imelapseks Poola Mozartiks. Tema esimene klaveriõpetaja oli ema. Eelkõige väikevormide meister. Olid Lisztiga väga head sõbrad. Ei võistelnud teineteisega, pigem innustasid. Chopin armastas intiimsemat õhkkonda. 1828 lõpetas Varssavi Lütseumi. 1825-29 õppis kompositsiooni Varssavi kõrgemas muusikakoolis
Tema harmooniad baseeruvad noodi ülemtoonidel, mis annavad ta muusikale salapärase hõngu. Nagu teada on impressionism poeesias (Rilke jt.) lähedalt seotud sümbolismiga, kus oluline oli vihje, mitte kindlaksmääratus. Selline sümbolistlik väljenduslaad ilmneb Debussy teoses "Fauni pärastlõuna" ja Verlaine'i, Baudelaire'i ja Mallarme värssidele pühendatud lauludes. Kirjutas hulgaliselt klaverimuusikat, mille järgi teda põhiliselt tuntaksegi. Debussy on uue klaveristiili looja, see on arenenud looduselamuste kujutamisest ja talle on iseloomulik teatud kõlaline kaalutus. Tüüpilised pealkirjad: "Peegeldused vees," "Aiad vihmas," "Tuul lagendike kohal." Muud teosed: lavaline oratoorium Le martyre de St. Sebastien (Püha Sebastiani kannatused); orkestriteosed: La mer (Meri); klaveriteosed: Estampes, Masques, Images, Cildrens corner, 24 prelüüdi kahes vihikus; keelpillikvartett g-moll; sonaadid viiulile ja klaverile, trio flöödile, aldile, harfile; laulud.
kuid enamasti küllaltki pealiskaudseteks kontserdi lõpunumbriteks. Uue lehekülje etüüdizanri ajaloos avas Chopin, kelle etüüdide eesmärk oli ühe kindla faktuurielemendi poetiseerimine. Liszti etüüdides äratab seevastu tähelepanu zanri programmiline tõlgendus (näit "Mazeppa", "Metsik jaht", "Eroica" jt). Rahmaninov, lähtudes küll oma etüüdide loomisel nii Chopini kui ka Liszti traditsioonidest, lõi täiesti isikupärase klaveristiili ja püstitas endale sellised ülesanded, mis olid enne teda tundmatud. Rahmaninovi etüüdide lähtealuseks olid mitmesugused kujundlikud seosed, mille tõttu ta ei nimetanud neid mitte etüüdideks, vaid etüüdpiltideks. Seejuures keskendus ta rohkem sellele elamusele, mida temas tekitas üks või teine kujund, mitte mingi konkreetse looduspildi maalimisele. Isegi kui teose inspiratsiooniallikaks on olnud mõni kunstiteos, olustikupilt,
musical). Tema lühipalu iseloomustavad tundeküllased meloodiad kõrvuti dramaatiliste karakteritega. Soololaulust teema ja pealkirja saanud "Rändurfantaasia"1822 näitab juba kõrgromantismi klaverimuusika suundumusi: sonaaditaoline neljast osast koosnev teos on ühendatud tervikuks ühiste motiivide ja rütmidega. Monotemaatilisus ja virtuoosne klaveripartii, kus on kasutatud orkestraalseid võtteid (keelpillitremolo imiteerimine) ennetab Liszti klaveristiili. Richard Wagner (1813- 1883 ) Ta sündis 1813.a. Leipzigis. Politseinikust isa suri samal aastal ja Wagneri eest hoolitses võõrasisa näitleja Ludwig Geyer. Wagneri koolipõlv algas Dresdenis Geyeri nime all, võõrasisa suri 1821.a. 1827.a. elas perekond jälle Leipzigis ja Richard sai tagasi Wagneri nime. Muusikatunnid algasid 1830 Toomase-kiriku kantori juures. Aastatel 1833-39 töötas
"Muusikaline hetk" (moment musical). Tema lühipalu iseloomustavad tundeküllased meloodiad kõrvuti dramaatiliste karakteritega. Soololaulust teema ja pealkirja saanud "Rändurfantaasia"1822 näitab juba kõrgromantismi klaverimuusika suundumusi: sonaaditaoline neljast osast koosnev teos on ühendatud tervikuks ühiste motiivide ja rütmidega. Monotemaatilisus ja virtuoosne klaveripartii, kus on kasutatud orkestraalseid võtteid (keelpillitremolo imiteerimine) ennetab Liszti klaveristiili. On kirjutanud 9 sümfooniat, neist 3 on lõpetamata. Lõpetamata sümfoonia h-moll (loodud 1828). See on esimene romantismi ajastu sümfoonia. Sellel on kaks osa. Säilinud on ka helilooja visandid ja märkmed kolmanda osa jaoks. Oma "Lõpetamata sümfoonias" on Schubert väljendanud hapraid unistusi, kurba ärevust, helgeid lootusi ja elu karmi halastamatust. Kord on muusika kui saladuslik sosin, kord kui pikaldane kaunis laul. Sümfoonia teises osas on rohkem
rondo jäid ka 19. saj. käibele. Uutena lisandusid vararomantismi ajal väikesed lüürilised klaveripalad kui soololaulu paralleelvormid. Kirjutati palju salongi- ja kodumuusikat, "grammofoni aseainena" levisid arvukad ooperite ja sümfooniate seaded neljale käele. Sellele ansamblile kirjutati meelsasti ka tantse, marsse jm. olmemuusikat. Vararomantismi väljapaistvamad klaveriteosed on kirjutanud Schubert ja Felix Mendelssohn, kelle "Sõnadeta laulud"(1829-45) on romantilise laulva klaveristiili parimad näited. Lied tähendas esialgu lihtsat salmilaulu, mida lauldi kodudes klaveri või kitarri saatel sõprade seltsis, harva kontserdisaalides. Lied oli intiimse karakteriga, sageli kasutati 10 moesolevat pseudofolkloorset stiili, mille eeskujuks oli rahvalaul nelik- värsilise ülesehitusega, sisuks idülliline maaelu looduse taustal. Lied´is ühineb poeesia ja muusika
1887. alates elas Pariisis. Varajastest töödest on tuntuim Bergamasque süit. Keskmine periood (1890-1912), tekib impressionistlik helikeel: vanad laadid, akordiparalleelid, akord kui kõlavärv, pentatoonika, tervetoonihelirida, lahendamata dissonants värvi teenistuses. Orkestriprelüüd "Fauni pärastlõuna". Ooper "Pelleas ja Melisande" ajastu peateos, väljapaisvaim impressionistlik ooper. Orkestriteosed "Nokturnid", "Meri". Debussy on uue klaveristiili looja, mida iseloomustab impressionistlik harmoonia, loodusmuljete edasiandmine. Tähtsaimad klaveriteosed: 24 prelüüdi. Hilised tööd alates 1912. Klassikalised tendentsid, selgemad liinid . Lavaline oratoorium "Püha Sebastiani kannatused" , "6 antiikset epigraafi", "Valge ja must" 2 klaverile, 3 sonaati. Ta Oli mõjutatud oma aja prantsuse muusikast: Chopinist, Wagnerist. Siis pöördus ta ära saksa ideekunstist ja otsis uut helikeelt
Areneb väga täiuslik mängutehnika, lemmik pillideks puupuhkpillid. Muusika pealiskaudne- mänglev, vaatlev; sisuka temaatika asemel tihti kõla, traditsioonilise vormi asemel kõla järgnevused. Primitiiv rahvaste muusika, eriti jaava muusika mõju, mis sai Euroopas laialt tuntuks Pariisi maailmanäitusel 1889.a. Claude Debussy (1862- 1918) Stuudium Pariisi konservatooriumis, Rooma preemia, siis vabakunstnik Pariisis. Debussy on uue klaveristiili looja, see on arenenud looduselamuste kujutamisest ja talle on iseloomulik teatud kõlaline kaalutlus. Tüüpilised pealkirjad: Peegeldused vees, Aiad vihmas, Tuul lagendiku kohal. Lk. 23 Teosed: lavaline oratoorium "Püha Sebastiani kannatused"; orkestriteosed "Meri", "Nokturnid"; klaveriteosed ; 24 prelüüdi kahes vihikus; keelpillikvartett g-moll;
etüüdide autoreid, kuid 19. sajandi alguses olid nad kontserdilavadel juhtfiguurid, demonstreerimaks oma suurepäraseid tehnilisi oskusi. Oma ajastu suurimad virtuoosid olid Ignaz Moscheles, Johann Baptist Cramer, Carl Czerny, Johann Nepomuk Hummel, Friedrich Kalkbrenner, Heinrich (Henri) Herz, Sigismund Thalberg, Liszt, Chopin, Clara Wieck-Schumann, Tallinnas Theodor Stein. Võiks öelda, et tänu Lisztile ja Chopinile leidis klaver oma hääle, romantilise klaveristiili. (Viiul tänu Paganinile (1782-1840), klarnet tänu Weberile ja Meyerbeerile ning kuulsale klarnetivirtuoosile Bärmannile). Virtuoosi tegevuse keskpunktis 18. sajandil ja 19. sajandi esimesel poolel ei olnud teos, vaid interpreet ise -- pillimängija või laulja ning tema esinemine. Muusikaline tekst (teos) oli ta ettekandele vahendiks. Oma võrratute oskuste näitamisel oli olulisel kohal improvisatsioon. Kontsertidel olid väga oodatud interpreedi
jaanuar 1923 Tallinnas (Orkester Journalen 1979, dets), nooruse ja haridustee kohta aga andmed puuduvad. K. Lareni andmeil õppis ta Gustav Adolfi gümnaasiumis; muusika alal olnud ta täielik autodidakt (K. Lareni kiri autorile 05.03.2006). G. Adolfi gümnaasiumi arhiivi andmetel teda kooli lõpetanute nimekirjades aga pole. 289 K. Lareni kiri siinkirjutajale 15.12.2004. 290 Pianist ja helilooja Meade Anderson “Lux” Lewis (1905–1964) oli boogie-woogie klaveristiili kuulsaim esindaja, enamiku selle stiili harrastajate suur eeskuju. 119 Rootsis huvitus ta rohkem kaasaegsest džässist ja oli juba 1950. aastate algul tunnustatud bebop-stiili pianist, kellega esinesid järgneva enam kui paarikümne aasta jooksul meeleldi koos paljud Rootsi tippmuusikud: Georg Riedel, Seymour Österwall, Kettil Ohlson, Carly Tornehave jt. Ta mängis aastaid ka Rootsis hästituntud G. L
annaabi.ee 
