sai tast Pariisi konservatooriumi klaveri- ja kompositsioonieriala tudeng. Varasel loominguperioodil olid Raveli teosed võrredavad debussy omadega. Raveli teema dolid kindlapiirilisemad, konkreetsem oli ka muusikateose faktuur ja vorm. Ta pööras erilist tähelepanu muusika rütmilisele küljele, kasutades erksaid, aktiivseid, sageli küllalt keerulisi rütme. Lemmikuks olid hispaania tantsurütmid. Suur osa orkestriteoseid olid tihedalt seotud nii balleti kui ka klaverimuusikaga. Tähtsamd teosed: orkestrimuusika ,,Hispaania rapsoodia", ,,Hane ema", ,,nooblid ja sentimentaalsed valsid". Ooperid-,,Hispaania tund", ,,Laps ja võlumaailm". Balletid- ,,Daphins ja Chloö", ,,Boolero". Klaveriteosed-,,Couperini haud", ,,Öine Gaspard". Vokaalsümfoonilised teosed-,,Seherezade". 5. Maurice Ravel üks looming ,,Boolero" ? kirjutamise mõtte andis Vene balleti baleriin - Ida Rubinstein. Pariisis tuli lavale 1928 a. ,,Boolerot" on etendatud erinevate
1 ooper : ''Pelleas ja melisande'' MAURICE RAVEL Isa oli prantslane, ema baski päritolu. Kiindumus Hispaania kultuuri ja muusikasse avaldub ka tema mitmetes teostes. 14 aastaselt sai Pariisi konservatooriumi klaveri-ja kompositsioonieriala tudeng. Pööras tähelepanu muusika rütmilisele küljele, kasutades erksaid,aktiivseid ja keerulisi rütme. Eriliseks lemmikuks olid Hispaania tantsurütmid. Eriliselt köitis teda Vene muusika. Suur osa teoseid seotud nii balleti kui ka klaverimuusikaga. NEOKLASSITSISM Tunti huvi varasemate stiilide vastu. Loobuti romantilisest tundelisusest ja impressionistlikust külakoloriidist. IGOR STRAVINSKI Sündis Peterburi Maria Ooperiteatri aadlikust solisti pojana ning sai mitmekülgse hariduse. Lõpetas Peterburi ülikooli õigusteaduskonna kuid õppis eraviisiliselt kompositsiooni,harmooniat ja orkestratsiooni Rimski-Korsakovi juures. Pärast I maailmasöda viibis Sveitsis, hiljem Prantsusmaal ning pärast seda elu lõpuni Ameerikas
2. Glinka tähtsus vene muusikas 3. Kirjelda Musoski poolt rajatud uut ooperitüüpi 4. Üldiseloomusta võimsat rühma ja nimeta selle liikmed 5. Millistel asjaoludel Tsaikovski suri? Mis teose ta enne surma kirjutas? Sergei Rahmaninov (1873-1943) Helilooja, pianist ja dirigent. Oli aadlisoost, lõpetas Moskva konservatooriumi kõigil kolmel erialal. Eelkõige tuntud klaverimuusika heliloojana. Kirjutas virtuoosset klaverimuusikat, mis on võrreldav ungarlase F.Liszti klaverimuusikaga. Rahmaninovi helikeel jäi heakõlaliseks, sellepärast on teda kritiseeritud ka vanamoodseks. Kõige tähtsamaks väljendusvahendiks pidas ta meloodiat. Konservatooriumi lõputööna valminud sümfoonia kukkus esiettekandel läbi, sest dirigent Glazunov oli purjus. Rahmaninov sai sellest psühhotrauma, mida ravis 2 aastat terapeuti juures, et eneseusku taastada. See tal ka õnnestus. Kõige olulisemad teosed on tema 4 klaverikontserti. Eriti laialdaselt tuntud on kontsert nr
mis valmistavad raskusi isegi professionaalsetele interpreetidele. Soololaul Soololaule on Mart Saar kirjutanud rohkem kui keegi teine eesti helilooja (umbes 180). Tema peamiseks soololaulu teemaks oli armastus oma kodumaa looduse vastu ning neis leidub nii tundelist armastuslüürikat kui filosoofilisi mõtisklusi elu kaduvuse teemadel. Tekstidena kasutas Juhan Liivi, Anna Haava ja Karl- Eduard Söödi luulet. Klaverimuusika Saar on ka kõige ulatuslikuma klaverimuusikaga helilooja Eestis Tema algusaastate klaverilooming on tõsine, sageli isegi raskemeelne, kontsentreeritud ja napisõnalise väljendusviisiga. Stiilivõtete poolest kõigub Saar hilisromantismi, impressionismi ja ekspressionismi vahel. 1913. aastal hakkas Saare klaverimuusika stiililiselt eri suundadesse arenema. Ühelt poolt püsis Saar edasi traagilise alatooniga väljenduslaadis. Teiselt poolt oli märgatav sisemine lihtsustumine. Kuulamine ,,Põhjavaim" http://www.youtube.com/watch
Ainsas ooperis käsitles tegelasi abstraksete kategooriatena-inimene, surm, armastus, saatus. Maurice Ravel- pr. Ema baski päritolu. Kiindumis hispaania kultuuri ja muusikasse, avaldub ka teoses. 14 aastaselt pariisi konservatooriumi klaveri-ja kompositsiooni tudeng. Varajasel perioodil teosed võrreldavad Debussy omadega. Stravinski ütles, et Debussy on maalija, Ravel graafik, täpne nagu Sveitsi kellasepp. Orkestriteosed on seotud balleti ja klaverimuusikaga. Köitis vene muusika. Igor Stravinski-vene. Aadlikust solisti poeg, sai seisusekohase hariduse. Käis isaga teatris-kiindumus lavamuusikasse. Lõpetas peterburi ülikooli õigusteaduskonna, õppis eraviisiliselt Rimski-Korsakovi juures. Pärast I MS viibis Sveitsis, Prantsusmaal ja Ameerikas. Vene perioodil rahvuslikud traditsioonid, balletid ,,Tulilind", ,,petruska", ,,kevadpühitsus"-Sergei Djagilevi tellimusel. ,,kevadpühitsus" esietendus
rütme. Tema eriliseks lemmikuks olid Hispaania tantsurütmid. Teda köitis Vene muusika. Sümfooniline muusika Raveli esimeseks meistriteoseks oli ,,Hispaania rapsoodia", mis on neljaosaline süit ning paistab silma säravate orkestrivärvide ja iseloomulike hispaania tantsurütmide poolest. Finaalis ,,Pidu" kasutab ta lähtematerjalina autentset hispaania rahvaviisi. Paljud Raveli orkestriteosed on tihedalt seotud balleti- ja klaverimuusikaga. Tihti on algidee kirja pandud ühes redaktsioonis ning hiljem jõudis see teistesse zanridesse. Selle näiteks on süit ,,Hane- ema" , süidi iga osa on üks muinasjutt. Seda orkestrisüiti on kohandatud lühiballetiks. Ka balleti ,,Adélaide" saamislugu on sarnane. Ballett ,,Boolero" oli Vene baleriini Ida Rubinsteini tellimus. Maailmakuulsuse saavutas siiski orkestripalana. See kujutab endas 18 variatsiooni ühele teemale, kus muutub ainult orkestratsioon ja dünaamika. Lavamuusika
kombineerimisega saavutas helilooja erilise maalilisuse ning nüanssiderohkuse. 7. Raveli looming: kindlapiirilisemad teemad võrreldes Debussyga, konkreetsem oli ka muusikateose faktuur ja vorm; pööras erilist tähelepanu muusika rütmilisele küljele, kasutades erksaid, aktiivseid, sageli küllalt keerulisi rütme; eriliseks lemmikuks olid Hispaania tantsurütmmid; tema orkestriteosed olid tihedalt seotud balleti ja klaverimuusikaga. 8. Raveli kuulsaima teose ülesehitus: ballett ,,Boolero", baleriin Ida Rubinsteini tellimus, tänapäeval esitatakse orkestripalana, kujutab endast 18 variatsiooni ühele teemale, kus muutub ainult orkestratsioon ja dünaamika. 9. Dodekafooniline muusika kaksteisthelitehnika ehk helikõrguste serialism on muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. 10
Looming: rikastas klaverimuusikat uue sisu, uue poeetilise ja meloodilise väljenduslaadi ja mängutehnikaga. Aluseks Poola rahvamuusika ja Poola rahvusliku koolkonna rajaja. Muusika rahvuslik, tantsud, nokturnid, etüüdid, prelüüdid, valsid, ballaadid. Mõjutajateks vanemad. 10. Ferenc Liszt (1811-1886) Helilooja, pianist, pedagoog, muusikakriitik, dirigent, organisaator, kunstilise tõe eest võitleja. Esimene pianist, kes andis soolokontserdi üksi. Sageli improviseeris. Püüdles klaverimuusikaga orkestrisarnase, jõulise ja värvika kõla poole. 11. Jean Sibelius (1865-1957) ja Edvard Grieg (1843-1907) Sibelius kirjutas programmilisi sümfoonilisi teoseid, kuid Krieg oli tuntud kui arvukate omapäraste lühipalade kirjutajana. Sibelius kirjutas Soome rahvale vabadushõngulisi teoseid, mis muutsid rahva kokkuhoidvaks, seda rahvusliku liikumise ajal vene võimu vastu. Grieg oli aga rahvusliku Norra koolkonna üks alustala panijtest.
koht oli Itaalia. 1842 toimus kontsert Tartus. 1848 asus elama Weimarisse. Töötas kohaliku muusikaelu juhina. 1861 suundus tagasi Rooma. Sai lähedaseks sõbraks Rooma paavstiga. 1869 suundus tagasi Weimarisse. Elu viimased aastad elas oma tütre juures Byrothys Oma eluajal toetas ta noori muusikuid ja heliloojaid, eriti Ungari omi. 1875 asutati Ungaris esimene muusika kõrgkool, sellele anti Ferenz Liszti nimi. Looming Olles suurepärane pianist on tema looming valdavalt seotud klaverimuusikaga. Teda peetakse uue klaverimängu stiili rajajaks (klaver nagu orkester). Looming on programmiline. Inspiratsiooni sai kujutavast kunstist ja kirjandusest. On kirjutanud klaverile 19 Ungari rapsioodiat. Rahvuslikel elementidel kirjutatud romantiline teos. Hiljem on seda orkestreeritud. Loomingus kasutab rahvuslikke Ungari elemente. Muusikat iseloomustab temperamentsus, kirglikud kontrastid, minoorne helilaad, tehniliselt keerukas muusika. On kasutanud ka mustlasmuusikat
"Leelo" ja "Põhjavaim", aga on ka palju selliseid laule, mis valmistavad raskusi isegi professionaalsetele interpreetidele. Lisaks koorilaulule armastas Saar ka soololaulu, mida ta on kirjutanud rohkem kui ükski teine eesti helilooja (umbes 180). Tema peamiseks soololaulu teemaks oli armastus oma kodumaa looduse vastu. Tekstidena on kasutatud kõige rohkem Juhan Liivi, Anna Haava ja Karl-Eduard Söödi luulet. Saar on ka kõige ulatuslikuma klaverimuusikaga helilooja Eestis. Tema algusaastate klaverilooming on tõsine, sageli isegi raskemeelne, kontsentreeritud ja napisõnalise väljendusviisiga. Stiilivõtete poolest kõigub Saar hilisromantismi, impressionismi ja ekspressionismi vahel. 1913. aastal hakkas Saare klaverimuusika stiililiselt eri suundadesse arenema. Muusika kuulamine: ,,Põhjavaim" ja ,,Leelo"
Soololaul Lisaks koorilaulule armastas Saar ka soololaulu, mida ta on kirjutanud rohkem kui ükski teine eesti helilooja (umbes 180). Tema peamiseks soololaulu teemaks oli armastus oma kodumaa looduse vastu ning neis leidub nii tundelist armastuslüürikat kui filosoofilisi mõtisklusi elu kaduvuse teemadel. Tekstidena on kasutatud kõige rohkem Juhan Liivi, Anna Haava ja Karl-Eduard Söödi luulet. Klaverimuusika Saar on ka kõige ulatuslikuma klaverimuusikaga helilooja Eestis. Tema algusaastate klaverilooming on tõsine, sageli isegi raskemeelne, kontsentreeritud ja napisõnalise väljendusviisiga. Stiilivõtete poolest kõigub Saar hilisromantismi, impressionismi ja ekspressionismi vahel. 1913. aastal hakkas Saare klaverimuusika stiililiselt eri suundadesse arenema. Ühelt poolt püsis Saar edasi traagilise alatooniga väljenduslaadis (Eleegia a-moll), teiselt poolt oli märgatav sisemine lihtsustumine (bagatellid, mõned prelüüdid).
koosneb erinevatest lugudest.Tuntumad teosed: ’’Ilus möldrineiu’’ ja ’’Talvine teekond’’. 7. Klaverimuusika-mis on väikevorm?Populaarsemad klaveriminiatuurid?Olulisemad esindajad? Väikevorm ehk klaveriminiatuur.Populaarsemad: Nokturn-öölaul;Ballaad-romantiline klaveriteos;Rapsoodia-vabas vormis,fantaasiarikas heliteos;valss.Olulisemad esindajad olid F.Chopin ja F.Liszt. 8. Frederik Chopin-mis maa helilooja?Kuidas seotud klaverimuusikaga?Pedaliseerimine? Klassitsistlike ja romantiliste väljendusvahendite tasakaalustatus?Loomingu põhiosa? Teoste temaatika?Nimeta üks teos? Chopin on Poola helilooja.19.sajandi olulisim klaverivirtuoos(mängija).Ta mõtles välja pedaliseerimise-pedaaliga akordide sidumine.Oli suurelt mõjutatud klassitsismist.Teostel peab olema vorm.Tekst ja muusika romantismist.Looming koosneb klaveriteostest.Klassistsism ja romantism põimitud.Klaveripala pidi väljendama tundeid
,,Hispaania rapsoodia", mis on ülesehituselt neljaosaline süit ning paistab silma säravate orkestrivärvide ning ka iseloomulike Hispaania tantsurütmide poolest. Suur osa tema orkestriteoseid on tihedalt seotud nii balleti kui ka klaverimuusikaga. Tihti oli teose algidee kirja pandud ühes redaktsioonis ning hiljem jõudis see Joonis.2. Maurice Ravel teistesse zanritesse. Näiteks süit ,,Hane-ema". Ballett ,,Boolero" on kogu Prantsuse helikunsti tuntuim teos, mille kirjutamise mõtte andis Ravelile Vene Balleti andekas baleriin Ida Rubinstein. Teise kompositsiooni moodustavad 18 sümfoonilist variatsiooni ühele ainsale teemale. Meloodia, harmoonia ja rütm jäävad algusest
Mitmed koorijuhid eesotsas Tuudur Vettikuga pidasid oma südameasjaks Saare laule propageerida. Koorilaulu kõrval oli soololaul Saarele üheks armastatumaks zanriks. Tema peamiseks soololaulu teemaks oli armastus oma kodumaa looduse vastu ning neis leidub nii tundelist armastuslüürikat kui filosoofilisi mõtisklusi elu kaduvuse teemadel. Tekstidena on kasutatud kõige rohkem Juhan Liivi, Anna Haava ja Karl-Eduard Söödi luulet. Saar on ka kõige ulatuslikuma klaverimuusikaga helilooja Eestis. Tema algusaastate klaverilooming on tõsine, sageli isegi raskemeelne, kontsentreeritud ja napisõnalise väljendusviisiga. Stiilivõtete poolest kõigub Saar hilisromantismi, impressionismi ja ekspressionismi vahel. 1913. aastal hakkas Saare klaverimuusika stiililiselt eri suundadesse arenema. Ühelt poolt püsis Saar edasi traagilise alatooniga väljenduslaadis (Eleegia a- moll), teiselt poolt oli märgatav sisemine lihtsustumine (bagatellid, mõned prelüüdid).
(ca 180). Saare lauludes on leidnud muusikaliselt kauni väljenduse helilooja armastus oma kodumaa looduse vastu, seal on nii tundelist armastuslüürikat kui filosoofilisi mõtisklusi elu kaduvuse teemadel. Oma soololauludega on Saar saavutanud sellise taseme, mis lubab neid võrrelda maailma muusikaliteratuuri selle ala parimate saavutustega. Tekstidena on kasutatud kõige rohkem Juhan Liivi, Karl-Eduard Söödi ja Anna Haava luulet. Saar on ka kõige ulatuslikuma klaverimuusikaga helilooja Eestis. Varase klaveriloomingu üldilme on süvenenult tõsine, sageli raskemeelne, kontsentreeritud ja napisõnalise väljendusviisiga. Stiilivõtetelt kõigub helilooja siin hilisromantismi, impressionismi ja ekspressionismi vahel. Alates 1913. aastast areneb Saare klaverimuusika stiililiselt eri suundadesse. Ühelt poolt püsib Saar edasi traagilise alatooniga väljenduslaadis (Eleegia a-moll), teiselt poolt on märgatav sisemine lihtsustumine (bagatellid, mõned prelüüdid).
annaabi.ee 
