a kolis ta perega Pärnusse ja hakkas õppima Pärnu saksa tütarlastekoolis, kus ta õppis 7 aastat. Koolipõlveaastad tütarlastekoolis olid Koidulale oluliseks kujunemisperioodiks ning seal ta laiendas oma kirjanduslikke teadmisi, lugedes välismaisete kirjanike teoseid. Inglise kirjanikest olid Cooper, Calderon ja veel tähtsal kohal oli ka Shakespeare. Vene kirjanikest olid Lermontov, Nekrassov, Puskin ja Gontsarov. Samuti tutvus L. Koidula ka saksa suurte klassikutega, kelleks olid Goethe, Schiller, Lessing jt. 1862.a sooritas Lydia Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Sellest ajast alates hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga, aidates isal algul Pärnus, hiljem Tartus ajalehte toimetada. Samal ajal hakkas Lydia tegelema ka oma kirjaniku tööga. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson,
mida kaupmees talle andis.Ta hoidus seltskonnast eemale ja ta riidedki olid nii viletsad, et ta i tahtnud ei võinud liikuda seltskonnas. Raamatuid aga neelas ta otse ennekuulmatu ahnusega, täitis oma vihikud märkustega ja tegi konspekte. Eelkõige tundis ta huvi sõjaajaloo-, matemaatika-, geograafiaalaste raamatute ja reisikirjelduste vastu. Ta luges ka filosoofe. Just sel ajal tutvus ta 18. saj. Valgustusajastu kirjanduse klassikutega- Voltaire'i, Rosseau'd, Alembert'i,Mably ja Rayanaliga. Ta luges nii ilukirjanduslikku proosat ka värsse; oli haaratud ,,Noore Wertheri kannatustest'' ja mõnedest teistest Goethe teostest. Sealt edasi liikus ta aga kiiresti üle matemaatiliste traktaatide, sõja- ja eriti kahurväelaste teoste juurde. 1786. aasta septembris palus ta endale pikaajalist puhkustja sõitis Ajacciosse, kodumaale, et korrastada perekonna majanduslikke asju. Surres oli isa neile pärandanud
variatsioonidega" on aluseks soololaul"Forell". Sümfooniad on mõjutatud vokaalmuusikast - sealgi valitseb laulev meloodia, põhiliselt homo- fooniline faktuur, stroofilaadne vormikujundus. Iseloomulikeks joonteks on kaunid meloodiad, suured lõpetatud temaatilised struktuurid, tertsi kaugusel olevate helistike vastandamine, vähem motiivilist töötlust kui klassikutel, liikumise pingestamine korduvate rütmide kasutamisega, kõlavärvide osatähtsuse suurenemine. Võrreldes klassikutega kasutab rohkem soolopille. Lehekülg 4 Üheksa sümfoonia hulgas on kuulsaim 1822.a. kirjutatud "Lõpetamata sümfoonia" h-moll, mille partituur leiti alles 37 aastat pärast helilooja surma 1865.a. Siis toimus ka teose esiettekanne. "Lõpetamata sümfoonia", mida on nimetatud esimeseks romantiliseks sümfooniaks, koosneb kahest osast, mõlemad on kirjutatud suhteliselt vaba käsitlusega sonaadivormis. Schubert kirjutas selle teose kriisiperioodil, samast ajast pärineb ka tema
....8 Kasutatud kirjandus...............................................................................................................9 SISSEJUHATUS Valisin oma referaadiks Kerttu Rakke- ehk kodanikunimega Kadi Kuusi raamatu ``Iluasjake``, sest mind huvitas, millist kirjandust kirjutab üks tänapäeva Eesti populaarsemaid ja tuntumaid proosakirjanikke. Ta kirjutised on lugejale lihtsad, reaalsed, elupõhised ning arusaadavad, haarates kaasa igasse momenti. Bulgakov'i või Salinger'i suguste klassikutega teda just võrrelda ei saa, ent lugemisrõõmu pakub Kerttu küll ning ausalt öeldes suudab ta oma lihtsa, kuid haarava tekstiga asetada lugeja situatsiooni, kus raamatut on tõesti raske käest ära panna. TEOSE AJALOOLINE SKEEM Autor kirjeldab oma raamatus ,,Iluasjake'' just tänapäeva põhilisi probleeme, millega me kõik alati pahuksis oleme, ehk siis suhteid. Eriti karmilt käsitleb ta tibielu, mis võib tõesti olla igav ning tekitada iluasja tunde
hinnatud teostega, mis on äärmiselt kaunilt kirja pandud. Igat raamatut saab analüüsida ning kritiseerida negatiivses alatoonis, kuid seda ei pea nii tegema. Antud essee puhul leidsin ma ühendavad faktorid, mis andsid mulle võimaluse neid teoseid kritiseerida ning hoopis teisest ja tundmatust küljest vaadata. Olenemata iseenda kriitikast ei vaata ma neid teoseid nüüd halva pilguga vaid imetlen neid sellegipoolest, sest tegemist on klassikutega ning minu analüüsitav ei pruugi olla kullatõde, autorid võisid nende kirjutiste all mõelda hoopis midagi muud. See ongi hea, sest minumeelest, mida mitmekülgsem teos, seda rikkalikum lugemine meie kõigi jaoks.
varieeritud salmilaulu ("Pärnapuu") ja läbikomponeeritud vormi ("Teisik"). Schubert on kirjutanud keelpillitriosid, kvintette, oktette jm. Säilinud on 15 keelpillikvartetti. Iseloomulikeks joonteks on kaunid meloodiad, suured lõpetatud temaatilised struktuurid, liikumise pingestamine korduvate rütmide kasutamisega, kõlavärvide osatähtsuse 2 suurenemine. Võrreldes klassikutega kasutab rohkem soolopille. Üheksa sümfoonia hulgas on kuulsaim 1822.a. kirjutatud "Lõpetamata sümfoonia". Fryderyk Chopin (1810-49) Kõrgromantilise klaverimuusika suurmeister sündis Varssavi lähistel Zelazova Vola´s prantsuse-poola segaperekonnas. 1831.a. alates kuni varajase surmani elas ta Pariisis. * Chopin suhtles Berliozi, Liszti, Paganini, Delacroix´ga. * 1838-47.a. kestis tema kooselu naiskirjanik George Sand´iga.
Lydia Koidula unistus oli aga eesti tütarlastekooli asutamine, kuid siis puudusid selleks reaalsed võimalused. Koolipõlveaastad tütarlastekoolis olid Koidulale oluliseks kujunemisperioodiks ning seal ta laiendas oma kirjanduslikke teadmisi, lugedes välismaisete kirjanike teoseid. Inglise kirjanikest olid Cooper, Calderon ja veel tähtsal kohal oli ka Shakespeare. Vene kirjanikest olid Lermontov, Nekrassov, Puskin ja Gontsarov. Samuti tutvus L. Koidula ka saksa suurte klassikutega, kelleks olid Goethe, Schiller, Lessing jt. Oma teadmisi hakkas ta õpetama ka oma õele ja vendadele. Juba siis alustas Koidula loomingulisi katseid, esialgu küll saksa keeles. Oma viimaseil aastal Pärnus alustas ta aktiivselt omaenda raamatukogu rajamist, tellides raamatuid isegi Tartust. J.V.Jannsen oli kindlasti oma tütrele eeskujuks ja juba sellepärast hakkas ta kirjandusega juba noorelt tegutsema. Pärast "Pärnu Postimehe" ilmumahakkamist (1857)
tütarlastekooli asutamine, aga selleks puudusid reaalsed võimalused. Koolipõlveaastad tütarlastekoolis olid Koidulale oluliseks kujunemisperioodiks ning seal ta laiendas oma kirjanduslikke teadmisi. Ta nimel luges välismaisete kirjanike teoseid. Inglise kirjanikest olid Cooper, Calderon ja ka Shakespeare tähtsal kohal. Vene kirjanikest olid Lermontov, Nekrassov, Puskin ja Gontsarov tähtsal kohal. . Samuti tutvus Lydia Koidula ka saksa suurte klassikutega. Nendeks olid Goethe, Schiller, Lessing jt. Oma teadmisi hakkas ta õpetama ka oma õele ja vendadele. Juba siis alustas Koidula loomingulisi katseid, esialgu küll saksa keeles. Oma viimaseil aastail Pärnus alustas ta aktiivselt omaenda raamatukogu rajamist. Ta tellis raamatuid isegi Tartust. J.V.Jannsen oli kindlasti oma tütrele eeskujuks ja juba sellepärast hakkas ta kirjandusega juba noorelt tegutsema. Pärast "Pärnu Postimehe" ilmumahakkamist (1857) jõudis see
tütarlastekooli asutamine, aga selleks puudusid reaalsed võimalused. Koolipõlveaastad tütarlastekoolis olid Koidulale oluliseks kujunemisperioodiks ning seal ta laiendas oma kirjanduslikke teadmisi. Ta nimelt luges välismaisete kirjanike teoseid. Inglise kirjanikest olid Cooper, Calderon ja ka Shakespeare tähtsal kohal. Vene kirjanikest olid Lermontov, Nekrassov, Puskin ja Gontsarov tähtsal kohal. Samuti tutvus Lydia Koidula ka saksa suurte klassikutega. Nendeks olid Goethe, Schiller, Lessing jt. Oma teadmisi hakkas ta õpetama ka oma õele ja vendadele. Juba siis alustas Koidula loomingulisi katseid, esialgu küll saksa keeles. Oma viimaseil aastail Pärnus alustas ta aktiivselt omaenda raamatukogu rajamist. Ta tellis raamatuid isegi Tartust. J.V.Jannsen oli kindlasti oma tütrele eeskujuks ja juba sellepärast hakkas ta kirjandusega juba noorelt tegutsema. Pärast "Pärnu Postimehe" ilmumahakkamist (1857) jõudis see
Hullab köögitüdrukutega. Laps kirjutab enda halbadest kogemustest, peksmisest jms. Lubab olla väga hea ja kõike teha, et ainult kingsepa juurest koju saaks. 6. GEORGE BERNAD SHAW (1856- 1950) Oli iirlane. Isa kippus napsitama ja ema oli ebapraktiline. Ise säras kainel ajal teravmeelsete ütlustega, ema oli muusikahuviline. Oli mezzosopran, esines ja laulis. Väike Bernard oli kursis klassikalise muusikaga: Händeli, Beethoveni ja kõikide teiste toredate klassikutega. Pandi kooli, kus talle ei meeldinud. 15aastaselt jättis kooli pooleli. Läks tööle, oli vaeste linnaosas üüri koguja. Mõne aasta pärast edutati ja sai kontorisse kassapidajaks. amal ajal loeb palju, käib kontsertidel, ooperis, Dublini kunstimuuseumis. Oli autodidakt (iseõppija). 20aastaselt läheb Londonisse. 30 aasta pärast pöördub alles Dublinisse tagasi. Londonis puutub kokku uute ideedega, sotsialistlike ideedega ning ühineb fabiaanlastega. Esmalt oli arg ja
Vanaisa oli kõbus vanamees. Hullab köögitüdrukutega. Laps kirjutab enda halbadest kogemustest, peksmisest jms. Lubab olla väga hea ja kõike teha, et ainult kingsepa juurest koju saaks. 6. GEORGE BERNAD SHAW (1856- 1950) Oli iirlane. Isa kippus napsitama ja ema oli ebapraktiline. Ise säras kainel ajal teravmeelsete ütlustega, ema oli muusikahuviline. Oli mezzosopran, esines ja laulis. Väike Bernard oli kursis klassikalise muusikaga: Händeli, Beethoveni ja kõikide teiste toredate klassikutega. Pandi kooli, kus talle ei meeldinud. 15aastaselt jättis kooli pooleli. Läks tööle, oli vaeste linnaosas üüri koguja. Mõne aasta pärast edutati ja sai kontorisse kassapidajaks. amal ajal loeb palju, käib kontsertidel, ooperis, Dublini kunstimuuseumis. Oli autodidakt (iseõppija). 20aastaselt läheb Londonisse. 30 aasta pärast pöördub alles Dublinisse tagasi. Londonis puutub kokku uute ideedega, sotsialistlike ideedega ning ühineb fabiaanlastega. Esmalt
väljenduskeele teenistuses (nokturnid) .Teosed .2 klaverikontserti, hulgaliselt klaveriteoseid sh.24 prelüüdi ja 2 vihikut etüüde.(olulised pianistliku hariduse juures). 4. Robert Schumann (1810- 1856) Sündinud Zwickaus( saksamaa) juuratudeng, muusikaõpingud Leipzigis, tegutsenud lühikest aega Leipzigi konservatooriumis, Düsseldorfis muusikasirektor .Abielus nimeka pianisti Clara Wieckiga, oma õpetaja tütrega.Vaimuhaigus aastast 1854. Oluline on tugevalt klassikutega seotud klaveri ja laululooming, tänu põhjalikule Bachi uurimisele tihedalt polüfooniline looming( fuugad teemale B-A-C-H), siit väga isikupärane rikkalikult arendatud keskhäältega klaveristiil. Sisult romantiline ja ka muusikaväliselt inspireeritud väljendusmaailm( Fantaasiapalad, Karneval, Noortealbum).Kirjaniku ja kriitikuna suur mõju avaliku arvamuse kujundamisele. 1834.a. asutas ajakirja muusikutele. Teosed : ooper "Genoveva", ilmalik oratoorium Paradiis ja Peri, 4 sümfooniat,
Üks filosoofiline jutustus, mis ei ole lõpetatud, aga välja antud. Heinrich Offerdinger? Tal veel "Fragmendid". Mõttepäevikud ilmusid tervikult alles 1908. aastal. Maeterlinck on ka neid Novalise mõttepäevikuid välja andnud. Hilisematel aegadel on sobitatud tema vaateid langusfilosoofiaga. Novalise vaated muutusid ajapikku. Lisaks sellele mõjutas teda ka see traagiline surm. Ise suri tuberkuloosi. Jenalaste vaated olid tihti peale vastuolus Weimari klassikutega (Goethe, Schiller). Mitmed Jenalaste romaanid on kirjutatud vastuteosena Goethe teosele (...õpipoisi aastad). "Hümnid ööle" on kirjutatud ka vastukaaluks Goethe teostele, luuletaja otsib lohutust mõttest, et kui tema reaalne maailma on kukkunud kokku, siis talle jääb veel reaalne maailm. Iga päevaga saab talle omaseks mõte jumalast. Koos sellega siis ka elu. See, mis räägitakse surma ihast on võimalik illustreerida Novalise luulega
annaabi.ee 
